Sidur (0)

Sidur
Autodel kasutatakse manuaalkasti korral alaliselt sisse lülitatud yhe vüi mitmekettalist alaliselt hõõrd või kuiv sidureid
Sidur jaguneb:
Ajam

• Mehaaniline ( tross või vardad )
  
• Hüdrauliline
  
• Pneumaatiline
  
• Sega ( hüdro pneuma )
  
• Elektromagnetiline
  

Mehanismid

• Taldrikvedruga
  
• Spiraal vedrudega
  
• Tsentrifukaalsidu
  
• Magnetsidur
  
• Hüdrosidur ( hüdrotrafo automaatkastide korral )
  

Ehitust vaata lk: 11-23
Tööpõhimõte
Sidurite ülesandeks on:

• Sujuvalt paigalt võtt
  
• Võimaldab käiguvahetust
  
• Võimaldab seista paigal lühiajaliselt sisselülitatud käiguga ja töötava mootoriga
  
• Lahutab mootori käigukastist lühiajaliselt.
  

Hüdroajamiga ja taldrik vedruga siduri tööpõhimõte.
Lk 19 ja 20
Kui juht on vabastanud pedaali siis taldrikvedru vlamellide survelaagi vahel on 2-3mm vahe mis tagabki siduripedaali vabakäigu.
Kui vajutada siduripedaalile siis tõukur lükkab peasilindris kolbi mis on varustatud mansettidega selle eest tekitatatakse pidurivedelikule rõhk ning kuna vedelik kokku suruda ei lase surutakse vedelik läbi toru ja vooliku siduritöösilindrisse. Seal liigutab see kolbi. Kolb aga tõukur varrast ja siis kahvlit. See lükkab survemufi muhv survelaagrit nin see liigub mootori poole käigukasti võlli suka peal see surub omakorda vlamellide ja taldrikvedru välimine serd tõmbabki surveketta eemale hoorattast korpuse poole ja vabastades sellega siduriketta.
Siduri vabastamisel vähendatakse õlisurvet sellega taldrikvedru pyyab taastuda esialgset asendit ja lükkabki siduri surveketta hooratta poole millega siduriketas surutakse hooratta ja surveketta vahele kinni.
Spiraalvedrudega sidurimehanismis tõmbuvad tavaliselt kolm lahutuskäppa surveketta hoorattast eemale,millega surutakse kokku spiraalvedrud
Tsentrifugaal sidurit kasutatakse näiteks igasugustes väikestes mehanismides ja selle tööpõhimõte seisneb raskusvihtidele pöörlemisel tekkiv tsentrifugaaljõud.Mida suuremad on pöörded seda suurem on jõud ja tühikäigupööretel tõmbab vedrukettad üksteisest eemale.
Hüdrosidurites kandub jõumoment ühelt kettalt (pumbarattalt) teisele kettale( turbiini rattale).Tänapäeva autodel kasutatakse lisaks veel kolmandat ketast(reaktorketast),mis võib teatud tingimustes jõumomenti suurendada.Kui kolm ketast on siis kutsutakse seda hüdrotrafoks.LK 36
Tööpõhimõte-Aut.kasti õli paikneb ka hüdrotrafos.Pumbaratas on kinnitatud sidurikorpuse kaudu hooratta külge(6polti).Selle pumbaratta pöörlemisel kui mootor käib paisatakse õli tänu ratta sees olevatele labadele turbiini ketast pannes viimase pöörlema samas suunas.Turbiinikettal on rummunuudid,millel on istatud võll.Kui mootor töötab tühikäigul siis õliliikumine ketaste vahel on nõrk ja jõumomenti üle ei kanta .Reaktorratas( juhtratas ) on istatud vabajooksu siduriga käigukasti korpuse külge.
Kui mootoris on jõumoment väike ja mõlemad kettad pöörlevad võrdse kiirusega siis õli pääseb juhtratta labade vahelt läbi takistuseta,kui aga turbiiniratta pöörded vähenevad võrreldes pumbaratta omaga siis õli mis turbiini ratta labadelt tagasi paiskub püüab reaktorratast pöörlema panna vastassuunas liikuma panna,aga seda takistab vabajooksu sidur.Sellega tekitaksegi lisajõumoment.(Reaktiivjõud)'
Siduri võimendi
Veoautodel kus siduri mehanismi vedrud on tugevad ei piisa jalajõust et sidurit lahutada. See on segaajam hüdro pneumo kus toimib suruõhk mis on veoauto paloonides ja juhib jalaga peasilindris
Rikke tunnused
Sidur libiseb:

• viimasel käigul sõites kaasipedaali järsul vajutamisel mootori pöörded kasvavad aga kiirus ei kasva.
  
• Kuumenemisel tekib friksoonkatete lõhna.
  
• Vabakäigu puudumine.
  
• Siduri ketas kulunud
  
• Oli sattumine siduri ketastele.
  
• Siduri korvi vedrud väsinud
  

Sidur ei lahuta

• Käigu sisselülitamisel käik ragiseb.
  
• Olgu et sidur on alla vajutatud sisselülitatud käiguga auto liigub edasi
  
• Liiga suur vabakäik.
  
• Hüdroajamis õhk.
  
• Ketas kõver ülekuumutamise tagajärjel
  
• Siduri ketta hõõrdkatete lahtitulek
  
• Siduri järsk sisselülitamine
  
• Survelaagri purunemine
  
• Lahutusmuhvi kinni jäämine võlli sukal.
  
• Väändevõngete summuti vigastus .
  
• Surve ketta või hooratta mõranemine.
  

Siduri hooldamisel tehtavad tööd

• Kondrollitakse siduri vedeliku taset peasilindris.
  
• Kusjuures eelnevalt kõrvaldatakse leke
  
• Kondrollitase siduripedaali vabakäiku vajadusel reguleeritakse
  
•