BETOON (0)

Tehniliste erialade osakond
Betoon
Referaat
Juhendaja :
Koostaja :
Rühm:
BETOONISEGU TRANSPORTIMINE
Üldosa
Õigesti valitud koostisega betoonisegu on homogeenne seotud mass, milles jäme täitematerjal ( killustik või kruus) on tsementmördis ühtlaselt jaotunud. Segu jääb homogeenseks , kui tema laadimine ja transportimine toimub vastavate nõuete kohaselt. Vastasel juhul betoonisegu kihistub – raskemad osad (kruus või killustik) vajuvad põhja, segu pinnale aga tekib tsemendi-piima ja vee kiht. Tsemendipiim on kivistunult nõrk. Settinud mass on poorne raskestitöödeldav segu, milles tsemendipiima on liiga vähe ja mille tugevus pole suur.
Betoonisegu kihistub tõugete ja raputuste tõttu transportimisel ning liiga kõrgelt mahalaadimise korral. Kihistunud betooni ei tohi kohe paigaldada, vaid tuleb enne uuesti läbi segada.
Et betoonisegu ei kihistuks tuleb:
• Laadida segu rennide ja lehtrite abil mitte kõrgemalt kui 2-3 m,
• hoida korras teed;
• garanteerida laadimistel segu vertikaalne langemine ,
• lasta betoonisegu alla vertikaalsetest lülidest londi abil,
• vedada segu transpordimasinatega, mis ei lase tsemendipiima välja voolata.
Kui betoonisegu veetakse kaugel, siis ta peab kohale jõudma enne tardumise algust. Kuumal ajal ja vihmase ilmaga peab segu olema veo ajal kaetud. Talvisel ajal tuleb kaitsta betoonisegu külmumise eest.
Loetletud nõuded seavad masinate konstruktsioonile vastavad tingimused.
Betooni transportimise masinad otstarbelt jagatakse kahte erinevasse gruppi:
1. betooni transportimise masinad suuremate vahemaade taha,
2. betooni transportimise masinad ehitusobjekti piires.
Betoonisegu horisontaaltranspordil suure vahekauguse korral kasutati varem kallurautosid, mis veavad segu paigalduskohta või tõstepunkritesse;
Nüüdisajal on levinumad autobetoonsegistid, mis lasevad segu tõstepunkritesse, pumba vastu-võtumahutisse või paigaldavad selle neile monteeritud segupumpadega.
Betooni transportimine objekti piires võib toimuda mitme tööpõhimõttega töötavate seadmetega:
• mehhaaniliste pumpadega,
• linttransportöörid;
• kraana abil koppades;
• vibrolondid.
Muidugi võib kasutada ka mitmesuguseid primitiivsemaid vahendeid nagu segukastid, käsikärud või kallurkastidega väiketraktorid jne.
Tehnoloogia valik sõltub ehitise mõõtmetest, juurdepääsuvõimalustest ja korraga paigaldata-vast betooni kogusest. Eestis pole viimasel aja rajatud suuri betoonist hüdrotehnilisi ehitisi , kus on suured vahemaad ja materjali kogused . Kuid ka kohalikus ehituspraktikas kõrghoonete vundamentide , sadamakaide juures paigaldatakse korraga lühikese aja jooksul suuri koguseid. Näitena Tallinnas kõrgeima hoone Tornimäe 3 vundamendi 1. osa valu suurus oli 875m³ ja kestvus ca 12 tundi. Muuga sadama 9A/10A kai betoneerimistöödel betooni pumpamisel kasutati 150 m pikkust toruliini.
Betoonisegu tihendusmasinad ja - seadmed
Üldosa
Betoon- ja raudbetoontoodete valmistamise põhioperatsioonid on segu paigaldamine ja tihendamine . Betoonisegu vibrotihendus põhineb osakestevaheliste hõõrdejõudude tunduval vähenemisel vibraatori häirejõudude toimel. Vibreeritav segu muutub liikuvaks ja täidab kergesti vormid, kusjuures osa õhku eraldub ning segu paigaldub kompaktselt.
Tihendamine võib toimuda käsitsi vardaga tampides või spetsiaalsete seadmete kasutamisega. Selleks kasuta-takse peamiselt vibreerimise meetodit ja tihendusmasinad on valdavalt vibro-toimelised. Kasutatavad vibratsiooni allikad e. vibraatorid võivad tekitada kahesuguse iseloomuga võnkumist:
a) ringvõnkumine
b) suunatud võnkumine
Vastavalt sellele jaotatakse ka vibraatorid ring- ja suundvõnke vibraatoriteks.
Vibraatorid klassitakse mitmesuguste tunnuste järgi:
• liikumapaneva energialiigi järgi eristatakse elektri-, pneumo -, hüdro- ja mootorvibraatoreid;
• võngete edastusmooduse alusel segule eristatakse pinna-, sise- ja välisvibraatoreid (press-, raketis -, punkervibraatoreid jt.) ;
• vibratsioonmehhanismi tüübi järi eristatakse ekstsentrik - ja jooksur-( planetaar -) vibraatorid;
• mootorite asetuse järgi eristatakse paindvõlliga ja sisseehitatud mootoriga vibraatoreid.
Vibraatorite tõhusust hinnatakse betooni paigaldamiseks kuluva ajaga . Seejuures peab paigaldus tagama betooni tugevuse ja tiheduse.
Tihendus oleneb vibraatori võnkesagedusest ja amplituudist. Suurema võnkesageduse puhul betoon saab tihedam. Kuid sagedustel üle 20000 võnke minutis muutub võnkeamplituud niivõrd väikeseks, et vibraator ei suuda enam panna. betooniosakesi liikuma.
Suure võnkeamplituudiga vibraatorid on kasutusel jämetäitematerjaliga betoonisegude tihendamisel, vähem jäiku segusid tihendatakse aga kõrgsagedusvibraatoritega, millel on väike võnkeamplituud.
Paremaid tulemusi annavad kahesageduslikud või pakkvibraatorid. Viimased koosnevad mitmest väikese amplituudiga kõrgsagedusvibraatorist ja ühest suure amplituudiga normaalsagedusvibraatorit.
Enamlevinuiks on mehhaanilised vibraatorid, milles vibratsioon tekitatakse pöörlevale võllile asetatud raskustega 1 (debalansid) mille raskuskese on pöörlemistelje suhtes paigutatud ekstsentriliselt . Suunatud võnkumise tekitamiseks mehhaanilise vibraatoriga kasutatakse kas nn "paarisvibraatorit" või "pendelvibraatorit" . Vibraatori võlli laagrite vibratsiooni koormusest vabastamise eesmärgil on loodud nn "planetaarvibraatorid" , mis ühtaegu võimaldavad luua ka väikese-gabariidilisi vibroelemente - nui- või süvisvibraatorid .
Tihendusmasinateks muutuvad eelmainitud vibroelemendid siis kui nad varustatakse vastava tööorganiga, milleks võib olla mitmesuguste mõõtmetega latid, plaadid või silindrilised trumlid. Vastavalt tööorganile jaotatakse nad siis:
• vibroplaadid;
• vibrolatid;
• välisvibraatorid;
• erineva diameetriga süvisvibraatorid - vibronuiad .
Plaatvibraator
Plaatvibraator kuulub pinnavibraatorite hulka ning on ette nähtud 20...30 cm paksuse betoonikihi tihendamiseks . Vibraatori täitur on metallplaat 4, mille külge poltidega kinnitub elektrimootor 1. Suunamata sundvõnkeid tekitab kaks ekstsentrikut 2, mis on kinnitatud mootorivõlli otstele. Elektrimootor lülitatakse elektrivõrku kaabli ja pistiku abil. Vibraatorit teisaldatakse betoonisegu pinnal käsitsi, hoides teda kinni käepidemest 5.
Vibrolatt
Betoonpõrandate tasandamiseks, tihendamiseks ja eelsilumiseks kasutatakse vibrolatte. Vibrolatt on üks pindvibraatorite eriliikidest. Ta koosneb jäigast raamist 6 ja sellele paigaldatud elektrivibraatorist, pnemoajamiga või ka sisepõlemismootoriga varustatud vibraatorist. Jäik raam võib olla sõltuvalt töödeldavast pinna suurusest ja segu jäikusest ühe või kahe latiga või eriprofiiliga. Raami pikkus 3…14 m. Efektiivne mõjusügavus 10 – 20 cm.
Tööprintsiip on järgmine: seade paigaldatakse juhtlattidele ning veetakse neid mööda edasi. Sellega tasandatakse ja tihendatakse paigaldatud betoonisegu. Latile kinnitatud vibraator tekitab suunatud liikumise kus resultant -tsentrifugaaljõud kergendab tööd. See on oluline suure töö- laiuse ning massi korral. Latt liigutatakse edasi otstesse paigaldatud trossidega.
Juhtlattidena kasutati varem küljele asetatud õhukest lauda, mis hiljem välja võeti. Kaasajal kasutatakse nn rööbasvormi, mis on A kujuline kerge lehtmetallist juhtlatt-vorm. See jääb peale betoneerimist põranda sisse tagades väga vastupidava ja tugeva liitekoha ning vähendab tunduvalt tööde teostamisel järeltööde mahtu.
Näitena on alljärgnevalt toodud Firma “Dynapac” topeltvibrolattide kirjeldused. Ühelatilisel on vibraator paigutatud lati sisse, kahetalalisel on väga võimas reguleeritava tsentrifugaaljõuga vibraator. On olemas ka mudelid mis liiguvad ise edasi.
• BM tüüp - bensiinimootoriga käitatavad; BR tüüp - elektrimootoriga käitatavad;
• alumiiniumlatist pikkuses 3,25 kuni 10,5 m, sammuga 1 m
• varustatud pingutussüsteemiga tala rihtimiseks
• topelttala tihendab betoonpõranda kuni 200 mm sügavuselt
• vibrotala on ekstsentrikelemendi mõjul iseliikuv
Tööstus toodab arvukalt pinnavibraatoreid häirejõuga 250 . . . 4000 kg sagedusel 2800 võnget minutis ja võnke-amplituudiga 0,2...0,3 mm.
Tabel. Firma “Dynapac” ühetalaga vibrolati tehnilised andmed Tüüp
Pikkus, m
Kaal, kg
Vibraatori tüüp
Võimsus, W
BR400
4,2
62
ER305
220
BR500
5,2
70
ER305
220
BR600
6,2
78
ER305
220