Eesti NSVL-s (0)

Eesti NSVL -s
1.Iseloomusta majandust.Omandivorm.Talumajapidamisele tugines põllumajandus.(Riiklik omand).Algas selle majandussüsteemi lammutamine .Stalinliku majanduspoliitika tunnusjooned:sundkollektiviseerimine,jäige riikliku plaanimajanduse juurutamine peaaegu kõikidel elualadel.Toimus maa sundvõõrandamine ehk riigistamine .Juhtimine.Maksvusele pääses majanduspoliitika, mis ei arvestanud kohalikke tooraine ega tööjõuresursse.Eesti NSV majanduselu allutati plaanimajandusele.Jäik plaanimajandus välistas turumajandusliku ühiskonnakorralduse ja tähendas üleminekut käsumajandusele. Planeerimine .Moskvas koostati kõikvõimalikke plaane liiduvabariigi tasandist kuni taluni välja.Hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid.Prioriteedid.Minna üle uuele majanduspoliitikale,rajada kolhoose. Rasketööstuse eelisarendamine.Toodangud üleliidulisele turule.2.Tööstus.Ettevõtte suurus.Toimus Eesti mastaapidele mittevastavate suurtehaste rajamine,nende tooraine veeti sisse ja toodand välja.Tööjõupoliitika.Eelkõige võeti tööle sissetulevat tööjõudu.Oli organiseeritud värbamine Eestisse.3.Põllumajandus.Ühistamine.Taheti, et talupered astuksid kolhoosidesse ja sellepärast toimus 1949 25.märtsil küüditamine,millega loodi hirmuõhkkond.Eesti NSV valitsemine.Aastaarvud.Nõukogude võim 1. korda- 1917.Punaarmee okupeering 1940.Saksa okupeering asendus Nõukogude okupatsiooniga-1944 suvel.Eesti taasiseseisvus 1991 20aug. 2.Muutused.Piirid.1944-1945 eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast. Vallad .1950-aastal kaotati vallad ja moodustati rajoonid . Maakonnad .13 maakonna asemele moodustati 39 rajooni . Oblastid .Lühikest aega oli Eesti jagatud 3 oblastiks.Poliitilised olud.Tabel.Otsene pleenumi põhjus.Taheti kiiremini Eesti venestada ja siinne juhtkond asendada venemeelsemaga.Üldisemad põhjused.Tolleaegne Eesti kõrgem juhtkond oli liiga kodanlik, natsionalistlik , väärkolhoosipoliitika,puudulik kaadrivalik.Millal toimus pleenum ?1950 a.märtsi teine pool.Otsene tagajärg.Karotamm vabastati ametist, ka E.Päll jäi oma ametikohast ilma.Ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites,haridussüsteemis, kultuuriasutustes. Kaugemad tagajärjed.Võimule vaid Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga,süvenes hirmuõhkkond,valitsevaks sai stalinlik ideoloogia.Eesti venestumine kiirenes oluliselt.ˇ
Sotsiaalsed prob.d.Demograafilise situatsiooni edasine pingestumine, aasta-aastalt suurenes migrantide sissevool , selle tagajärjel vähenes eestlaste osatähtsus rahvastikus ning ülerahvastusid linnad. Industrialiseerimine .1.Tallinn,Narva. 2.Nad olid saanud sõjas kannatada,pommitada.3.Tallinn jäi,Narva mitte.4.Põlevkivitööstus spetsialiseeriti üleriigilistele vajadustele.Seda hakati ühe rohkem kaevandama.5.Virumaa idaosa suured tööstuslinnad muutusid asustuskolonisatsiooni tagajärjel venekeelseteks ja tühjenesid eestlastest.6.Põlevkivitööstuse kaudu toodetud elektrienergiast üle poole suunati Eesti NSV-st välja,peamiselt Leningradi ja Pihkva oblastisse. Dissident -teisitimõtleja,vastu riigi poliitikale.40 kiri-Avalik kiri Eesti NSV-st,sellele kirjutas alla 40 Eestis teada-tuntud vaimuinimest.Selle tulemusena vähenes venestamispoliitika .Noorsoorahutused-süvenev rahulolematus ühiskonnas.Kooliõpilaste väljaastumine ajendiks sai Propelleri kontserdi ära jätmine.Milline oli suhtumine dissidentidesse Inimesed, kes pooldasid demokraatlikku riigikorda ja Eesti vabariigi taastamist olid dissidentide poolt.Kunda nad tegutsesid võimude vastu, siis dissidentliku liikumisse tugevnemisega tugevnes ka repressiivpoliitika,aktiivsemad dissidendid arreteeriti,paljud kaotasid oma ametikohad jne.Dissidentluse poliitika.Rahvale anti lootust,et kunagi võib veel Eesti vabaks saada.Töö näited kultuuri edusamme .Kirjandus-raamatute osatähtsus kultuuris suurenes, paguluskirjandus oli väga rikkalik.Filmikunst-eestlased tegid filme,mõned nt. Kevade on praegu kujunenud klassikaks,tehti ka palju lastesaateid.Massimeedia.Massiteabevahendite osatähtsus kultuuri tarbimises suurenes.1955a. alustas tööd ETV.Suurenes Eesti raadio saatemaht ja uudised hakkasid jõudma koju kätte. Muusika .korraldati laulupidusid,Nõukogude perioodi lõpus rahvuslikud laulud.Loodi uusi bände.Teater.Üha populaarsemaks muutus teater 1960ndate paiku. Sport .paljud sportlased said OM-lt medaleid.Tiit Sokk sai NL. koosseisus mängides korvpallis kuldmedali.