Eestimaa Rahvarinne. Eesti NSV suveräänsusdeklaratsioon, Kodanike Komiteede liikumine ja Balti kett Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest Oluliseks sammuks Eesti autonoomsuse suunas oli deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, mis võeti vastu 16. novembril 1988. Moskva seda ei tunnustanud. 1989. aastal hakkasid radikaalsemad rahvuslased moodustama Eesti Kodanike Komiteesid, mis pidid taastama Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel. ENSV juhtkond sellega aga veel ei nõustunud, vaid taotles NSV Liidu muutmist võrdsete riikide liiduks liidulepingu alusel. Mõlemad suunad olid vastuvõetamatud aga nii Gorbatsovile kui ka tagurlikele kommunistidele, viimased organiseerisid Eestis Interliikumise (ka Inetrrinne), mis asus ägedalt NL-i terviklikkust kaitsma ja püüdis eestlaste rahvuslikke püüdlusi lämmatada. 23. augustil 1989, Molotovi- Ribbentropi pakti (MRP) 50
rajoonide täitevkomiteed kureerisid linnade ja 100) valiti 1947. aasta veebruaris. Valimis valdade/külade täitevkomiteesid, kinnitasid õiguslikke kodanikke oli 1947. aastal kokku 804 nende koosseisu ning andsid konkreetseid 172 inimest, poolthääletanute protsendiks suuniseid tegutsemiseks. ametlikel andmetel 96,17. Järgmised ENSV Liiduvabariigi kõrgeimaks seadusand Ülemnõukogu valimised toimusid 1951. aastal, likuks võimuks oli vormiliselt Eesti NSV edaspidi kuni aastani 1980 iga nelja aasta järel, Ülemnõukogu. 1944. aasta septembri keskel tuli 1980. aastatel aga iga viie aasta järel. Alates Võrus kokku Eesti NSV Ülemnõukogu 3
Tegelikult oli oluline, kuidas saada ohjad enda kätte sõjajärgses maailmas. Hakati arutama ÜRO põhimõtete üle. Stalini idee oli Lääne liitlastelt nõuda, et tolleaegsed 16 liiduvabariiki võetakse ÜRO liikmeks. Selleks, et see näeks välja riigina, võeti kiirkorras 1944. aasta veebruaris vastu otsus moodustada Kaitseasjade ja välisasjade rahvakomissariaat. (KVRK) Hans Kruusist pidi saama 1944. aasta kevadel ENSV rahvaasjadekomissar (välisminister). Kohe see plaan ei õnnestunud, sest vaadati Kruusi ajalookäsitlust, mis varem oli NSVLi suhtes negatiivne. Vjatšeslav Molotovi nõudmisel Kruusist komissari kohe ei saanud. Tihe suhtlus Molotoviga viis Kruusi selleni, et ta sai Molotovilt loa kasutada VRK arhiivi, mis puudutas Vene saatkonna tegevust Eestis enne sõda. Leiti, et Nõukogude Baltikumi hääl peaks olema laiemalt kuulda. Karotamm tegi ettepaneku Kruus nimetada
16%. Läti piiri korrigeeriti enne territooriumi lõplikku vallutamist - 1944. aug liideti kohalike elanike palvel Vene Föderatsiooniga ning tulemuseks see, et Läti territoorium vähenes ning see vähenemine oli u 1200 ruutkilomeetrit. Kõige olulisemaks äravõetud piirkonnaks Aabreme? piirkond. Ka Eesti puhul toimus piiride korrigeerimine ja tulemuseks olemasoleva terr vähenemine: päevakorral Petserimaa ning leiavad aset sündmused 22. aug 1944 saadeti Moskvasse delegramm, et ENSV annab üle mitmed vallad Vene Föderatsioonil ja NSV Liidu ülempresiidium 23. aug 1944 võttis vastu otsuse Pihkva oblasti loomise?. Nii läks Petser, 6 valda ja 4 valda osaliselt NSV Liidule. Ka uus piir pandi paika kaardi peal - tulemuseks see, et ühe talu maad jäid kahele poole piiri. 19. nov tollased Eesti juhid pöördusid eraldi Stalini poole palvega maastikul piir uuesti läbi vaadatata, et sel oleks loogiline areng, aga Moskvast sellele kirjale mingit vastust ei tulnud
julgeolek, luure ja vastuluure 1954. aastast: Siseministeerium - miilits KGB (Riikliku Julgeoleku Komitee) Võõrsõjavägi Pärast sõda 120 000 meest 1991. aastaks 1665 objekti 87147 hektarit Osa linnade elamufondist sõjaväe käsutuses 1944-1950 ka oma kaitseministeerium 1956. aastani oma rahvusväeosad (8. laskurkorpuse baasil) Lembit Pärn 1945-1950 ENSV kaitseminister Haldusjaotuse muutused 1944-1945 eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja osa Petserimaast 1950 valdade asemele külanõukogud maakondade asemele rajoonid 1952-1953 ka kolm oblastit 1950. viidi Eesti läbi põhjalik territoriaalne muutus. Kaotati vallad ja maakonnad, nende asemele tekkisid rajoonid ja külanõukogud. Rajoone oli kokku 39, senise 13 maakonna asemel. Lühikest aega 1952-1953 on Eestis ka kolm oblastit: Tallinna, Pärnu ja Tartu. 1950
Töötas 1947–1948 raudteel energeetikaalal ja suunati seejärel parteitööle. Tegutses 1948–1952 EKP KK süsteemis tööstuse valdkonnas. 1952. a oli EKP Tallinna oblastikomitee sekretär, 1953–1957 EKP KK tööstuse ja transpordi osakonna juhataja, 1957–1960 ENSV Rahvamajandusnõukogu esimehe asetäitja. Edutati 1960. a EKP KK sekretäriks, vastutas sel kohal tööstuse juhtimise eest. 1978. a kinnitati EKP KK I sekretäriks, mis tähendas ENSV liidri kohta. ENSV juhina iseloomustatakse teda järjekindla venestuspoliitika elluviijana, kes toetas eestlaste kakskeelsust (eesti ja vene) ning soosis venekeelsete migrantide sissevoolu Eestisse. Vaino ise valdas eesti keelt halvasti. 1988. a kõrvaldas NLKP KK eestlaste seas äärmiselt ebapopulaarse parteiliidri ametist ja paigutas ta tööle Moskvasse. Ta töötas kuni pensionile jäämiseni 1990. a NLKP KK juures asuva Parteikontrolli Komitee liikmena. VAINO VÄLJAS
ajalooteaduse sovetiseerimine ja sellest lahtirakendamine: Jaguneb kolmeks: Eesti NSV, Välis-Eesti ja Taasiseseisvunud Eesti Vabariik. Hans Kruus pani aluse eesti rahvusajaloole. Eesti poliitik ja ajaloolane, tegeles 19. saj eesti rahuvsliku liikumise uurimisega. Aktiivne eriala seltsides, 30ndatel temast saab Tartu Ülikooli professor. Tema eesvedamisel hakati 30ndatel koostama esimest ajaloolist ülevaate teost, ilmus 3/4 köidest (Viimane köide läks kaduma 40ndatel). ENSV ajal Hans Kruus läks kommunistliku võimu teenistusse. Kui algas NSVL ja Saksamaa vaheline sõda, Hans Kruus saadeti NSVL'u tagalasse. Hans Kruus sai esimeseks ENSV välisasjade rahvakomissar (välisminister, tp). Arvas, et hakkavad käima välisdelegatsioonid ENSVL'u, nõudis Karotammelt suuremat hoonet, kuhu majutada külalised, paremad elutingimused külalistele. 1945. aastaks sai kindlaks, et ükski välisdelegatsioon ei tule NSVL'u
kehtivat poliitilist korraldust, nõuti demokraatia taastamist ja inimõiguste järgimist Majanduselus o Tarbe- ja toidukaupade defitsiit o Põhiliseks sissetulekuallikaks oli loodusvarade müük (nafta, maagaas). o Madal tööviljakus o Toiduaineid ja tarbekaupu osteti sisse lääneriikidelt. Pärast Brežnevi surma oli nn. Gerantokraatia valitsemine. Valitsus ja parteitegelased olid enamasti väga vanad ja halva tervisega. NSVL-i tollesed juhid olid vastu reformidele ja muudele uuendustele. 1982. a. sai valitsejaks KGB ülem Juri Andropov, kes suri aga 2 aastat hiljem. 1884. a. tuli valitsejaks Konstantin Tšernenko, kes suri ka aasta pärast. Pärast Neid tuli Gorbatšov, kes valitses 1985-91. NSVL saadeti laiali 26
Kõik kommentaarid