Forseliuse Seminar (0)

1684
Luterlusega käis kaasas soov ja vajadus anda rahvale haridust. Esialgu pidid maalapsi lugema õpetama kirikuõpetaja abilised köstrid . Neid oli aga vähe ja nende haridus oli kehv . Seetõttu tekkis vajadus hakata välja õpetama koolmeistreid. Ettevõtmise eestvedajaks sai Bengt Gottfried Forselius . Forselius sündis Harjumaal Soomest pärit rootsi pastori pojana . Pere oli talupojasõbralik ja Forselius oskas ka eesti ja saksa keelt. Hariduse sai Forselius Tallinna gümnaasiumis ning väheke ka Saksamaal ülikoolis.
Forselius alustas eesti talupoiste õpetamisega ning rajas selleks lõpuks oma kooli, seminari eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Seminar asus Tartu lähedal Piiskopi mõisas ning ainsaks õpetajaks seal oli Forselius ise. Õpilased olid enamikus pärit Tartu ümbrusest ja kool kestis kaks aastat. Õpiti peamiselt lugemist ja usuõpetust, aga ka kirikulaule, raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. Lugemaõppimiseks kasutas Forselius uut viisi. Nimelt lasi ta kooris veerimise asemel ühel õpilasel ette lugeda, samal ajal kui teised vaikselt teksti jälgisid. 1686. aastal andis Forselius välja aabitsa.
Talupoegadele hariduse andmine ei meeldinud mõnele mõisnikule ja need hakkasid Forseliuse kooli kohta laimu levitama. Räägiti, et kool on kallis ja valmistavat õpilasi koolmeistriameti asemel hoopis Rootsi kroonu jaoks ette.
Enda ja oma õpilaste tõestamiseks reisis Forselius kahe oma õpilase Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüriga Stokholmi ning viis nad kuningas Karl XI ette, kus poisid oma võimeid näitasid. 1688. aastal sai Forselius Stokholmis võimu ja loa asutada uusi koole ning ta määrati Eesti- ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks. Tagasireisil aga läks tema laev Läänemere sügistormis põhja ning Forselius hukkus. Ilma temata ei saanud jätkata ka koolmeistrite seminar. Seminari elueaks jäi ainult neli aastat, ent haridust oli seal saanud pea 160 eesti noormeest. Forseliuse seminar pani aluse talurahvaharidusele Eestis.
Viimase Stockholmi-reisi ajal ülendati B. G. Forselius Eesti- ja Liivimaa kubermangude rahvakoolide inspektoriks, aga tagasiteel hukkus ta Läänemerel, tõenäoliselt 19. novembril 1688.
19. sajandil oli eestlaste kirjaoskus Lääne-Euroopa rahvastega võrdsel tasemel, seeläbi sai võimalikuks ärkamisaeg, seltsielu, valdade omavalitsused , laulupidude traditsioon, kodanikuühiskonna areng.
Kooliaastapäevade tähistamine peaaegu igas Eestimaa nurgas oli osa võitlusest oma kultuuri ja vaba iseolemise eest. Seepärast on 300- aastaste rahvakoolide liikumine fosforiidisõja ning loomeliitude pleenumi kõrval laulva revolutsiooni eelkäija (Lundi Ülikooli ajalooprofessor Klas -Göran Karlsson : Ajalugu kui relv . – Postimees , 19.05.2005; www.postimees.ee). "12 Kooli Klubi" kutsel asutasid auväärse ajalooga koolid 22. veebruaril 1989. a Tartu Õpetajate Seminaris (siis pedagoogiline kool) ajalootõe kaitseks B. G. Forseliuse Seltsi, mille esimeheks sai prof . Arnold Rüütel (auesimees 9. jaanuarist 2002, Eesti Vabariigi ekspresident). Selts ühendab auväärse ajalooga koole üle Eesti, üksikisikuid, luterlikke kogudusi ja ühinguid. Selts osaleb aktiivselt Eesti hariduselus: noorsootöö, hariduse ja nüüdiskooli probleemid, uuriv õppetöö, haridustraditsioonide ja haridusloo uurimine . Süvendame koolide ühtekuuluvustunnet auväärse ajaloo ja ühistegevuse kaudu ja kasvatame austust õpetajakutse vastu. Igal aastal toimuvad hariduspäevad (koos konverentside ja täiendõppeseminaridega), suvekoolid.
Kasutatud kirjandus: www.forselius.ee ja www.histrodamus.ee