50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-03-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Raiks1
Õppematerjali autor
Kas tänapäeva noor peaks huvituma poliitikast? Noored ja poliitika. See ei ole just kõige levinum kooskõla tänapäevases ühiskonnas. Kuid kas see on hea või halb? Arvan, et pigem halb, kuna noored on ju need, kes tulevikus on inimesed, kes lahendavad päevakorras olevaid küsimusi. Oleks vajalik tõsta noorte huvi poliitika vastu ja nende teadvust üldse, kuidas riigi olulisi küsimusi lahendatakse. Tegelikult on ju ka neid noori, kes isegi tegelevad poliitikaga. On ju erakondadel noortekogud, kus siis saavad kaasa lüüa noored. Nendel liikmetel on võimalik näha juba varakult tõelist poliitikat ja selle põhjal saavad nad ka otsustada, kas see saab noorel tulevikus elukutseks või jääb hobiks. Noortekogudel on ka see hea funktsioon, et noored saavad kaasa rääkida otsuste tegemisel, mis puudutavad just neid. Kui noor on vähegi huvitatud poliitikast täpsemalt, siis just noortekogu on see, millega võiks liituda
,,Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole" Teema millest ma nüüd kirjutama hakkan räägib ,siis sellest miks enamus noori ei huvita see poliitika kohe kuidagi. Järgnevalt hakkan lahkama tõsisemalt seda teemat miks ikkagi meil noortel on poliitikast täiesti poogen ja jätab meid täiesti külmaks. Kõik me teame, et ühiskond on kooselu vorm. Iga inimene peab kuuluma mingisse ühiskonda. Poliitika on samutu mingi osa ühiskonnast. On inimesi kes on huvitatud poliitikast, on aga ka neid keda see üldse ei huvita. Üks osa nendest on muidugi noored. Ja muidugi on neid noori kes
,,Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole" ehk noorte huvi poliitika vastu. Kõik me teame, et ühiskond on kooselu vorm. Iga inimene peab kuuluma mingisse ühiskonda. Poliitika on samutu mingi osa ühiskonnast. On inimesi kes on huvitatud poliitikast, on aga ka neid keda see üldse ei huvita. Üks osa nendest on muidugi noored. Ja muidugi on neid noori kes osalevad poliitikas, teadmata et see on poliitika. Noorte huvi ühiskonnas toimuva vastu on suur, nad tegelevad poliitikaga, aga nimetavad seda teisiti. Ehk noored peavad poliitikaks vaid riigikogus hääletamist, ministeeriumites istumist ja muud sellist. Osalemine vabatahtlikes, näiteks jalgrattateede eest võitlevates organisatsioonides ei ole nende arvates osalemine poliitikas. Põhjuseks võib olla ka see, et noored on pettunud teatud poliitilistes otsustes või Eesti riigis tervikuna
Kas kaasaegne noor peaks huvituma poliitikast? Noored ja poliitika pole just kõige levinum nähtus meie ühiskonnas. Muidugi on ka erandeid, hetkel on noorteorganisatsioonid nagu näiteks ''noorsotsid'' ja ''reformidnoored''. Nendes organisatsioonides elu käib. Kahjuks on see väike osa ainult noortest. Iga noor võiks osata kaasa rääkida tähtsates tänapäevastes asjades. Tavaliselt peaks tooma plusse ja miinuseid välja, aga siin pole midagi negatiivset, kui noor midagi poliitikast teab. See on hea ja näitab silmaringi ja huvi riigi olukorra vastu. Noored, kes kuuluvad organisatsoonidesse saavad juba varakult näha, milline on poliitikute elu. Saavad ka ise seda kogeda. Noored on ju meie tulevik ja kindlasti, mida rohkem noori huvituks poliitikast seda parem on see meie tulevikule. Paljud noored oskavad poliitika kohta ainult halbu fakte
Paljud noored virisevad, et Eestis pole hea elada. Kõik noored, kes tahavad , et Eestis asjad edasi liiguks, et säiliks tegevusvabadus ning noortel oleks võimalus arenguks võiksid võtta sõna ning anda oma hääle ja avaldada oma arvamust. Minu arvates on valiv noor tubli, sest ta teab, mida ta tahab ning, mis talle meeldib. Ta võib uhke olla selle üle , et on oma hääle andnud ja täpselt sinna kuhu ta on tahtnud. Noorte hääl on oluline sellepärast, et noori on Eestis palju ja mida rohkema hääletavad, seda selgemad on valimistulemused ning pärast ei saa viriseda, kui pole saanud võimule see keda sa oleks tahtnud. Lahedusi, et noored valima läheksid on olemas küll, näiteks võiks koolides tutvustada erakondade platvormide süsteeme, jagada koolides või tänaval liikuvatele noortele flaiereid kokkuvõtva infoga, edastada valimiseelsetes üritustes rohkelt lihtsat ja arusaavat infot erakondade kohta ning süsteemi
probleemide lahendamise üle võtmist. Noored inimesed on tuleviku väetis. Nemad hoiavad endas suurimat väärtust kogu ühiskonna jaoks. Noortelt oodatakse ideid, mõtteid ja tegusid parema tuleviku jaoks. Kuid selleks, et tehtavad otsused ja muutused oleksid tõesti ka parema tuleviku nimel, mängib väga olulist rolli noortel lasuv eelnev kogemus elust. Noorpõlvest kasvab noorest kas ressurss või probleem. Kuidas oleme oma noori kasvatanud? Kas noortepoliitikas peaks noori pigem käsitlema kui kasulikke vahendeid või pigem kui ette jäävat probleemi? Kas peaks kartma, et vähesed kogemused ja levivad eelarvamused teevad noored liiga lihtsasti mõjutatavateks? Või peaksime soojade tervitustega vastu võtma kõik nende uudsed ideed ning värsked mõtted? Mis üldse on noortepoliitika? Seda mõistet on ehk kõige lihtsam seletada, kui liitsõna omavahel lahti ühendada. Nii saame teada, et noor on Eesti Noorsootöö seaduse järgi 7-26
..................................................16 5.3Eesti erakondade asetus vasak- parempoolsuse skaalal..............................17 6.Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad...........................18 6.1Survegrupi ja erakonna erinevused..............................................................18 6.2Survegruppide liigid..................................................................................... 18 6.3Survegrupid poliitika mõjutajatena...............................................................19 6.4Sotsiaalsed liikumised.................................................................................. 20 7.Sidususe mehhanismid – poliitiline kultuur ja kodakondsus..............................22 7.1Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosad.......................................................22 7.2Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut?.......................................................23 7
ise õppisin ja ka praktikal käisin õpetajat. Mul tuli seal teiste õpetajatega samuti juttu enda põhitööst noortekeskuses, kus õpetajad ütlesid, et noortekeskuses käivad ainult need noored, kellel pole normaalset pere ja/ või vanemad on alkohoolikud. Üks teine õpetaja aga ütles, et ta ei kujutaks ette, et tema laps läheks peale kooli kuskile noortekeskusesse selle asemel, et perega või temaga kodus koos aega veeta. Tegelikult arvan mina, et nii ei saa öelda. Noori on erinevaid ning väga paljudel noortel, kes meil noortekeskuses käivad, on perega suhted korras. Nad kõik ei ole katkistest peredest ning nad käivad seal lihtsalt oma vaba aega veetmas ja toredatest tegevustest osa saamas. Meie majas on ka treeningud spordisaalis ning paljud esimese kooliastme õpilased tulevad enne enda treeningut noortekeskusesse. Kahjuks terve ülikoolis käidud aja oli meil reaalselt ainult üks aine, kus puutusime kokku erivajadusega noortega
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid