1950ndad (0)

Nõukogude võimu taastamine algas 1944 aasta suvel.Punaarmeega tulid Eestisse operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad.Sama võimustruktuur nagu NSVL (juhtiv koht komm parteil , kuigi vormiliselt oli ENSV Ülemnõukogu).Komm partei allus täielikult Moskvale ja lähtus sealsetest korraldustest. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes nn juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest.Enamik tolleaegseid komm olid parteiametnikud, töödates juhtivatel kohtadel tähtsamates asutustes.Sõjajärgsetel aastatel koosnes EKP peamiselt Venemaa eestlasest, kohalike osakaal hakkas suurenema 1950.EKPs oli algul madal haridustase(2/3 liikmeist oli alg-/mittetäieliku keskharidusega).1980.a teisel poolel oli 4/5 keskharidusega.Parteikaadrite puhastamine, võideldi kodanliku natsionalismiga.Kõige olulisematest ametikohtadest koostati nomenklatuurne ametikohtade loetelu , mille pareti keskkomitee kinnitas.See oli vahend, mille abil ühiskonda kontrolliti ja suunati.Valimiste ajal sai hääletada ainult 1 kandidaadi poolt.Enamasti oli poolthääletanute protsent üle 99,5%.Saadikute arv kasvas pidevalt ja iga valmisega uuenes liiduvabariigi Ülemnõukogu kooseis vähemalt 2/3 võrra.Ülemnõu saadikute roll oli tähtsusetu,pidid ainult õigel ajal kätt tõstma ja kuuletuma.Valimistel etendasid tähtsat rolli julgeolekuorganid.Julgeoleku struktuuri kuulusid siseasjade(NKVD) ja julgeoleku rahvakomissariaat(NKGB).Esimene tegeles ühiskondliku korraga ja teine riikliku julgeolekuga, luure ning vastuluurega.1954 moodustati KGB.Julgeoleku organid allutati parteile.KGB kõrval tegutsenud siseministeerium võtis üle miilitsa ülesanded.KGB ül oli ühiskonda jälgida ja kontrollida,julgeoleku tagamine,välisraadiojaamade segamine ,pidid olema võimu silmad ja kõrvad.Eestisse jäetud nõukogude võimu ülesanne oli olla Moskvale infoallikas ja hoida sisemist korda ning kindlustada komm režiimi.Eesti territoorium kuulus Balti sõjaväeringkonda.1991.aastaks oli Nõukogude armee käsutuses 1665 objekti ja 87147ha maad. Suuremad alad olid Aegviidu ,Laeva,Nursi ja Värska polügoon .Sõjaväe kasutuses olnud maadelt pidid elanikud lahkuma .Üsna sagedased olid konfliktid sõjaväe ja tsiviilelanike vahel(eriti sõjajärgsel perioodil). 1944-1950 oli ENSVl oma kaitseministeerium, mille eesotsas oli Lembit Pärn.Eesti „sõjavägi“ moodustati Punaarmee Eesti 8.laskurkorpuse baasil.Rahvusväeosad saadeti laiali peale seda,kui Gruusia rahvusdiviis keeldus rahva vastu välja astuma . Kodanliku nats võitluses pandi esmalt silt külge haritlastele(et neist lahti saada).Venemaalt tulnud võimumeestele tundus,et liiduvabariigi tippjuhtkond on nakatanud kodanliku nats,seejärel saadeti kõrge parteikomisjon asja uurima ning 07,03,1950 kinnitati otsus vigadest ja puudustest EK(b)P töös. Märtsi teisel pooleli tuli Tallinnas kokku EK(b)P 8. pleenum , et arutada meetmeid olukorra parandamiseks.Tolleaegset juhtkonda süüdistati kod.nats. alahindamises,vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus jpm möödalaskmistes.N.Karotammele pandi süüks kod.nats mahitamises.Ta vabastati parteijuhi kohalt ning asemele nim Ivan Käbin.ENSV ülemnõukogu presiidiumi esimees E.Päll asendati August Jakobsoniga. 8. pleenumi tagajärgi oli suurpuhastus võimuorg,haridussüst,kultuuriasutustes.Mitmed tollased juhtpoliitikud saadeti vangilaagritesse|Nõukogude võimu taaskehtestamisse suhtuti Eestis pikalt eitavalt.1944-1953 oli vastupanu vormiks metsavendlus(samal ajal loodeti,et lääneriigid aitavad iseseisvuse taastada). Metsades võis olla umbes 30000 inimest, kellest relvavõitluses osales 10000.Puudusid organisatsioonid seega ei olnud nende tegevus mõeldav ilma kohalike toetuseta(anti toitu, riideid ,peavarju,infot). Metsavennad ründasid enamasti julgeoleku üksusi, hävituspataljoni, tapeti nõukogude aktiviste, korraldati diversioone raudteedel.Nõukogude võim kasutas nende vastu sõjaväge, miilitsaüksusi, julgeoleku väeosi ja kohalikke aktiviste. Sõda oli mõlemal poolel ohvriterohke.Metsavendi nõrgendas oluliselt küüditamine 1949.a.1950 suruti metsavendlus maha.Viimane metsavend tabati 1978.a. Nõukogude võimu vägivallapoliitika oli mitmekülgne ja suunatud erinevate elanikkonnakihtide vastu. Suunajaks oli parteiaparaat ja täideviiaks julgeolekuorganid.1944 algasid massilised arreteerimised. 1944-1954 represseeriti ligi 30000 inimest.Osa inimesi pages arreteerimise eest metsa. võimuorganid kutsusid metsavendi mitmel korral välja lubades neile amnestiat aga osad väljaläinud arreteeriti ja ei loodetud enam amnestiat. Lisandus ka vaimne vägivald (keelati sõjaeelne kultuur, elu täielik allutamine NSVL ideoloogiale). I sõjajärgne küüditamine toimus 08.1945 mil saadeti välja 407 isikut. Küüditamised jõudsid haripunkti 26.03.1949.a. kui küüditati 20722 inimest Siberisse(märtsiküüditamine toimus balti riikides samaaegselt), üle 90% küüditatutest olid maalt.Stalini surma järel hakati küüditatuid tagasi Eestisse lubama kuid neile ei tagastatud nende varasid |Nõukogude majanduspoliitika tunnused: sundkollektiviseerimine, forsseeritud industrialiseerimine,jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine. Maareformi käigus riigistati 1944-1947 ENSVs üle 927000ha maad.Talu max suurus võis olla 30ha (5ha kui olid sakslastega koostööd teinud).Maa võõrandamisega muudeti elujõuetuks heas korras olnud talud ,tekkisid inimestevahelised pinged .Talupojad pidid riigile andma kindlaksmääratud normi põllusaadusi sümboolse tasu eest(nt kui sul oli 20ha maad pidi 1947 loovutama 40% saagist, järgmisel aastal 70%).05.1947 võttis ÜKbP Keskkomitee vastu direktiivse otsuse kolhooside loomiseks ja samal sügisel loodi ENSVs esimesed 5 kolhoosi ja alustati nn kulakute(talupoeg, kellel oli põllutöömasinaid ja kes kasutas palgatööjõudu) väljaselgitamisega.Neile pandi peale kõrged maksud ja hiljem suurendati tunduval saagi riigile müümise norme.1948.a lõpuni hakkasid talupojad üksmeelselt kollektiviseerimisele vastu. 10.1948 oli Eestis 195 kolhoosi, kuhu kuulus 2,2% kõigist taludest. 1948 suurendati makse veelgi, valmistudes ette kulakluse likvideerimiseks. Märtsiküüditamise järel hakati hirmuga vabatahtlikult kolhoosidesse minema. 1951.a alguseks oli kolhoosides 92% taludest. Kõrgete maksude tagajärjel kadus inimestel tööind ja põllumajandus käis alla|06.1945 võeti vastu määrus, mille alusel hakati Virumaal põlevkivi kaevandama. selle kaevandusega pidi varustama nii Leningradi kui ka balti sõjalaevastikku.1948 ehitati gaasijuhe leningradi ja 1952.a Kohtla-Järve-Tallinna gaasijuhe. Kohtla-Järve ja Sillamäe said endale linnaõigused.Sillamäele rajati sõjaväebaas ja inimesi sinna enam ei lubatud.ENSV tööstus hakkas tootma seadmeid põlevkivi ja naftatööstusele,automaatseadmeid, elektrimootoreid jms. Volta tehases toodeti 10% kogu NSVL toodetud elektrimootoritest.Rasketööstuses (rajati kuna koha peal oli väljaõpetatud kaader) valmistatud toodete tooraine toodi Eestisse sisse ning toodand viidi ENSVst välja.Samuti arenes ka kergetööstus.Tallinnas ja Narvas taastati puuvillakombinaat,kus vabad kohad täideti sissetoodud tööjõuga.Hakati ka linnu taastama ,mis tõi kaasa veelgi suurema võõrtööjõu sissevoolu. Industrialiseerimise käigus kadus täiesti erasektor tööstuses| ENSVs majanduselu allutati kõigil tasandil plaanimajandusele. Moskvas töötati välja erinevad plaanid. Kogu see protsess tähendas üleminekut käsumajandusele, mis tõi kaasa mitmed probleemid. Kõige olulisem demograafiline tagajärg oli võõrtööjõu sissevool(u 170000 venelast).Sisse toodud tööjõud oli madala kvalifikatsiooniga. Nad tõid kaasa oma tavad, traditsioonid, ellusuhtumise kujundades siin oma asustuspiirkonnad. Nende sisseränne vähendas eestlaste osatähtsust. 1959 .a moodustasid muulased 25% kogu rahva arvust.Tööstuse arenedes kasvasid linnad ja muulased asusid sinna elama.1953.a elas linnades üle poole kogu rahvast.Kokkuvõttes ei kindlustanud nõukogulik sotsialism inimväärset elatustaset ei linna- ega maaelanikele.