Pillide tundmine (0)

Pillide tundmine
Samuel Adler „The Study of orchestration“
Alfred Blatter „ Instrumentation/orchestration“
Dan Sebesky „The Contemporary Arranger“
*Klaaspärlimäng – suur klaaskuul löödi puruks
*Avet Terterjan – Sümfoonia põranda lauda kasutades
*John Gage – „Living Room Music“
* Rolf Wallin – „ Scratch “ Õhupalli krigin
Ei ole ühtki eset, mida ei saaks kasutada instrumendina.
Esemed jaotuvad kaheks: esemed, mis VÕIVAD tekitada heli ja esemed, mille esmane ÜLESANNE on heli tekitamine.
Heli on meile kuuldaolev võnkeheli.
Heli parameetrid :

Kõrgus (Hz võnget sekundis) 20-20 000 Hz. Kõige madalam orkestripill on KONTRAFAGOTT (27.5Hz)

Tugevus dB 120dB (valulävi)

Kestvus, vältus

Tämber
Puhast, ilma kaasvõnketa heli pole olemas. (seda saab teha vaid elektrooniliselt –siinusheli)
Pilli tämbrit mõjutavad:
1) Ülemtoonide arv
2) Ülemtoonide kõrgus (järjekord)
3) Ülemtoonide intensiivsus
Keelpillid on kõige ülemtooniderikkamad. Klarnetil domineerivad paarituarvulised ülemtoonid. Tämber sõltub heli tajumisest (atakk, hingamine ). Oboe , fagott – madalad ülemhelid, põhiheli hästi kuulda. Flööt on ülemhelide vaene.
Helispekter – Ülemtoonide rida
PILLIDE JAOTAMINE
A 1) Häälestuvad Vastavalt spekter on
2) Mittehäälestuvad harmooniline ja mitteharmoonliline
B Mängimiseviisi järgi:
1) Keelpillid Poogenpillid, näppepillid
2) Puhkpillid
3) Löökpillid
4) Klahvpillid
C Erich Moritz von Hornbostel ja Curt Sachs avaldasid uue liigituse raamatus Zeitschrift für
Ethnologie 1914. Liigitavad pillid heli tekitamise viisi järgi:
1) Idiofonid – isehelisevad pillid (löökpillid, triangel , marimba , vibrafon )
2) Membrafonid – võngub membraan, heli tekib lüües ( timpan , suur trumm )
3) Kardofonid – võnkub keel ( klaver , tšello, viiul )
4) Aerofonid – võnkuv õhusammas (oboe, orel)
5) Elektrofonid – heli tekitatakse elekrooniliselt
D Liigitamine ulatuse järgi :
1) Sopranpillid – flööt, klarnet , viiul, trompet
2) Altpillid – oboe, altflööt, vioola , sarv
3) Tenorpillid – inglissarv , tromboon
4) Basspillid – fagott, kontrabass , bassklarnet, tuuba
Võnke tekitaja
1) puhkpillidel – õhusammas
2) keelpillidel – keeled
3) idiofonidel – pulgad , nuiad, metall vms.
Võnke impulss
1) puhkpillid
a) labaalne (õhkkeelne) avahuulikuga pillid (fl)
b) lingvaalne (roogkeelne) (kl, sax, ob, fag)
c) huulkeelne – vaskpuhkpillid
2) keelpillid – poogen, sõrmed
3) membrafonid – käed, pulgad, jalg
Resonaator
1. Aerofonid

silindrilise läbimõõduga – üks ja sama kogu pilli ulatuses (fl, kl)

kooniline – läbimõõt suureneb konstantselt (ob, fag, sax)

ruupuri kujuline – keeruline läbimõõdu suurenemine
Trompet enamasti silindriline, kooniline osa väiksem.
Võime jaotada oktaviaalseteks (kõik peale klarneti – ülepuhudes oktav kõrgemalt) ja kvintaalseteks (klarnet – ülepuhudes duodeetsim kõrgemalt)
2. Keelpillid – õõnes korpus
SÜMFOONIAORKESTRI STRUKTUUR

Puupuhkpillid (Fl, Ob, Kl, Fag, + Sax)

Vaskpuhkpillid (Cor, Tpt, Trb, Tuuba)

Löökpillid
Lisapillid: Harf , Celesta

Keelpillid ( I ja II Vl, Vla, Tš, Kb)
2-ne koosseis : 2 Fl, 2 Ob jne.
Tromboone kasutati esimesena Beethoveni 5 sümf IV osas.
Keelpillid jagatakse pultideks.
SÜMFOONIAORKESTRI PAIGUTUS
Charles Ives [Aivs] – Kasutas einevaid paigutusi.
PUUPUHKPILLID
Grupisisene kõlavärv on palju varieeruvam. PPP kvintett kõlab paremini laias seades. Dubleerida keelpille , et võimendada harmooniat. Puupillidele anda palju soolo baššaase. Erinevad seadete võimalused * üksteise peal * põimitud * sulustatud * kattuv
FLÖÖT
Flööt on üks vanimaid muusikainstrumente. Põikflöödi sünnikodu on Kesk- Aasia . Sealt edasi liikus Hiinasse (TI) ja Indiasse (VANSHA, BANSURI). Egiptuses oli NAI (kasutatakse ka tänapäeval). Kui põikflööt jõudis euroopasse, nim seda SAKSA FLÖÖDIKS.
Flööt oli algselt diatooniline pill.
Aastal 1847 leiutas Theobald Böhm klappide süsteemi, alates millest saab flööti mängida ka kromaatiliselt ( võttis kasutusele silindrilise flöödi, enne oli kooniline). Huuliku auk on barapooli kujuline.
Pilli ehitamisel kasutati ka süsinikkiude, värvuselt tume. Madal ots oli tugevam, kuid kadus iseloomulik tämber. Hinnatud on kullast flöödid.
Puupuhkpillide puhul on oluline keel.

lihtne („kuiv“ sülitamine, tfuu)

topelt keel (t, k)
Flöödi perekond:
Pikoloflööt in C (kõlab oktav kõrgemalt)
Flööt in C
Altflööt in G
Bassflööt in C (kõlab oktav madalamat)
(Kontrabassflööt in G Matthias Ziegler )
Ulatus:
C1 – C4
(enamus flöötidel on h- klapp )
Pikoloflöödi madalaim aste on d.
Komplitseeritud võtted:
1. oktavi cis-d, c-des trillerid
2.oktavi a-b, a-c trillerid
Uue muusika mänguvõtted:

Multifonid

Glissado (kuni terts )

Keeleramm (tongue ram)

Key click

Pizzicato

Õhkhelid (breath tone )

Frullato

Bisbigliando

flazoletid
Flöödi registrid :
Madal – matt , sametine, tume. ppp – mf
Keskmine – pehme, läbipaistev, hele. –f
Kõrge – Põhiline mängu register , särav, selge, terav , läbitungiv (ülemised noodid ). – fff raske on vaikselt mängida.
Altflööt kaotab kõrges registris oma isikupära.
Bassflööt hõlmab kogu registrit paremini kui altflööt.
OBOE
Oboe päris kodumaaks peetakse Indiat. Arvatakse, et Vana-Kreeka AULOS on ka oboe eelkäija. Hiinas tundti seda nime all SUONA, Tais PII. Euroopas on oboe eelkäija Šalmei.
17. saj lõpul Lully võttis kasutusele AUTBOIS (kõrge puupill).
Oboe on tehtud eebenipuust, pillitoru on kooniline. Pill koosneb kolmest osast.
Oboe huulik :
pilliroo plaadid , metalltoru, kork.
Oboel on ülekaalus madalad ülemhelid.
Oboe perekond:
Oboe
Oboe D’ amore in A (kõlav v.3 madalamalt)
Inglissarv in F (kõlab p.5 madalamalt)
Ulatus
(väise oktavi) b – fis3
Oboe registrid:
Madal –kare, jõuline, puine. mp – f
Keskmine – parim register pika meloodilise liini esitamiseks . p(p) – ff
Kõrge – tervav, kuiv, peenike mp – f
Oboe ei saa mängida madalas registris vaikselt (sõltub muidugi pillimängijast).
Oboe on orkestri primadonna . Lüüriline, meloodiline . Staccato on efektne
Inglissarve kõla on melanhoolne .
KLARNET
On ühekordse lesthuulikuga pill.
Sardiinias – LAUNEDDA
Wales – PIBCORN
Slaavi kultuurides – Žaleika, Brjolka
Baskidel – ALBOQUEA
Leedu – BIRBINE
Pilli eelkäijaks oli Euroopas CHALUMEAU
J.C. Denner 1675 (esimene täiustaja)
1691 – klarneti sünniaasta.
Jälje jättis Böhmi süsteem (klapid)
Klarneti perekond:
Pikkoloklarnet in Es
Klarnet in B, in A
Bassklarnet in B
Ulatus:
(väikse oktavi) e – a3
(Klarnet in B kõlab s.2 madalamalt, in A kõlab v. 3 madalamalt. Bassklarnet in B kõlab oktav madalamalt klarnetist)
Klarneti registrid:
Madal – Chalumeau register, müstiline pehme, saladuslik
Keskmine - matt, kahvatu
Kõrge – Clarino (tõlkes trompet) register, hele, särav
Klarnet on universaalsete kõlaomadustega instrument . Lai dünaamiline skaala. Tehniliselt kiire. Klarnetil on duodeetsimiklapp mitte oktaviklapp.
Klarnet saab sisse imbuda ei kusagilt , mida näiteks oboega teha ei saa.
„Klarnet on nagu Jack Nicolson, palju eriilmelisi karaktereid“
Ivan Müller (pärit Eestist) arendas välja diatoonilise süsteemi.
FAGOTT
Fagotti eelkäijaks oli DULCIAN
Albonesi leiutas pilli, nim PHAOGOTUS, pigem sarveline, torupill. 17.-18. saj vahetusel leiutati esimesed fagotid, mis käisid neljaks osaks lahti. Viimase 150 aasta jooksul on pilliarendus minimaalne.
Fagotti osad:

S mille külge käib lesthuulik

väike toru

saabas

suur toru

lehter
Fagotti perekond:
Fagott in C
Kontrafagott in C ( kõlab oktav madalamalt)
Ulatus:
(Suure oktavi) B1 – a1(orkestri kõrgeim) e2
Fagotti registrid:
Madal – tume, puine, kärisev. mf – ff
Keskmine - matt, magus. pp – f
Kõrge – pehme, intensiivne, õhuke. pp – mf
Probleemid samad, mis oboel. Ei saa mängida vaikselt madalas registris. Väga efektne on staccato (parem kui ob.).
Orkestrikloun. Kõige madalam puupuhkpillide rühmas.
SAKSOFON
1845(46) – leiutaja belglane Adolphe Sax.
Flöödi sõrmestus, oboelt kooniline pillitoru, klarneti huulik. Tämbri ja kõlavärvi poolest on ta muutlik ja paindlik.
Saksofoni perekond:
Sopranino in Es (aldist p.8 kõrgemalt)
Sopran in B (kõlab s.2 madalamalt)
Alt in Es
Tenor in B (sopranist p.8 madalamalt)
Bariton in Es (aldist p.8 madalamalt)
Bass in B ( tenorist p.8 madalamalt)
Ulatus:
(väikse oktavi)b – fis3
Baritonil madalaim (suure oktavi) A
Saksofoni registrid:
Madal – laeva signaal, jõuline. Ei saa vaikselt mängida.
Keskmine –
Kõrge – Läbitungiv, kriiskav
Saksofoniga on raske mängida vaikselt madalas registris. Subtone tehnika võimaldab seda mängida, kuid toon kannatab.
VASKPUHKPILLID
Jaotus:

Transponeeritavad

• Metsasarved
  
• Trompetid
  

Mittetransponeeritavad

• Tromboon
  
• Tuuba
  

Huulik

• Kausjas – trompet, tromboon, tuuba
  
• Koonuseline – metsasarv
  

Mida kitsam on huulik, seda eredam on tämber

Ülemhelide põhinoodi järgi
Trompet ei saa, ülejäänud saavad
Tuubapillideks nim. kõiki pille, mis saavad mängida ülemheli põhinooti.
Vanasti sai mängida ainult ülemhelide rida. Naturaalpillid
METSASARV
Sarvedest tehtud või sarvekujulised pillid on erakordselt vanad. Ka tänane metsasarv omab nendega kaugeid sidemeid. Mitmesugused naturaalsarved. Nende ajalooline eellane oli omakorda jahisarv ja tema „sugulane“ postisarv. Naturaalsarv oli tehniliselt kohmakas, aga kõlas ilusasti. 19. saj algul leiutati ventiilid .
Ventiilide tööpõhimõte:
3 ventiili

madaldab heli 1 toon (s.2)

madaldab heli pool tooni (v.2)

madaldab heli poolteist tooni (v.3)

Metsasarvel on ka 4. ventiil , mis kõrgendab 2 pool tooni (p.4) ja teeb selle in B pilliks. (teeb toru lühemaks)
Metsasarv in F ( 4. ventiili olemasolul ka in B)
Ulatus:
(suure oktavi ) Fis – c3
Metsasarv on suurima ulatusega vaskpuhkpill.
Metsasarve registrid:
Madal – mängitakse peamiselt pikki noote . p – f
Keskmine – parim register mängimiseks. ppp – fff
Kõrge – ere, kirgas . mf – ff
Metsasarv on siduva tämbriga pill.
Ilma Ilusaim sarve käik
bassita
Istumine IV III
II I
Coperto – suletud
Aperto – avatud
Noodi kohal + (suletud)
Noodi kohal . (avatud)
Con sordino
Senza sordino
TROMPET
Trompeti kuju on alati olnud sirge. Trompeti eelkäija oli TUUBA (see pole see, mida praegu nii nimetame ). Iirimaal on kasutusel olnud varasel keskajal TRUMBA. Araablastel olid trompetilaadse pillid: ALNAFIR või ANNAFIR.
Juba ammustest aegadest on teada, et seda pilli ei võinud igaüks mängida. See oli aadellik pill.
Selline trompetikuju on pärit u. 16. saj.
Clrarino tehnika
Trompeti perekond:
Trompet in B (tänapäeval sageli ka in C)
Flügelhorn in B * erinev on huulik, kuju * tämber on pehmem (sarvelik) * esimesi ülemhelisid saab mängida (trompetiga ei saa) * sordiiniga ei mängita
Ventiilide tööpõhimõte:
3 ventiili

madaldab heli 1 toon (s.2)

madaldab heli pool tooni (v.2)

madaldab heli poolteist tooni (v.3)
Ulatus:
(väikse oktavi) fis – d3 olenevalt mängijast, saab ka kõrgemalt
Trompeti registrid:
Madal – ähmane, tuhm . ppp – f
Keskmine – särav. ppp – ff
Kõrge – jõuline. mf - fff
Sordiinid:

• Straight – terav, nasaalne, groteskne
  
• Cup – heli pehme, summutatud
  
• Harmon – põhiheli kaob, kuuleme spektrit, klirisev, klaasjas
  
• Wa-wa, wah-wah
  
• Whispa – fiiber klaasiga
  
• Velvettone – pehme, sametine
  
• Solotone – kõige vaiksem
  

TROMBOON
Trombooni eelkäijaiks on BASSTROMPET. 14. saj on olnud sarnane kuju. Esimesed tromboonid kandsid nime SACKBUT(pr.keeles saquin – tõmbama, bouter – lükkama)
Trombooni osad:

kuliss – toru, mis liigub (7 asendit)

huulik (karika, kausi kujuline)
Trombooni perekond:
Ventiilidega tromboon
Kontrabasstromboon
Alttromboon
Tenortromboon in C (f ventiil võib olla) (orkestris 2)
Basstromboon (f ventiiliga (alati), e ventiil, harva d ventiil – annab paremaid võimalusi puhtamalt mängida) (orkestris 1)
Ulatus:
(Kontraoktavi) E1 – d2
Trombooni 7 positsiooni:
Iga positsiooniga läheb pool tooni alla.
F ventiiliga
Efektsed glissandod. Tuleks vältida trillereid. Legato probleem. Tromboonil on allmaailma kõla ning ta on halbadele tegelastele omane.
TUUBA
Tuuba eelkäija on OFIKLEID.
4 ventiili
Ulatus:
Kontraoktavi C1 – c1
Tuuba registrid:
Madal – vajab palju õhku
Keskmine – hea mängida
Kõrge – liikuv, meenutab tämbrilt metsasarve
HARF
47 keelt
7 pedaali, igal 3 asendit
D C B / E F G A
C keeled on punased
F keeled on mustad
Harfi põhihelistikuks on Ces – duur
Ulatus:
(Kontraoktavi) Ces1- gis4
KEELPILLID
Kõige ühtlasemate omadustega pillid. Saab mängida igas registris ühte moodi. Suurima ulatusega pillid (7 oktavit ). Ülisuure dünaamilise skaalaga. Keelpillid kõlavad hästi nii kitsas kui laias seades. Nad on ülemtoonide rikkad. Palju mängumooduseid. Keelpillid on väsimatud.
Eelkäija on MORIN HUUR, Lüüra LIRA DA BRACCIO (omakorda eelkäija fiidel , rebekk)
Viola da Braccio griffid, c kõlaavad
Viola da Gamba
Viola D’ Amore 7 keelne, kaasa resoneerivad keeled
Esimene viiul 1555
VIIUL VIOOLA TŠELLO KONTRABASS
Kõlab oktav madalamalt
CELESTA
Metallist plaadid, mida haamrid löövad. Vanasti mängisid löökpillimängijad, tänapäeval nõuab suuremat virtuoossust ning mängivad pianistid . Ulatus on 4 oktavit c – c4
LÖÖKPILLID
Löökpillid jagatakse kaheks

Kindla helikõrgusega pillid

Timpanid (Türgist pärit)
Tehakse viies suuruses, häälestus on kvindi ringis

Ksülofon f – c4 (kõlab oktav kõrgemalt)

Marimba (ksülofonist suurem) C – c4

Vibrafon ( klahvid metallist) klahvide all on resonantstorud. On pedaal. f – f3

Kellamäng (kõlab 2 oktavit kõrgemalt) g – c3

Torukellad e. Campane c1 – f2

Gongid

Kindla helikõrguseta pillid

• Membranofonid
  

Väike trumm (soolo trumm)

Suur trumm

Tom – Tom

• Idiofonid
  

Triangel

Taldrikud

Tamburiin (kuulub ka membranofonide alla)