dzässilauljaid. Lauljategevus Lauljategevus kestis üle 57 aasta Ta võitis 13 Grammyt Ronald Reagan premeeris teda riikliku kultuurimedaliga (National Medal of Arts) George H. W. Bush premeeris teda Presidendi Vabadusmedaliga (Presidential Medal of Freedom) Ta müüs üle 40 miljoni albumi Teda on sageli nimetatud Leedi Ellaks ja Laulu Esimeseks Leediks Laulmine Ta hääl oli paindlik, suure ulatusega (3 oktavit), äärmiselt puhas ja hea intonatsiooniga. Suutis laulda mahedaid ballaade, svingi, traditsioonilist popi ja imiteerida igat orkestriinstrumenti. Kõige enam tuntakse teda dzässilauljana. Ta töötas oma pika karjääri jooksul paljude dzassmuusiketega, kelle hulgas olid Duke Ellington, Count Basie, Nat King Cole, Frank Sinatra, Dizzy Giliespie ja Benny Goodman. Karjääri algus Lauljana debüteeris ta 17- aastaselt 21. novembril 1934
nagu rassism, maailma hädast ja vaimsusest. Ta ise on öelnud, et ta töö on osaliselt autobiograafiline, aga ajakiri ,,Time" kirjutas, et ainult Carey laulud kirjutavad tema kurvast elust. Tema laulud on sageli siirupitaolised ja kunstlikud. Carey loode põhilised muusikainstrumendid on trumm ja süntesaator. Enamus lugudes on kuulda ainult klaverit. Tema laululiigid on R&B, hiphop, soul ja hip hop. Carey suudab laulda vabalt 5 oktavit. Kriitikud on aga öelnud, et tema hääl ei võimalda edasi anda laulu sisu või sõnumit. Valisin Mariah Carey, sest mulle tema lood meeldivad ja tal on ilus lauluhääl.
Ella Fitzgerald Tabasalu Ühisgümnaasium Hendrig Sellik Üldiselt Ella Jane Fitzgeraldoli 20.sajandi USA üks mõjukamaid dzässilauljaid. Ta hääl oli paindlik, suure ulatusega (3 oktavit), äärmiselt puhas ja hea intonatsiooniga. Ta suutis laulda mahedaid ballaade, svingi, traditsioonilist popi ja imiteerida igat orkestriinstrumenti. Ta töötas oma pika karjääri jooksul paljude dzassmuusiketega, kelle hulgas olid Duke Ellington, Frank Sinatra ja paljud teised. Elulugu Ella Fitzgerald sündis Virginias Newport Newsis 1918. Pärast seda, kui ema 1923 oma armukesega tütre Francise (Ella poolõe) sai, pandi Ella Bronxi Värviliste Laste Varjupaika.
TUUBA Tuuba eelkäija on OFIKLEID. 4 ventiili Ulatus: Kontraoktavi C1 c1 Tuuba registrid: Madal vajab palju õhku Keskmine hea mängida Kõrge liikuv, meenutab tämbrilt metsasarve HARF 47 keelt 7 pedaali, igal 3 asendit DCB/ EFGA C keeled on punased F keeled on mustad Harfi põhihelistikuks on Ces duur Ulatus: (Kontraoktavi) Ces1- gis4 KEELPILLID Kõige ühtlasemate omadustega pillid. Saab mängida igas registris ühte moodi. Suurima ulatusega pillid (7 oktavit). Ülisuure dünaamilise skaalaga. Keelpillid kõlavad hästi nii kitsas kui laias seades. Nad on ülemtoonide rikkad. Palju mängumooduseid. Keelpillid on väsimatud. Eelkäija on MORIN HUUR, Lüüra LIRA DA BRACCIO (omakorda eelkäija fiidel, rebekk) Viola da Braccio griffid, c kõlaavad Viola da Gamba Viola D' Amore 7 keelne, kaasa resoneerivad keeled Esimene viiul 1555 VIIUL VIOOLA TSELLO KONTRABASS
Tema pianisti võimed avaldusid väga varakult. 9-aastaselt esines ta suure publiku ees ja grupp Ungariaadlike oli nõus toetama tema õpinguid Viinis. Üheks oluliseks punktiks tema loomingulisel kujunemisel oli kohtumine viiulivirtuoosi Paganiniga. Liszt tahtis saavutada sama klaveril, mis Paganini viiulil.Ta muutis oma esinemised täielikuks showks.Oma talendi tõestamiseks kirj ta hulga klaveriteoseid. Tema käe ulatus oli 2 oktavit.37-aastaselt loobus oma pianisti karjäärist, asus tööle Weimari õukonna muusika juhina. 54 a asus elama Rooma. Kus temast sai Rooma-katoliku kiriku abt-elas kloostris 8 a, sel ajal midagi ei kirj.Looming Lizsti looming oli programmilise muusika pooldaja. Ta oli uuendaja harmoonias,kasutas julgeid dissonantse- need hakkasid hajutama tonaalsuse tunnuseid. Lõi uue klaverimängustiili.Pani klaveri kõlama nagu orkestri. Klaveriteosed kas palju suuri akorde, kiireid passaaze, topeltoktaveid
Kõik töö on seotud randme liikuvusega, et heli paremini kõlama jääks, tuleb kella lüües kaarega tagasi mängija õlale tuua, summutades kella helina. Kellamängutehnikaid on mitmeid erinevaid, näiteks topeltkellad, mille võlu peitub selles, et mängijal on mängides kaks kella ühes käes. Selleks asetatakse kaks kella risti üksteise peale. Selle abil on võimalik mängida kas ühte kella, juhul kui mängija ei jõua kelli eraldi kätesse võtta või samaaegselt kui on vaja mängida oktavit. Levinud mängutehnika on ka pulgaga 5 kellaga löömine (Malleting), mis on tehtud kas kummist või lõnga kerast. Levinud reegel selle puhul on see, et mida suurem kell, seda suurem ka pulk ja vastupidi. Pulgaga mängides saab luua erinevaid helisid ning mitme pulgaga mängides on võimalik tekitada trummipõrina efekti. Tihtipeale kasutavad mängijad vastu laud (Martellato). Selleks lüüakse kell
Heterofoonia – ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla (võib näiteks tekkida seltskonnalaulus, kui meloodia on erinevalt meelde jäänud). Burdoon – meloodiale on lisatud ühel helil või lühikese pidevalt korduva motiiviga saatehääl Parafoonia – sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra madalamal või kõrgemal (keskajal tavaliselt kvart, kvint ja oktav – vahedega) Ideaalseteks intervallideks keskajal peetigi kvarit, kvinti ja oktavit. Esimesed kirjalikud näited mitmehäälsest kirikulaulust: Organum on gregooriuselaulu laulmine mitmehäälselt. Algne organum oli parafoonia, greg. koraali meloodiale lisati kvardi või kvindi kaugusel olev paralleelne hääl (sama viisiga) Hiljem jäi greg. koraal vaid vundamendiks, millele kaunistavad saatehääled peale komponeeriti. Gregooriuse koraal oli sajandeid kohustuslikuks hääleks vaimulikes kompositsioonides, millele teised hääled juurde komponeeriti Gooti ajastu muusika
tõmbamisel keeled vibreerima. Vanaaegseid poognaid valmistati mitmes suuruses, osa neist olid ainult 20 cm pikkused. Klahvid ja haamrid Esimesed Euroopa klahvpillid (orelid) olid lihtsa konstruktsiooniga, nende raskeid kange juhiti pigem käte kui sõrmedega. Vanimatel orelitel oli klahvide vahe sama suur kui viledel (kuni 10 cm). 13. sajandini olid klaviatuurid diatoonilised, esimene klahv oli C. Esialgu kasutati orelit vaid gregooriuse koraali saateks ja selle ulatus oli 2 oktavit mitte suurem munkade hääleulatusest. 14. sajandil, kui arenes polüfoonia, listi ka suurem osa tänapäeval tuntud kromaatilisi klahve. Esialgu kasutati klaveri haamripeade katteks saksa klaveril kitsenahka, kuid selle paksus ja elastsus ei olnud ühtlane. Bassikeelte haamripead, mis on palju jämedamad ja raskemad kui kõrgemate toonide keeltel, on augukestega, et pind oleks pehmem. Tiibklaveris löövad haamrid vastu keeli altpoolt ja vajuvad raskusjõu toimel tagasi
iga taktiga järjest jõulisemaks ning eelviimases taktis jõutakse välja fortissimosse. Teos lõpeb aeglustusega ning viimast takti rõhutades. III TEOSE KOORISPETSIIFILINE ANALÜÜS ,,Kägu kukub" sobib keskmise suurusega segakoorile. Taktides 911 on altide ja tenorite jagunemine identne. Viie- ja kuuehäälsete akordide korral (taktid 2021) jagunevad vastavalt aldid, tenorid ja bassid. Tessituur, ülddiapasoon Kooriteose üldine diapasoon on 3 oktavit. Üksikutest häälerühmadest on suurim diapasoon aldil. (vt näide 4) Näide 4. Diapasoon Üldiselt on tessituur mugav, kuid esineb kohti, mis on tenorile ja sopranile ebamugavad. Vokaaltehnilised raskused 1. Basside ,,kuku" p.5 hüppes võib esineda intonatsioonilisi probleeme. 2. 8. taktis võib sopranitel olla raske laulda teise oktavi g-nooti puhtalt. 3. Taktis 1011 (vt näide 5) võib probleemiks osutuda I tenori kõrge register seal on
ta tähti ,,kuulates" ja planeetide liikumist jälgides enda mõeldud logaritmsüsteemi valemiga välja arvutas. (MTÜ Crescendo 2008; Vaus-Tamm 2008; UST 2009) Teine meetod põhineb helide võnkesagedusel: mida lähemal on tähed Linnutee tuumale, seda väiksem on nende tiirlemisperiood ja seda kõrgem heli. Päike ja kogu nähtav tähistaevas, mis liigub ümber Linnutee tuuma perioodiga 240 miljonit aastat, annab madala re-noodi, mis on 59 oktavit suurest oktavist allpool. Maa heli on do-diees suurest oktavist 31 oktavit allpool. Pärast helikõrguste väljaarvutamist loob Sisask väljaarvutatud helilaadi (F-diees, G-diees, A, C-diees ja D), mis on väga sarnane Jaapani helilaadile, põhjal muusikat juba tunnetuslikult. (Grünfeldt 2006; EAAB 2007; Sparks 2008). Väga suure osa eeskätt tema vokaalmuusikast moodustab tema loomingus ka vaimulik muusika, paljude lugude tekstid on pärit piiblist. 94 suurteose hulgas on mitu missat
ohverdamistseremooniatel ja jumalanna Isise kultusetalitlustel, mis roomlased egiptlastelt üle võtsid. Harfi tunti Lääne-Euroopas 7. sajandil. Raamharfi kirjeldatakse 8. sajandi anglosaksi käsikirjas ja 9. sajandi Utrechti psaltris. Raamharfil on kolmnurga kolmas külg, mis kannelharfil on lahti, suletud tugipuu abil nii, et keeled on suletud raami sisse. Tänapäeva harfil on 46 keelt diapasooniga kuus ja pool oktavit. Lüüra Lüüra erineb harfist selle poolest, et keeled on kinnitatud põikpuu külge, mis on kõlalauaga ühel tasandil. Lüürasid on kahte tüüpi: puidust kõlakastiga kastlüürad ja kilpkonna kilbikujulise loodusliku või õõnestatud resonaatoriga lüürad. Lüürat mängiti juba Sumeris 3000 eKr. Keeli oli 8 12 ja neid näpiti mõlema käe sõrmedega. Mesopotaamiast levis lüüra Süüriasse ja Iisraeli.
annaabi.ee 
