PIANISTID Viimsi Muusikakool Muusikaajalugu Liivia Narvik 7.klass 1. aprill 2012 Pianistid REIN RANNAP ( sündinud 6.oktoobril 1953) eesti helilooja, improvisaator ja pianist. Õpingud Kaheteistkümne aastaselt alustas ta õpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis. Peale seda jätkas ta kohe oma õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis klaveri erialal. Sellele järgnesid õpingud Moskva konservatooriumis. Peale seda pidas ta kaks aastat vahet ning jätkas õpinguid 1991. aastal Lõuna-California Ülikoolis magistri- ja doktoriõppes heliloomingut. Ruja
dots Heiki Mätliku kitarriklassi kontsert Käisin vaatamas ning kuulamas 10. mail Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kitarriklassi kontserdi. Esinesid: Fan Feng Aengus Kirakowski Siim Kartau Davide Pierbattista Asija Ahmetzanova kirill Ogorodnikov Kontsertmeister oli Thea Nestor Kõik kitarristid olid mehed ning küllaltki noored.Nende repertuaari kuulusid: Joaquin Turina, Mario Castelnuovo- Tedesco, Johann Sebastian Bach, Maurice Ohana, Federico Moreno Torroba, Manuel M. Ponce, Alberto Ginastera, Fernando Sor ja Leo Brouwer. Esimesena tuli lavale Fan Feng, kes mängis Joaquin Turina I osa Sonaadist kitarrile op 61. Alustas väga jõuliselt ning kiire tempoga mis muutus aja pikku aina rahulikumaks, kuid ei jäänud rahulikuks, sest kõrgused vaheldusid väga kiiresti kord madalamalt, kord kõrgemalt. Järgmiseks kitarrisooloks oli Fan Feng valinud Mario Castelnuovo- Tedesco I osa kitarrikontserdist D- duur op 99. See on duett vanema naisterahva...
Liszti elulugu Märksõnad ja küsimused: 1. Kes oli, millega tegeles? (erinevad väljundid erialad) Ferenc Liszt (22. oktoober 1811 31. juuli 1886) oli muusikaajakirjanik, organisaator, dirigent, pedagoog, kunstilise tõe eest võitlev helilooja. Oli ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Oli oma aja parimaid pianiste ning tema töid oli raskem mängida kui varasemaid. Arendas klaverimängimise tehnikat seades uued standardid tuleviku jaoks. Kasutas heliloomingutes kaasaegseid ideid. 2. Liszti õpingud. Läbitud koolid, õpetajad. Liszti esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes ise mängis Haydni dirigeeritud orkestris. Aastal 1822 hakkas Liszt õppima Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny juhendamisel, Antonio Salieri õpetas muusikateooriat. Oma andekuse ja rahalise halva seisu tõttu õpetasid nad noort poissi tasuta. Lisaks võttis Liszt hil...
Klahvpillid (klaver, klavessiin, orel, akordion) Elektrofonid (süntesaator, digitaalklaver, arvutimuusika) KLAVER. KLAVESSIIN 1. Klahvpillide liigitamine. 2. Klaveri ajalugu. Tiibklaver. Pianiino. 3. Klaveri helitekitamise mehhanism. 4. Millest oleneb klaveri kõla? 5. Millist ülesannet täidavad klaveri kolm pedaali? 6. Estonia Klaverivabrik. Kuidas iseloomustatakse Estonia klaverite kõla ja mis on selle aluseks? Vaata www.estoniapiano.com 7. Eesti tuntumad pianistid. 8. Klaveri ja klavessiini põhierinevused. 9. Klavessiini ajaloost. Tuntumad klavessiinimängijad Eestis. OREL. AKORDION 1. Oreli eelkäijad. Oreli põhiosad. 2. Oreli ja akordioni registrinupud. Mis ülesanne neil on? 3. Mis on ühist orelil ja puhkpillidel? 4. Orelimängija assistent. 5. Maailma suurim orel. 6. Eesti vanim orel. 7. Eesti tuntumad organistid. ELEKTROFONID 1. Seleta, mis on elektrofonid. 2. 1940-50 a süntesaatorid. Esimene süntesaator
Väikevormid sellele pillile Väljapaistvaimad heliloojad: 7. Instrumentaalkontsert: kolmeosaline (kiire, aeglane, kiire) teos soolopillile ja orkestrile. Esimene osa on sonaadivormis (sissejuhatus, ekspositsioon, töötlus, repriis, coda) Heliloojad: Pjotr Tsaikovski klaverikontsert nr 1 Edvard Grieg klaverikontsert Johannes Brahms klaverikontsert nr 1 Jean Sibelius viiulikontsert 8. Eesti pianistid: Kalle Randalu, Peep Lassmann, Sten Lassmann, Mihkel Poll Eesti viiuldajad: Arvo Leibur, Anna-Liisa Bezrodny, Teet Järvi, Sigrid Kuulmann 9. Sümfooniline poeem + esindaja: üheosaline teos sümfooniaorkestrile, mille sisu põhineb ilukirjandusel, ajalool või mütoloogial. Sümfoonilised poeemid on reeglina programmilised teosed. Ferenz Liszt Sümfoonia + esindaja: enamasti kolme-neljaosaline teos sümfooniaorkestrile (kiire,
Bluus Autor: ........... Jazzi eelajalugu Jazz-muusika kujunes välja Ameerika Ühendriikides Euroopa ja Aafrika rahvaste muusikatraditsioonide pikaajalised vastasmõju tulemusena. Esimesed jazz-orkestrid tekkisid New Orleansis 20. sajandi algul. Bluusi ajalugu Bluus tekkis juba pärast Ameerika kodusõda (1861-1865), mille tulemusena kaotati orjapidamine. Orjad said vabaks, kuid vabadusega kaasnev iseseisev elu tekitas palju probleeme. Orjadel puudus sotsiaalne elu, mis takistas töö leidmisega. Niisuguses olukorras tekkis inimestel probleeme ka perekonnaelus. Kõik need raskused leidsidki kunstilise väljenduse bluusides. Bluus oli üks 1950. aastatel tekkinud rock`n`roll`i eelkäija. Maabluus Bluusi üks vanemaid alaliike, mida kitarri saatel esitasid rändlaulikud. Maabluusis ülalkirjeldatud harmooniaskeem polnud veel selgelt vä...
Lõuna-Prantsusmaalt Provence`ist truvääride muusikakultuur. Prantsuse muusika ajalugu ulatub kaugesse keskaega, kui ilmalikke muusikatraditsioone kandsid rändlaulikud. Prantsusmaal oli 11. sajandil kaks peamist piirkonda, kus kujunesid keskaja rahvamuusikatraditsioonid. Põhja-Prantsusmaal Bretagne`ist sai alguse trubaduuride muusikakultuur. Mõlemad olid rüütlilaulikud, erinevused olid peamiselt keelelised. Prantsusmaal on palju tuntud muusikuid. Näiteks pianistid Richard Clayderman, Maurice RavelWalter Rummel, heliloojad Claude Debussy, Adolphe Charles Adam. Prantsusmaal on ka palju tuntud muuseumeid. Näiteks Pariisis Seinte kaldal asuv muuseum Louvre. Louvre ehitati 12. sajandil Philippe II Auguste'i kuningapaleena. Esialgu oli Louvre kindlustatud ja kindlustuste jälgi on tänapäevani näha. Hiljem laiendati ehitist korduvalt ja selle kindlustused lammutati. Louvre on üks maailma suurimaid muuseume. Seal on palju
Eesti jazz’i uue põlvkonna tuntumad muusikud: Saksofonistid Villu Veski ja Raivo Tafenau YouTube - Raivo Tafenau Quintet - Estonian Jazz Gala 2008 Bassistid Taavo Remmel ja Raul Vaigla Kitarristid Jaak Sooäär ja Ain Agan Trummar Tanel Ruben YouTube - Tanel Ruben "Seitse pöialbluusi" (written by Tanel Ruben) Jazzmuusika Eestis Akordionist Tiit Kalluste YouTube - Tanguero Villu Veski / Tiit Kalluste 5tet Estonian JazzGala 2008 Pianistid Urmas Lattikas, Tõnu Naissoo, Kristjan Randalu YouTube - Stiller Beobachter - Kristjan Randalu Lauljad: Hedvig Hanson YouTube - Hedvig Hanson Group - "Üksi keset ööd" (R.Soontak/O.Arder) Siiri Sisask Sofia Rubina YouTube - Get Up Stand Up - Sofia Rubina & Villu Veski JazzGroup Helin-Mari Arder jt YouTube - Helin-Mari Arder "Palus pohli punetab"
Varssavist) 1823. aastal astus Chopin Varssavi lütseumi. 1826-1829 õppis Chopin Varssavi kõrgemas muusikakoolis (eriliste võimetega geenius). 1828. aasta sügisel külastas Berliini. 1829. aastal ilmus Varssavisse kuulus Paganini ("Mälestusi Paganinist"). 1830. aasta novembris reis Viini (aasta lõpul puhkes Varssavis Vene ülemvõimu vastu ülestõus). Elulugu 1831. aasta septembris saabus Chopin Pariisi. Teda imetlesid maailma kuulsad heliloojad, pianistid, luuletajad ja kirjanikud. Aastal 1836 tegigi ta lapsepõlve sõbrannale Maria Wodzinskale abielu ettepaneku. Viimane keeldus. Chopini ellu tuli heliloojast kuus aastat vanem naiskirjanik George Sand. Teda hakkas jälitama kopsuhaigus, mis süvenes veelgi olles George'ga Vahemeres asuval Mallorca saarel. 1839. aasta veebruaris saabusid Sand ja Chopin taas Prantsusmaale, helilooja tervis paranes, pühendas end taas loomingule. Elulugu 1842. aastal suri Chopini lähedane sõber
kool Tartus 3) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 4) TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia. Naishääled: Koloratuursopran, sopran, mezzosopran, alt. Meeshääled: Tenor, kontratenor, bariton, bass. Tänased Eesti heliloojad: V. Tormis, U. Sisask, E.-S.Tüür, A. Pärt, O. Ehala, T. Stainev. Eesti kuulsamad heliloojad: N.Järvi, P. Järvi, K. Järvi, E. Klas, A. Tali, E.Pehk, T. Leinatamm, P. Saan, O. Elts, A. Volmer. Kuulsamad koorijuhid: H. Surva, L. Rahula, T.-E. Loitme, A. Saluveer. Eesti pianistid: R.Rannap, M.Poll, M.Kappel, A.Kammiste, K.Ranpalju, M.Matiisen, P.Lassmann .Muusikaajakirjad Eestis: ,,Teater. Kino. Muusika" ja ,,Muusika". Viimased peod:25. Laulupidu/ 18. Tantsupidu /tulemas 11. Noorte Laulupidu
Fr. Chopin, G. Bizet, G. Verdi 1 .Kes nendest kolmest heliloojast olid head pianistid? Chopin, Bizet, 2. Millal elas Fr.Chopin? Kus on ta sündinud ja kuhu maetud? 1.03.1810 Varrasivis -17.10.1849 Pariisis, poola helilooja ja pianist, suri tuberkuloosi, südant säilitatakse Varssavi Püha Risti kirikus. 3. Millise hariduse sai G.Bizet? Nimeta kolm tegevusvaldkonda, milega ta tegeles. Hariduse sai Pariisi Muusikakonservatooriumiga juba kümneaastaselt. Õppis komponeerimist ja klaverimängu. 4. Millal elas G.Bizet? Mis maa helilooja ta on? 25. oktoober 1838 pariisis 3
15.05.2010 Kadrioru loss Annaliisa Pillak (metsosopran), Jaanika Rand-Sirp (klaver) F. Liszt, J. Brahms, T. Kuula, E. Mägi Annaliisa Pillak on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia, kus ta 2006. Aasta kevadel sooritas magistriõppe diplomikontserdi kõrgeimale hindele, õpetajaks Annika Ollinkari. Ta on täiendanud end täiendamas Milano Verdi nimelises konservatooriumis ja osalenud paljudel meistrikursustel. Eestis debüteeris ta Eesti Rahvusooper Estonias Sesto rollis W.A.Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" kontsertetendusel veebruaris 2006. Pärast seda on Annaliisa esinenud Rahvusoopperis "Estonia" Tuhkatriinu rollis G.Rossini ooperis "La Cenerentola" II Diplomaadina E.S.Tüüri ooperis "Wallenberg", Maddalena rollis G.Verdi ooperis "Rigoletto" ja teatris "Vanemuine" Nicklausse /La Muse rollis J.Offenbachi ooperis "Hoffmanni lood". Muud Annaliisa ooperirollid on: Nõid (E.Humperdincki ,,Hansuke ja Greteke"), Dorabella (W.A.Mozarti ,,Cosi fan tutte"...
"Teatrilaev", ""Valge Hobuse" võõrastemaja", "Kardemoni linna rahvas ja röövlid", O. Ehala muusikal "Thijl Ulenspiegel" ja F. Poulenc'i "Inimese hääl". Koostöös Vaasa Ooperiga toodi 1997. aastal Pärnus lavale G. Puccini ooper "Boheem". Dirigeeris Zheng Xiaoying (Hiina). Paljude Pärnu Linnaorkestriga esinenud solistide seas on ka maailmamainega viiuldajad Liana Issakadze (Venemaa), Sergei Stadler (Venemaa), Xiang Gao (USA) ning pianistid Chitose Okashiro (USA) ja Kalle Randalu. Orkestrit on juhatanud Loit Lepalaan (peadirigent 1994-97), Toomas Kapten, Mati Uffert, Andrus Kallastu, Mati Pdra, Guido Kriik, Jüri Alperten (peadirigent aastast 1998), Kristjan Järvi, Olari Elts, Toomas Vavilov, Vello Pähn, Erki Pehk, Tarmo Vaask, Aivo Välja, Lauri Sirp, Endel Nõgene, Roman Matsov, Eri Klas, Neeme Järvi... Lõpetuseks veel niipalju, et kontserdil esinenud solistid olid vägagi erinevad.
Ferenc Liszt Ferenc Liszt sündis 1811. a. 22. okt Lääne-Ungaris Doborjani külas. Ta ei pärinenud küll elukutseliste muusikute suguvõsast, kuid nii tema isa kui vanaisa armastasid ja ka tegelesid aegajalt muusikaga. Erilised muusikalised anded avanesid poisil juba 5- aastaselt, seejärel hakkas isa talle õpetama klaveri-ja orelimängu. Hämmastava kergusega omandas väike õpilane klaverimänguvõtted ja noodikirja. 1820. a. Esines Ferenc avalikel kontserditel Sopronis ja Bratislavas. Eriti avaldas muljet Liszti suurepärane oskus mängida noodist kõike, mis talle ette pandi. Kõrvalise toetuse abil otsustas kogu pere kolida Viini, et Ferencil oleks võimalus saada hea muusikaline haridus. Ferenci suurimaid õpetajaid oli C. Czerny, kellega kestis koostöö kaks aastat. Mees õpetas talle klaverimängu tehnikat, kindlust taktis, õiget sõrmede asetust jpm. Edasi siirdus noormees 1823. aastal Pariisi, kus soovis astu...
tihedalt seotud J. S. Bachiga. Teda ei unustata, vaid mängitakse ja kuulatakse. Aastast aastasse on eestis läbiviidud festivale ja kontserte seotuid Bachi loominguga ja seda tehakse ka tänapäeval. Tooks näiteks Bachi muusikale pühendatud festival Narvas, mis sai alguse 2004. aastal. Esimesel aastal oli festivalil vähe osalejaid, kuid aastatega muutus ta väga populaarseks. Festival on toimunud igal aastal, ning samas tempos toimub ka tänapäevani. Mitme riigi noored pianistid saavad Narvas kokku ja mängivad kuulsa saksa helilooja ja organisti teoseid. Kuna J. S. Bach oli ka organist, on tal palju orelile kirjutatud muusikat. Tänapäeval oreli muusikat saab peamiselt kuulata kirikutes. Bachi orelimuusikat tihti esitatakse Narva Aleksandri kirikus. Tooks näiteks ühte kontserti, kus hakkavad kõlama Bachi teosed, peab toimuma 3, juunil "Laste orelikontsert" seal samas, Narva Aleksandri kirikus. Samas kohas 22
viisikäänud tõid Liszti loomingusse rahvuslikku omapära. Liszt õppis algul Viinis ja 1823. aastast alates Pariisis. Kõige kauem tegutses Lizst Saksamaal- Weimaris (1848- 1861 ja 1869- 1886), kuhu ta asus elama pärast aastatepikkusi kuulsusrikkaid kontserditurneesid peaaegu kõikides Euroopa maades. Weimari ooperiteatri ja sümfooniaorkestri dirigendina ning pedagoogina muutis Liszt sellelinna klaverikunstnike Mekaks, kuhu ihaldasid sõita kõikide made noored pianistid. Weimaris on loodud enamik Liszti paremaid teoseid. Liszt aitas igati kaasa ka oma sünnimaa muusikakultuuri arengule. Ta andis Ungaris kontserte, võttis osa Muusikaakadeemia asutamisest (oli selle aupresident), propageeris ungari heliloojate teoseid. Tema viibimised sünnimaal kujunesid üldrahvalikeks pidupäevadeks, kust ei puudunud isegi tõrvikurongkäigud. Uus klaverimängustiil Liszt lõi uue klaverimängustiili. Temale polnud klaver enam intiimne salongiinstrument
Muusika Retsensioon Mina käisin 18. Oktoobril Kadrioru lossis Interpreetide liidu raames korraldatud kontserdil, kus esinejateks olid Annaliisa Pillak ja Jaanika Rand-Sirp. Ainsaks instrumendiks oli klaver ja laulja hääleks metsosopran. Esitamisele tulid killukesed Franz Liszti, Johannes Brahmsi, Toivo Kuula ja Ester Mägi loomingust. Annaliisa Pillak on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia, kus ta 2006. aasta kevadel sooritas magistriõppe diplomikontserdi kõrgeimale hindele, õpetajaks Annika Ollinkari. Ta on täiendanud end Milano Verdi nimelises konservatooriumis ja osalenud paljudel meistrikursustel. Eestis debüteeris ta Rahvusooperis Estonia Sesto rollis W. A. Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" kontsertetendusel veebruaris 2006. Pärast seda on Annaliisa esinenud rahvusooperis Tuhkatriinu rollis G. Rossini ooperis "La Cenerentola", II Diplomaadina E.-S.Tüüri ooperis "Wallenberg", Maddalena rollis G.Verdi ooperis "Rigoletto" ja t...
Muusika oli emotsionaalne ja väljendusrikas. Vormiosade piirid avardusid ja hägustusid. Muusika tempo oli kord aeglane, kord kiire, kuna tempode puhul armastati suuri äärmusi. Teoste ideed olid tihti laenatud mõnest kirjandusteosest või ajaloosündmusest. 17.Kuidas muutus helilooja roll 19.sajandil võrreldes varasemaga? Romantikud kohtusid oma publikuga nagu võrdne võrdsega. Suurema osa tähelepanust teenisid romantismiajastul solistid-virtuoosid, nende seas pianistid, viiuldajad, dirigendid jt interpreedid. Heliloojad, kes enam oma teoseid ise ette ei kandnud, jäid tasapisi tahaplaanile. Tekkis enneolematu virtuoosikultus. 18.Too näiteid heliloojate „spetsialiseerumisest“ kindlatele žanritele. Verdi ja Wagner kirjutasid peamiselt oopereid Nt: „Macbeth“ ja „Valküürid“ Liszt ja Chopin kirjutasid klaveriteoseid Nt: „Rännuaastad“ Schubert ja Schumann kirjutasid laule Nt: „Ilus möldrineiu“ ja „Mirdid“.
Muusikaretsensioon Annaliisa Pillak(metsosopran), Jaanika Rand-Sirp(klaver) Käisin kuulamas Kadrioru lossis Annaliisa Pillaku ja Jaanika Rand-Sirbi ettekandeid F. Liszt, J. Brahms, T. Kuula, E. Mägi repertuaarist. Annaliisa Pillak on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia, kus ta 2006. Aasta kevadel sooritas magistriõppe diplomikontserdi kõrgeimale hindele, õpetajaks Annika Ollinkari. Ta on täiendanud end Milano Verdi nimelises konservatooriumis ja osalenud paljudel meistrikursustel. Eestis debüteeris ta Eesti Rahvusooper Estonias Sesto rollis W.A.Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" kontsertetendusel veebruaris 2006. Pärast seda on Annaliisa esinenud Rahvusoopperis "Estonia" Tuhkatriinu rollis G.Rossini ooperis "La Cenerentola" II Diplomaadina E.S.Tüüri ooperis "Wallenberg", Maddalena rollis G.Verdi ooperis "Rigoletto" ja teatris "Vanemuine" Nicklausse /La Muse rollis J.Off...
RETSENSIOON Klaverimuusika kontsert 11B 2014 Külastasin laupäeval, 18.jaanuaril, kell 12.00, Tallinna Keskraamatukogu suures saalis toimunud Klaverimuusika kontserti. Esinesid Tallinna Muusikakeskkooli õpilased õpetaja Marju Rootsi ja Kersti Sumera klaveriklassist. Esitati oli U. Meriläineni, F.Chopini, J.S Bachi, S.Rahmaninovi, F.Schuberti ja S.Vainiunase loomingut. Pianistid valasid oma hinge esitusse ja kontserti oli meeldiv kuulata. Õhkkond oli meeleolukas ning kuna ma istusin esinejatega ühes reas, tundsin nende ärevust ja pinget enne esinemist. Publikut oli vähe, kuid see-eest elasid nad kaasa ja lõpus jagati komme ja tänati tulemast. 1.U.Meriläinen (1930-2004) Neli hetkemeeleolu: Masendus, Rõõm, Kahtlus, Viha Masendus väljendus sünges alatoonis ja kuigi kõlas vahepeal mažoorseid meloodiaid, oli selle taustaks siiski minoorne
Dünaamika Kontrasti printsiip, äärmiselt nüanssiderikas. Huvi vana muusika vastu Siiani oli kombeks esitada oma ajastu muusikat, nüüd avastatakse Bach. Romantikud mängisid vanema aja muusikat romantiliselt, liialdustega. Ilmalik muusika: Süvenes huvi rahvamuusika vastu, Tekkisid rahvusromantilised koolkonnad, Pillide täiustamine, Saksofon, Sümfooniaorkestrisse tuuakse harf. Klaver saab tänapäevase väljanägemise, ilmus pedaal, sünnivad pianistid. Programmiline muusika: Annab sisuseletuse, toetutakse kirjandusele, ajaloole. Ajastu põhizanrid: Ooper, Soololaul, Sümfooniline poeem,Operett, Romantiline ballett. Romantismiajastu perioodid: Vara-Romantism (1815-1830) Vaadeldakse Saksa- Austria muusikat, ooper tähtis, F. Schubert. Kõrgromantism (1830-1890) Romantiliste ideede levitamine üle kogu Euroopa, keskus Pariis. 1858 ooperi sünd. Hilisromantism (1890- 1925) 20. Saj küündiv järellainetus, pikad teosed, suured kooseisud
polüartriit (mitme liigese põletik), spondüliit (selgroopõletik). Nende haiguste tõttu tekkivad valutunned, ning väga tihti ka raskusek mängimise ajal, piiratud mänguvõimed. On selge, et haigused, mis on seotud muusikute professioneelsete tegemistega puudutavad esialgu inimese liikumis süstemi. Võib olla üks kõige levinuid haigus paljude muusikute seas on liikumishäire, või teiste sõnadega – kordinatsiooni neuroos. Enamasti piinlevad pianistid, viiuldajad, trompetistid, löökpillimängijad ja dirigentid. Sellele haigusele on omane kordinatsiooni häire liikumise, või siis oma professionaalse tegemise ajal. On olemas ka nii öelda huulte liikumishäire (huulte kordinatsiooni neoroos), mis omane puhkpillimängijatele. Professionaalsed liikumishäired (дискинезия) tekkivad enamasti juba küpsenud, kõrge kvalifikatsiooniga muusikutel ja tihti on väga traagilised, kuna
1 Mis on: Avamäng-Lavateose või vokaalinstrumentaalse suurteose instrumentaalne, tervikliku osaga sissejuhatus. Reekviem-Leinamissa surnute mälestamiseks. Fuuga-Polüfooniline 2-5 häälne teos, millel on kolm osa. Programmiline muusika-Instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd-Sissejuhatus muusikalisele teosele. Nokturn-Instrumentaalpala ööst ja armastusest. Aaria-Saatega vokaalmuusika zanr. Libreto-Vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees-3/4 taktimõõdus Poola rahvatants. Ooper-Muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Ekspositsioon-Kunstiteoste, näituse-või muuseumieksponaatide väljapanek Oratoorium- Koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline heliteos. Concerto grosso-Esimene orkestrizanr. Kontsert-Muusikateose ettekanne. Zanr-Kunstiloomingu sisu iseloomust tingitud kirjutamisvorm. Vo...
Budapestis Zoltán Kodály juures. Eestis esitasid mitmed Tubinale lähedased interpreedid ( Olav Roots, Eevalt Turgan jt) sageli tema uusimaid teosed, samas pidasid aga konservatiivsemad muusikud Tubina helikeelt liiga modernseks. Ajakirjanduses vaieldi ja arutleti sageli uue eesti muusika ning Tubina loomingu üle. Artur Lemba (24.09.1885 Tallinn - 21.11.1963 Tallinn) Pianist, helilooja ja pedagoog. Artur ja tema vanem vend Theodor Lemba (1876-1962) olid Eesti esimesed professionaalsed pianistid, kes esinesid solistidena nii Eestis kui välismaal. Nende õde Ludmilla Hellat-Lemba (1879- 1945) oli tunnustatud laulja ja laulupedagoog. Heliloojana oli Lemba pigem alalhoidlik ja mitte kuigivõrd uuendusmeelne. Näiteks on ta kirjutanud: "Välismaal hakatakse pettuma uutes muusikavooludes. Üldine soov on tagasi pöörata meloodilisele selgusele ja loomulikule harmooniale ja hakata tarvitama elemente rahvaviiside alusel.
Eestlastele võib Ungari ehk sellepärast huvi pakkuda, et Ungari, nagu ka Eesti rahvas, kuulub soome-ugri hõimude hulka. 5 Kultuur Ungari on kodumaa Franz Lisztile, Bèla Bàrtokile ja Zoltàn Kodàlyle, kelle muusika on inspireeritud oma mitmekülgsest rahvuslikust folkmuusikast. Ungari on väga musikaalne maa; Ungari viiuldajad ja pianistid on üle maailma tuntud. Ungaris on üle 5000 raamatukogu ja rohkem kui 100 muuseumi. (http://europa.eu.int/comm/enlargement/hungary/) Keel Ungari keel kuulub soome-ugri keelte hulka, mida kõneleb üle 14 miljoni inimese. Ungari keele esimesi ülestähendusi 9. ja 10. sajandil Bütsantsi allikais. Umbes 1200. aastast pärinev ,,Hauakõne" on vanim ungari ja ühtlasi ka soome-ugri keelte kirjalik tekst. Ungari kirjakeel hakkas tekkima 16. sajandil
Käisin 16.otktoobril 2011 Estonia kontserdisaalis kontserdil ,,Parimad pianistid". Kontserdi korraldas Tallinna Muusikakeskkool. Esinesid Peep Lassmann, Lauri Väinmäe, Mati Mikalai, Kai Ratassepp, Ralf Taal, Marko Martin, Age Juurikas, Kadri-Ann Sumera, Sten Lassman, Mihkel Poll, Mihkel Mattisen ning tuntud meile Rein Rannap. Õhkkond Estonia kontserdisaali fuajees oli äärmiselt pidulik.Inimesed särasid, naised olid väga ilusti riides ja mehed olid ülikondades.Alguses see pani mind veidi ebamugavalt ennast tundma, sest ma polnud nii viisakalt riides.Seades sammud kontserdisaali poole, tundsin suurt elevust ning ootasin pikisilmi millal esimesed klaverinoodid kõlama hakkavad. Kui ma olin istunud oma kohale ja seadnud end mugavasse asendisse, pöörasin momentaalselt pilgu suurele klaverile, mis laval. Iseenesest klaveris polnud midagi midagi niivõrd erilist, kuid see kuidas klaver oli valgustatud ning kooskõlas saaliga, ei suutnud mu pilku...
1830. aasta novembri varahommikul viis postitõld ta Viini. Veel sama aasta lõpul puhkes Varssavis Vene ülemvõimu vastu ülestõus. Ka Chopin oli kodumaale sõiduks valmis. Teda hoidsid aga tagasi nõrk tervis ning isa manitsused. Revolutsiooni mõjul ärkas endises naljatlevas romantilises kunstnikus patrioot, mis jättis tugeva pitseri tema loomingule. 1831. aasta septembris saabus Chopin Pariisi. Ta keerles saadikute ja vürstide keskel, teda imetlesid maailma kuulsad heliloojad, pianistid, luuletajad ja kirjanikud. 6 Aastal 1835 õnnestus Chopinil pärast viieaastast vaheaega Karlsbadis näha oma vanemaid. Helgemaid värve Chopini ellu tõid mõningad armastusepisoodid. Juba Pariisi esimestel aastatel leevendas kaunis poolatar Delfin Potocka'ga oma suurepärase lauluhääle, hea klaverimänguoskuse ja peene kirjanduse tundmisega võõrsilviibiva kunstniku lahtiseid hingehaavu. Nende vahekord jäi sooja sõpruse pinnale kuni
4 Veel sama aasta lõpul puhkes Varssavis Vene ülemvõimu vastu ülestõus. Ka Chopin oli kodumaale sõiduks valmis. Teda hoidsid aga tagasi nõrk tervis ning isa manitsused. Revolutsiooni mõjul ärkas endises naljatlevas romantilises kunstnikus patrioot, mis jättis tugeva pitseri tema loomingule. 1831. aasta septembris saabus Chopin Pariisi. Ta keerles saadikute ja vürstide keskel, teda imetlesid maailma kuulsad heliloojad, pianistid, luuletajad ja kirjanikud. Aastal 1835 õnnestus Chopinil pärast viieaastast vaheaega Karlsbadis näha oma vanemaid. Helgem eluperiood Helgemaid värve Chopini ellu tõid mõningad armastusepisoodid. Juba Pariisi esimestel aastatel leevendas kaunis poolatar Delfin Potocka'ga oma suurepärase lauluhääle, hea klaverimänguoskuse ja peene kirjanduse tundmisega võõrsilviibiva kunstniku lahtiseid hingehaavu. Nende vahekord jäi sooja sõpruse pinnale kuni helilooja surmani. 1835
· Tema üle vaidlevad 3 maad: Saksamaa, Ungari ja Prantsusmaa. · Esimene kontsertturnee 9-aastaselt · Mustlaste muusika omapärased rütmid ja viisikäänud tõid loomingusse rahvuspära · Õppis Viinis · Tegutses rohkem Saksamaal Weimaris 1848-1861 ja 1869-1886 · Weimanni ooperiteatri ja sümfoonia orkestri dirigendina ja pedagoogina muutis ta selle linna klaverikunstnike Mekaks, kuhu ihaldasid sõita kõik noored pianistid. · Tal olid pikad sõrmed · Pani klaveri kõlama nii nagu kõlaks terve orkester · Klaveri kõla muutus enneolematult jõuliseks ja värvikaks · Õhutas klaverimängu oskust, imetles Paganinit · Sümfoonilisel ja klaverimuusikal · Programmilise muusika pooldaja ja arendaja · 3 klaveripalade tsüklit ,,Rännuaastad"- muusikaline reisikirjeldus, mis kajastab muljeid helilooja Sveitsi ja Itaalia reisidelt
1830-1849 Veel sama aasta lõpul puhkes Varssavis Vene ülemvõimu vastu ülestõus. Ka Chopin oli kodumaale sõiduks valmis. Teda hoidsid aga tagasi nõrk tervis ning isa manitsused. Revolutsiooni mõjul ärkas endises naljatlevas romantilises kunstnikus patrioot, mis jättis tugeva pitseri tema loomingule. 1831. aasta septembris saabus Chopin Pariisi. Ta keerles saadikute ja vürstide keskel, teda imetlesid maailma kuulsad heliloojad, pianistid, luuletajad ja kirjanikud. Paljudes leidis ta endale sõpru. Lühike, kuid südamlik (1833-1835) oli tutvus kuulsa itaalia ooperikomponisti Belliniga, mille katkestas viimase surm: " Chopin paneb kõigi prantslannade pead pööritama, meestes aga äratab armukadedust. Ta on nüüd moes ja võib arvata, et varsti ilmuvad kindad á la Chopin. Ainult igatsus kodumaa järele piinab teda sageli," kirjutasid sõbrad Chopinist. Kõik, kes saabusid Poolast, olid Chopini oodatud külalisteks
Kangrol on muusikalisi lavateoseid ka lastele: lasteooper "Ooperimäng" (1975), lastemuusikalid "Saabastega kass" (1981), "Juku" (1998), "Hunt ja seitse kitsetalle" (1991). Neilegi on libretod kirjutanud Leelo Tungal. Instrumentaalmuusika Raimo Kangro lõpetas Tartu Muusikakooli klaveriklassi ning klaver on olnud väga tähtis pill ka tema heliloomingus. Juba tema esimene laiemat tähelepanu äratanud teos - süit op 1 - oli klaverile. Tal on rohkesti teoseid ühele ja kahele klaverile, mida pianistid ka palju mängivad - sonaadid, "Klimper", "In beat" jpt. Eriti kuulsad on tema kontserdid ühele ja kahele klaverile orkestriga, menukaid kontserte on Kangrol aga teistelegi pillidele. Kangro muusikale omased energilisus, rütmiline aktiivsus, virtuoossus ja teravad kontrastid on just kontserdizanriga heas kooskõlas. Klaverikontsert nr 1 (1976, esiettekandel soleeris Rein Rannap) pälvis oma julge klaverikäsitluse ning uudse helikeelega kohe kuulajate ja kriitikute tähelepanu
Viola da Braccio griffid, c kõlaavad Viola da Gamba Viola D' Amore 7 keelne, kaasa resoneerivad keeled Esimene viiul 1555 VIIUL VIOOLA TSELLO KONTRABASS Kõlab oktav madalamalt CELESTA Metallist plaadid, mida haamrid löövad. Vanasti mängisid löökpillimängijad, tänapäeval nõuab suuremat virtuoossust ning mängivad pianistid. Ulatus on 4 oktavit c c4 LÖÖKPILLID Löökpillid jagatakse kaheks 1) Kindla helikõrgusega pillid a) Timpanid (Türgist pärit) Tehakse viies suuruses, häälestus on kvindi ringis b) Ksülofon f c4 (kõlab oktav kõrgemalt) c) Marimba (ksülofonist suurem) C c4 d) Vibrafon (klahvid metallist) klahvide all on resonantstorud. On pedaal. f f3 e) Kellamäng (kõlab 2 oktavit kõrgemalt) g c3 f) Torukellad e. Campane c1 f2
Romantism Romantismi nime all tuntud liikumine, mis 19. saj. alguses lõi laineid üle terve Euroopa, kujutas endast mässu kõige kanoonilise ja kunstliku vastu, mis valitses vana aristokraatlikku maailma. Ühise lipu alla koondusid Voltaire'i filosoofia, kelle satiirid pilasid religiooni ja monarhia igivanu vorme, Goethe luule, kes uuris oma tunnete siseilma, Jean Jacques Rousseau' teooriad, kelle 1762. aastal kirjutatud "Ühiskondlik leping" ülistas demokraatiat ja innustas Prantsuse revolutsiooni juhte, seni kuni Napoleon ennast keisriks kuulutas. Romantism oli vastureaktsioon valgustajate filosoofiale. Romantism nautis looduse ettearvamatut jõudu. Romantikud kiitsid emotsionaalseid äärmusi ja tundusid olevat oopiumisõltlased. (mõned olidki) Väljendati kunstniku/helilooja tundeid. Kirjanduses paistsid silma Goethe, Schiller, Heine, Byron, Scott. Muusikasse leidis romantism tee märksa hiljem kui kirjanduses. Tavaliselt "romantikutena" käs...
kõla-, rütmi- kui vormiküsimustes välja kujunenud oma teoreetilised põhimõtted ja reeglid, mis erinevad tunduvalt süvamuusika aluseks olevatest. Hoolimata erinevustest on mõnedki neist (näiteks George Russeli “Käsitlus lüüdia kromaatilisest tonaalsest organisatsioonist improvisatsioonis”) ka teistes muusikaliikides edukalt kasutatavad. Teema lõpetuseks toon kaks tsitaati Nicolas Cookilt: “Psühholoogilises mõttes improvi- seerivad nii džäss- kui klassikalised pianistid, sest mõlemad tekitavad reaalajas toimuva esituse käigus loova iseloomuga struktuure; erinevus on piirangute laadis, mille raames nende loovus tegutseb”; “/.../ et džäss toetub olemuslikult teistsugust tüüpi muusikuoskustele – tähendab muusika loomisel kasutatavate kujundite valikut –, siis eristub see lääne kunst- muusikast hoolimata sellest, et kasutatakse enam-vähem samu pille” (Cook 2005: 84, 79). 2.3. DŽÄSS JA POPKULTUUR
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
