Puhkpillid (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Referaat teemal puhkpillid

VÕRU KESKLINNA KOOL Karel Nagel 7.a klass PUHKPILLID Referaat Võru 2014 Sisukord Sisukord...............................................................................2 1. Sissejuhatus.......................................................................3 2. Puhkpillid..........................................................................4 3. Vaskpuhkpillid....................................................................5 3.1

Pillid

8

pdf

Puupuhkpillid

PUUPUHKPILLID Termin ``puupill`` märgib tämbri karakterit ja pilli ehitust, mitte materjali. (vanasti valmistati neid ka puust). Põhimõtteliselt kujutavad puupillid endast silindrilist (flööt, klarnet) või koonuselist toru (oboe, fagott, saksofon). Puupuhkpill kujutab endast aukude ja klappidega toru. Neid avades ja sulgedes saab muuta helikõrgusi. Heli tekitatakse puhumise teel. Heli tekitamiselt jagunevad pillid kaheks: heli tekitatakse huuliku avasse puhumise teel – flöödid ja heli tekitatakse lesta abil. Lesthuulikuga pillid jagunevad ühekordse lesthuulikuga – klarnet, saksofon ja kahekordse lesthuulikuga – oboe, fagott – pillideks. Kromaatilist mängu võimaldavad puupillidel ülepuhumine ja toru lühendamine. FLÖÖT .... on orkestri puupillide rühma üks kõrgemaid pille – on koos pikoloflöödiga vanimaid puhkpille. Flööt on pärit Aasiast

Instrumendid

12

docx

Pillide tundmine

Klarnetil domineerivad paarituarvulised ülemtoonid. Tämber sõltub heli tajumisest (atakk, hingamine). Oboe, fagott ­ madalad ülemhelid, põhiheli hästi kuulda. Flööt on ülemhelide vaene. Helispekter ­ Ülemtoonide rida PILLIDE JAOTAMINE A 1) Häälestuvad Vastavalt spekter on 2) Mittehäälestuvad harmooniline ja mitteharmoonliline B Mängimiseviisi järgi: 1) Keelpillid Poogenpillid, näppepillid 2) Puhkpillid 3) Löökpillid 4) Klahvpillid C Erich Moritz von Hornbostel ja Curt Sachs avaldasid uue liigituse raamatus Zeitschrift für Ethnologie 1914. Liigitavad pillid heli tekitamise viisi järgi: 1) Idiofonid ­ isehelisevad pillid (löökpillid, triangel, marimba, vibrafon) 2) Membrafonid ­ võngub membraan, heli tekib lüües ( timpan, suur trumm) 3) Kardofonid ­ võnkub keel ( klaver, tsello, viiul) 4) Aerofonid ­ võnkuv õhusammas (oboe, orel)

Muusika

13

doc

Puhkpillid

A n t s l a g ü mn a a s i u m Liis Kikas PUHKPILLID 7. a klass Juhendaja: E. Hirson 2004 Antsla 1  S i s u ko r d Sissejuhatus..............................................lk. 3 Üldist.......................................................lk. 4 Puupuhkpillid............................................lk. 5- 6 FLÖÖT ....................................lk. 5 OBOE ......................

Muusika

9

doc

Erinevate keel-, löök- ja puhkpillide kirjeldused.

Kitarr on mitmel pool rahvapill, kuid on levinud ka jazz, pop ja rokk muusikas. Klassikaline kitarr on kaheksa kujuline ja ümara kõlaavaga. Kõige enam on levinud 6 keelne kitarr. Kitarri kasutatakse nii meloodia pillina, kui ka akordilise harmooni mängimiseks. Tänapäeva pop muusikas kasutatakse tavaliste ehk akustiliste kitarride asemel elektrikitarri, kis kujunesid 20 sajandi keskpaiku. Eesti tuntud kitarri mängijad on Heiki Mätlik,Jaak sooäär ja Robert Jüriendal. Puhkpillid Puhkpill on sarnane löökpillidega väga mitmekesine. Enamik Euroopa pillidest on idamaalt pärilt. Puhkpille on erinevatel aegadel ja erinevates maades mitmesugustes riturlaalides. Laulu, tantsu saateks ning ka sooloks. Puhkpillidel tekib heli õhusamba võnkumisest pillitoru sees. Kõikides puhkpillidel on huulik mille kaudu juhitakse õhk pillitorusse. Puhkpillide heli kõrgus sõltub õhu samba pikkusest. Selle reguleerimiseks on pillitorus avad, mille sulgemisel ja avamisel saab õhusamba

Muusika

19

doc

Muusikariistad

Muusikariistad Muusikariistad tekitavad kindla helikõrguse ja rütmikaga helisid, mida me kokku nimetame muusikaks. Antiikajast peale on inimesed valmistanud mitmesuguseid pille, kasutades seejuures nii mõnigi kord käepäraseid materjale. Nad on teinud muusikat meelelahutuseks, aga ka töötegemise hõlbustamiseks. On erinevat tüüpi muusikariistu ehk pille, mõnel neist on piirkonniti väga oluline tähendus. Pillid edastavad helisid helilainete võnkumisena. Sõltuvalt sellest, kuidas heli tekitatakse, liigitatakse pillid keel-, puhk- ja löökpillideks. Klaver Üks tähtsamaid klahvpillidest on klaver, ta on ühteaegu nii keel- kui ka löökpill. Klaver koosneb korpustest, malmraamist, puittugiraamist, kõlalauast, keltest (230), klaviatuurist ning haamer-,summutus- ja pedaalmehhanismist. Klaverikeeled on pingutatud tugevale malmraamile,

Muusika

1

doc

Puuupuhkpillid ja vaskpuhkpillid

TROMPETID on vaskpuhkpillide rühma sopran pill ehk mängib kõige kõrgemalt.Pilli ajalugu ulatub antiikaega. Oma sädeleva ja särava tämbri poolest oli ja on ta aksutusel armees, õukondades ja mujal. 1816 konstrueeritakse peale ventiilimehhanism. Ventiilide tulemuseks on trompeti popullaarsuse tõus.Pilli kasutatakse nii soolokui saatepillina. Kaasaegne trompeti toru pikkuseks on 1,3m.Trompetid on B pillid.Hääleulatus on fisc3. Trompeti tämber on särav ja hele.Ta võib kõlada ka sõjakalt ja teravalt, aga ka laulvalt ja voolavalt.Kõige värvikam on trompeti tämber keskmises registris. Eesti tuntuimad trompetistid on Priit Aimla, Jüri Leiten ja Indrek Vau METSASARVE algkujuks oli jahisarv, millega mängiti mitmesuguseid signaale . Erinevalt teistest vaskupuhkpillidest on metsasarvel käsi kõlalehtris. Seega ei kasutata kunagi sordiine

Muusika

Kommentaarid (0)