Puuupuhkpillid ja vaskpuhkpillid (3)

PUUPUHKPILLIDEL tekib heliõhusamba võunkumisest pillitoru sees.heli on seda madalam mida pikem on õhu sammas pikki pillitoru asetsevad augud,mida mängija katab kas sõrmedega või klappidega, nii saadakse erineva kõrgusega heli. Et tekiks heli on vaja õhk panna võnkuma. Selleks kasutatakse huulikut ja trosti e. Liistakas. Trostid on valmistatud alati pilliroost. Puupuhk ei tähenda materjali nimetust , vaid pilli ehitust ja kõlaomadusi. Pillid valmistatakse tugevast ja vastupidavast puidust või plastist. Puiduks valitakse veel palisander,kookospähkli puu/kookospall.Plastiks võib olla:ebaniit, klaasplast . Puupuhkpillide eelkäijateks olid erinevad keskaegsed viled. Sümfoonia orkestri puupuhkpillid : flöödid, oboe , klarnet , fagott ,(võibolla)saksofonid
Tänapäeva FLÖÖT on 15.sõrmeavaga, mis on varustatud klappmehhanismiga.Seda pilli hoitakse suu ees mängides põiki(põikiflööt). Huulikuks on pillile ovaalne ava, see on aukhuulik . Selle hääleulatus on c1-d4. See on nii saate- kui ka soolopill .Pillid ajalugu ulatub aastatuhandete taha.Tänapäevase kuju ja hääleomaduse andis pillile Saksa pillimeister Theobald Böhm. Flöödil on ka väike vend – pikoloflööt, kõla on oktaavi võrra kõrgemalt.
1690.a esitles Saksa pillimeister Johann Denner uut pilli, mis saab nimeks KLARNET, kuna tema kõla kõrges registris meenutas keskaegset trompet-clarinot. Pilli valmistatakse puidust kui ka tehismaterjalitest. Klarneti pikkus on 68cm ning ta võetakse lahti 3-me ossa .Pilli toru algab peenema noka taolise osaga, millle kinnitatakse ühe kordne lest -huulik ehk trost . Hääleulatus on e-g3. Tänapäeval kasutatakse kahes häälestuses pille A-pille ja B-pille. Heli avasid on klarnetil 28. Võrreldes flöödiga on klarnetkõla tumedam ja soojem. Klarnetil mängides kõlavad eriti efektselt glissandod. Eesti tuntuimad klarnetistid : Aleksander Rjabov, Hannes Altrov ja Toomas Vovilov.
OBOE sünnimaaks on keskaegsed šalmeid. Sajandi jooksul pill täiustub. 17.sajandil suurenevad sõrmeavade arvud. Pilli pikkus on u. 60 cm. Pillil on 2-kordne lesthuulik. Hääleulatus on h-f3. oboe tämber on nasaalne , pisut pinisev, keskmises registris kõlab mahlakalt ja kandvalt, kuid kõrges pisut pingutatud. Kõige väljenduslikum on aga oboe laulvates ja aeglastes meloodiates. Tänapäeval kasutatakse palju ka altoboed e. Inglissarv . See on oboest suurem ja madalama kõlaga. Kõla lehtri ots meenutab lehtri kuju ja ka huulik on piklik. Mõlemat valmistatakse tavaliselt eebenipuust . Eesti tuntumad oboemängijad on Kalev Kuljus ja N.Rõõmusaar.
FAGOTT on puupuhkpillide madalaim pill. Sünniajaks määratakse 16saj,mil ta kasvab välja pommerite perekonnast.Pill on U-tähe kujuline, 2 poole meetrine,kokkusurutud toru.Pill on tavaliselt valmistatud vahtra puust . Heli avasid on 25-30. Ka temal on 2kordne lesthuulik, aga suurem.Hääleulatus B1-f2. Fagotti tämber on üsna omapärane, sest madalas registris kõlab pilt pisut torisevalt.Kesmises registris juba pehmelt , kuid tuhmilt. Üleval kõlab ta kandvalt. Vahel kasutatakse ka kontrafagotti mis kõlab veel oktaavi võrra madalamalt. Eesti tuntuimad on A.lepnurm ja P.sarapuu.
Sümfoonia orkestris kasutatakse pilli suhteliselt harva. Erinevalt eelnevatest on pill leiutatud Belglase Adolphe Saxi poolt. 19.saj keskel- Pillil on ühekordne lesthuulik. Erinevalt teistest puupuhkpillidest on see alati valmistatud vasesulamist. SAXSOFONid jagunevad sirgetoruga sopran saxofoniga ning piibu kujulise alt, tenor ja bariton saxofon. Kõla avasid on 18kuni 21. Siin ei ole auke vaid on kaetud üleni klappmehhanismiga, kõla on intensiivne, mahlakas.. Eesti tuntud saxofonistid: Olari Kasemaa, Villu Veski , Lembit Saarsalu ja Raivo Taffemau(ka mängib akordionit)
VASKPUHKPILLIDE gruppi kuuluvad: trompet, metsasarv ,tromboon, tuuba . Vaskpillid on erandlikult valmistatud metallisulamist messing. Pillidel on kõigil lehtritaoline kausshuulik.pillide esialgne ehitus võimaldas mängida vaid signaalitaolisi viise. Et mängida viisi, mis on palju keerulisem, leiutati u.200 aastat tagasi ventiilimehhanism.See võimaldas muuta toru pikkust ja seega mängida kromaatiliselt. Vaskpuhkpillide kõla on jõuline ja särav.Saab luua pidulikku, aga ka traagilist kõla. Pillide tämbrit saab muuta sordiinide abil, Sordiinidega mängides saavutattakse pehmem , saiksem aga ka säravam ja teravam toon. Kõik oleneb sordiini kujust. Vaskpuhkpillidel mängitavad kõrgeimad noodid , olenevad mängija oskusest ja füüsilisest võimalusest(kopsumaht,huule-ja suulihased)
TROMPETID on vaskpuhkpillide rühma sopran pill ehk mängib kõige kõrgemalt.Pilli ajalugu ulatub antiikaega. Oma sädeleva ja särava tämbri poolest oli ja on ta aksutusel armees , õukondades ja mujal. 1816 konstrueeritakse peale ventiilimehhanism. Ventiilide tulemuseks on trompeti popullaarsuse tõus.Pilli kasutatakse nii soolo-kui saatepillina. Kaasaegne trompeti toru pikkuseks on 1,3m.Trompetid on B pillid.Hääleulatus on fis-c3. Trompeti tämber on särav ja hele.Ta võib kõlada ka sõjakalt ja teravalt, aga ka laulvalt ja voolavalt.Kõige värvikam on trompeti tämber keskmises registris. Eesti tuntuimad trompetistid on Priit Aimla, Jüri Leiten ja Indrek Vau
METSASARVE algkujuks oli jahisarv, millega mängiti mitmesuguseid signaale . Erinevalt teistest vaskupuhkpillidest on metsasarvel käsi kõlalehtris. Seega ei kasutata kunagi sordiine. Läbi aegade on seda pilli mänginud mehed, kuid viimastel aastakümnetel on pilli tehnoloogiliselt täiustatud, et seda saavad mängida ka naised. Pilli torustiku pikkus 5-9m. Orkestrisse võeti metsasarv 17.sajandi lõpul. Metsasarv on F-pill. Hääleulatus Es-c3. Pilli tämber on väljendusrikkam keskmises registris. Siin kõlab pill pehmelt ja kandvalt. Metsasarvele sobivad eriit laulvad ja meloodilised muusikalõigud. Metsasarve mängija peab omama head füüsist,tugevaid huuli ja suurt kopsumahtu. Eesti tuntuimad metsasarvemängijaid on rait Eriksson, Vigo Uusmäe