Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"huulik" - 23 õppematerjali

huulik on nagu väike metallist karikas, mille põhjas on auk. See auk ulatub väikese toru kaudu suurde pillitorusse. Pillimees seab oma huuled huulikusse ja paneb need ise õhku puhudes võnkuma.
Huulik

Kasutaja: Huulik

Faile: 8
thumbnail
13
doc

Puhkpillid

................................lk .6 FLAGOTT.................................lk. 6 Vaskpuhkpillid ......................................... lk. 7- 9 TROMBET ............................... lk. 7 METSASARV............................ lk. 7 TROMBOON ............................ lk. 8 TUUBA ................................... lk. 8 Huulikud.................................................. lk. 9 HUULIK.................................. lk. 9 LESTHUULIK ......................... lk. 9 TROMBOONI KROON ............. lk. 9 Kokkuvõte ...............................................lk. 10 Kastutatud kirjandus .................................lk. 11 Lisa1 ......................................................lk. 12 Lisa2 ..................................................... lk. 13 Lisa3 .................................................... lk. 14

Muusika → Muusika
41 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Puupuhkpillid

Puupuhkpillid(ppp) Pilli ehitus ja soe tämber. Tänapäeval tehtud muust kui ka puidust(elevandiluud, sünteetiline materjal eboniit, klaas ja metall). Kõigil on kõlatoru millel on õhusamba muutmiseks avad. Toru lõppeb helilehtriga. Avasid suletakse kas sõrmedega või klapisüsteemiga(19. Leitati ja parandas tooni ja avardas mängu tehnilidi võimslud ning lubas mängida terves helistikus) Igal pillil on huulik. Ühekorde huulik(flööt) Õhusammas pannakse võnkuma huultega vastu huulikuava serva puutudes. Ühekordne lesthuulik e trost(klarnet ja saksafon) Kinnitub klambriga pillitorule ja paneb õhujoa vibreerima ning suunab selle pillitorusse. Kahekordne lesthuulik e topelttrost(oboe ja faggot) Kaks õhukest omavahel ostast kinnitatud pillirooliistakud hakkavad puhudes huulte vahel vibreerima, tekitades nasaalse tämbri

Muusika → Muusikaõpetus
2 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Trompet

Kaarma Põhikool Trompet Referaat Jalmar Tõnsau 7.klass Juhendaja: õp. Sirje Torn 2007 Ehitus: Trompeti ühes otsas on huulik ja teises otsas laieneb kõlatoru lehtriks ehk resonaatoriks. Trompetil on kolm pumpventiili. Trompeti allosas asub klapp, kuhu koguneb trompetimängija puhumise tagajärjel kondenseeruv vesi ja mida on seetõttu vaja iga paari loo järel tühjendada. Trompetid valmistatakse enamasti vasest. Ajalugu: Vanimad trompetid pärinevad 1500. aastast eKr või vanemast ajast. Saksa päritoluga Rootsi helilooja Joachim Nikolas Eggert võttis trompeti 1807. aastal kasutusele sümfoonia partituuris.

Muusika → Ballett
13 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Pillide tundmine

­ fff raske on vaikselt mängida. Altflööt kaotab kõrges registris oma isikupära. Bassflööt hõlmab kogu registrit paremini kui altflööt. OBOE Oboe päris kodumaaks peetakse Indiat. Arvatakse, et Vana-Kreeka AULOS on ka oboe eelkäija. Hiinas tundti seda nime all SUONA, Tais PII. Euroopas on oboe eelkäija Salmei. 17. saj lõpul Lully võttis kasutusele AUTBOIS (kõrge puupill). Oboe on tehtud eebenipuust, pillitoru on kooniline. Pill koosneb kolmest osast. Oboe huulik: pilliroo plaadid, metalltoru, kork. Oboel on ülekaalus madalad ülemhelid. Oboe perekond: Oboe Oboe D' amore in A (kõlav v.3 madalamalt) Inglissarv in F (kõlab p.5 madalamalt) Ulatus (väise oktavi) b ­ fis3 Oboe registrid: Madal ­kare, jõuline, puine. mp ­ f Keskmine ­ parim register pika meloodilise liini esitamiseks. p(p) ­ ff Kõrge ­ tervav, kuiv, peenike mp ­ f Oboe ei saa mängida madalas registris vaikselt (sõltub muidugi pillimängijast). Oboe on orkestri primadonna

Muusika → Muusika
11 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Oboe

Esiisaks on keskaegsed salmeid. Sajandite jooksul pill täiustus. 17. sajandil lisandus klappmehhanism. 18.-19. sajandil suurenes sõrmeavade hulk. Oboel on kahekordne lesthuulik. Pilli pikkus on u. 60 cm. Ulatus on b-g3 Kõla on nasaalne, pisut pirisev. Keskmises registris kõlab mahlakalt ja kandvalt. Kõrges registris pingutatult. Kõike väljendusrikkam on pill laulvates, aeglastes meloodiates. Kasutusel on ka altoboed ehk inglisarved. Inglisarv on tavalisest suurem ja madalama kõlaga. Huulik on pikendatud. Kõlalehtri ots meenutab pirni. Mõlemad pillid on valmistatud eebonipuust. Kuulsaimad eesti mängijad: Kalev Kaljus, Nils Rõõmussaar.

Muusika → Muusika
5 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Erinevate keel-, löök- ja puhkpillide kirjeldused.

asemel elektrikitarri, kis kujunesid 20 sajandi keskpaiku. Eesti tuntud kitarri mängijad on Heiki Mätlik,Jaak sooäär ja Robert Jüriendal. Puhkpillid Puhkpill on sarnane löökpillidega väga mitmekesine. Enamik Euroopa pillidest on idamaalt pärilt. Puhkpille on erinevatel aegadel ja erinevates maades mitmesugustes riturlaalides. Laulu, tantsu saateks ning ka sooloks. Puhkpillidel tekib heli õhusamba võnkumisest pillitoru sees. Kõikides puhkpillidel on huulik mille kaudu juhitakse õhk pillitorusse. Puhkpillide heli kõrgus sõltub õhu samba pikkusest. Selle reguleerimiseks on pillitorus avad, mille sulgemisel ja avamisel saab õhusamba pikkus ja koos sellega helikõrgust muuta. Mida rohkem avasid on suletud seda pikem on õhusammas ja seda madalam on heli. Puhkpillid jagunevad ehituse ja tämbri alusel puupuhkpillidesk ja vaskpuhkpillideks. Puupuhkpillid Mõiste puupuhkpill aluseks ei ole mitte materjal vaid

Muusika → Muusika
11 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Puhkpillid

SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. PUUPUHKPILLID 4 1.1 Flööt 4 1.2 Oboe 4 1.3 Klarnet 4 1.4 Saksofon 4 1.5 Fagott 4 2. VASKPUHKPILLID 5 2.1 Metsasarv 5 2.2 Trompet 5 2.3 Tromboon 5 2.4 Tuuba 5 KOKKUVÕTE 6 KASUTATUD KIRJANDUS 7 2 SISSEJUHATUS Puhkpillid ehk aerofonid on põhimõtteliselt tühjad torud, mille ühes otsas on huulik. Huulikut kasutab mängija torust sisse puhumiseks. Torus vibreerides tekitab õhk muusikalise heli. Pika toru sisse puhudes tekib madal hääl ning lühikesest torust tuleb kõrge hääl. Lihtsaid puhkpille meisterdati juba 20 000 aastat tagasi loomaluudest. Vanimad Eestist Lihula ning Tartu kandist, arheoloogiliste väljakaevamiste käigus, leitud puhkpillid on vilepillid. Vanim neist on pärit 14.sajandist, mis oli valmistatud lamba- või kitsejäseme toruluust ja oli umbes 10 cm pikk.

Muusika → Muusika
5 allalaadimist
thumbnail
8
odp

Trompetid

Päritolu: Vuvuzela on tänapäeval Lõuna Aafrikas tuntuks saanud trompet. Konstruktsioon: Konstruktsioonilt on tegemist udupasunaga. Mängimisviis: Puhutakse suvaliselt huulikusse. Kasutusala: Tänapäeval kasutatakse spordivõistlustel. Austraalia Päritolu: Austraalia trompet avastati Põhja Austraalia vetest. Konstruktsioon: Trompet on valmistatud teokarbist, mille tippu on tehtud huulik. Kõlakastiks on teo koda. Mängimisviis: Puhutakse huulikusse ja samal ajal reguleeritakse käega kõla. Kasutusala: Selline torompet on suhteliselt haruldane, põhiliselt austraalia. LõunaAmeerika Päritolu: Asteekide trompet Konstruktsioon: Puust, sees on lahtised kivikesed või pähklid. Mängimisviis: Puhudes Kasutusala: Religioonsetel ja sõjalistel eesmärkidel PõhjaAmeerika Päritolu: Laiapõhjaline

Muusika → Instrumendid
112 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti rahvalaul ja rahvapillid

Eesti rahvalaul ja rahvapillid Rahvalaul Rahvalaul jaguneb: 1) Vanem ehk regivärsiline rahvalaul ehk runo (kuni XVIII sajand) 2) Uuem rahvalaul (alates XVIII saj lõpp, domineerivaks XX sajandi keskel) Vanem rahvalaul Tunnus Uuem rahvalaul Värsiline, värsi põhivorm 8-silbiline, igale silbile vastab ülesehitus Värsiread on koondunud noot. salmidesse, salmis 4 värsirida perioodivorm Algriim: alliteratsioon (korduvad kaashäälikud) / assonants Riim Lõppriim (korduvad täishäälikud) Lüürilist laadi, naiselik (kurtev, protestiv ja kurblik Teema Eepiline sisu, meeste teemad alatoon) ...

Muusika → Muusikaajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Austraalia märgid

Austraalia märgid Mina valisin järgnevad teemad: didgeridoo, Sydney ooperiteater, kookaburra ja akubra. Nüüd hakkangi nendest 4 teemast rääkima. · Didgeridoo on australlaste püha pill, mis on 1500.aastat tagasi leiutatud. Kaasaegne didgeridoo on tavaliselt silindrilise või koonilise kujuga. Pill on umbes kuni 2 m pikk. Didgeridood valmistatakse traditsiooniliselt eukalüptipuudest ja bambusest , huulik tehakse mesilasvahast. Andekas pillimees saab selle instrumendiga üheaegselt mitut erinevat häält tekitada. Seda mängitakse plärisevalt puhudes või torusse lauldes. Arvatakse, et didgeridoo mängimine on salakeel, mida vaid ,,asjasse pühendatud" mõistavad. · Sydney ooperiteater on Sydneys, Austraalias asuv ooperiteater,mille arhitekt on Jørn Utzon. Tegemist on 20.sajandi kuulsaima ehitisega, millest on saanud Sydney sümbol

Muusika → Muusika
10 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Muusikariistad

religioossetel eesmärkidel. Juba antiikajal hakati mõnes sõjaväes moodustama sõjaväeorkestreid, mis koosnesid peamiselt puhkpillidest ja trummidest. Nende eesmärk oli lisaks märguannete edastamisele sõjaväe moraali hoidmine lahingu ajal ja vastase hirmutamine. 1840-ndatel aastatel sai trompetist täieõiguslik orkestripill. Trompeti pillitoru on piklikku ovaali keeratud. Toru peenemasse otsa pistetakse huulik. Pillitoru laieneb kõlalehtriks e. resonaatoriks. Trompetil on kolm pumpventiili. Peale vase valmistatakse trompeteid ka mitme metalli sulamist. On tehtud hõbedast trompeteid. Oma särava hääle ning heade mängutehniliste võimalustega on trompet populaarne pill nii süva- kui jazzmuusikas. Trompet Metsasarv Metsasarv on sümfooniaorkestri vaskpuhkpillide rühma teine pill. Metsasarv on kõige suurema

Muusika → Muusika
24 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Puuupuhkpillid ja vaskpuhkpillid

17.sajandil suurenevad sõrmeavade arvud. Pilli pikkus on u. 60 cm. Pillil on 2kordne lesthuulik. Hääleulatus on hf3. oboe tämber on nasaalne, pisut pinisev, keskmises registris kõlab mahlakalt ja kandvalt, kuid kõrges pisut pingutatud. Kõige väljenduslikum on aga oboe laulvates ja aeglastes meloodiates. Tänapäeval kasutatakse palju ka altoboed e. Inglissarv. See on oboest suurem ja madalama kõlaga. Kõla lehtri ots meenutab lehtri kuju ja ka huulik on piklik. Mõlemat valmistatakse tavaliselt eebenipuust. Eesti tuntumad oboemängijad on Kalev Kuljus ja N.Rõõmusaar. FAGOTT on puupuhkpillide madalaim pill. Sünniajaks määratakse 16saj,mil ta kasvab välja pommerite perekonnast.Pill on Utähe kujuline, 2 poole meetrine,kokkusurutud toru.Pill on tavaliselt valmistatud vahtra puust . Heli avasid on 2530. Ka temal on 2kordne lesthuulik, aga suurem.Hääleulatus B1f2

Muusika → Muusika
34 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Tromboon

tänapäeval kasutatakse rohkem niisuguse ehitusega tromboone, millel on suur U-kujuline liuglev tõmmiktoru e. kuliss. Seda sisse lükates või välja tõmmates saab muuta õhusamba pikkust pillitorus. Täiesti kinni lükatud kuliss annab trombooni põhihäälestuse, seda järjest avades kõlavad üha madalamad helid. Kulissi sujuvalt liigutades muutub ka helikõrgus sujuvalt. Seda mänguvõtet nimetatakse glissandoks. Trombooni huulik on trombooni küljest eraldatav ning seda saab vastavalt mängija vajadustele vahetada. Huulikud erinevad üksteisest kuju, materjali, pikkuse, läbimõõdu, sügavuse ja disaini poolest. Huulikul on ringikujuline serv, mis pakub huulte vibreerimiseks hea keskkonna. Kohe serva järel on huuliku kauss, mis suunab õhujoa läbi palju pisema ava (kõri) ja laieneva tagaosa kaudu trombooni. Nende huuliku osade mõõtmed mõjutavad heli kvaliteeti ja tämbrit ning mängukergust ja -mugavust

Muusika → Muusika
17 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Puupuhkpillid

Orkestris kasutatakse klarnetit nii meloodiliste kui ka kiirete tehniliste soolode esitamiseks, samuti aga ka koos teiste pillidega akordinootide toetamiseks. Kaasaegse orkestri koosseisus kasutatakse tavaliselt 2-3 klarnetit. BASSKLARNET on meeldiva ja mahlaka tämbriga. Ulatus on tal suure oktaavi Reb kuni teise oktaavi mib-ni. Orkestris kasutatakse teda nii akordinootide kui ka karakteersete soolode esitamiseks. SAKSOFON Ta on ühekordse lesthuulikuga pill. Huulik sarnaneb klarneti nokkhuulikuga, klappide süsteem ja aplikatuur (sõrmede järjestus ja sobitus pillil mängides) aga oboe omaga. Valmistatud metallist, kuulub ta konstruktsioonilt ja klappide süsteemilt siiski puupillide hulka. Oma kõlakarakterilt paikneb ta puu- ja vaskpillide vahel. Saksofoni leiutas Pariisis töötanud Belgia päritoluga meister Adolphe Sax. Esialgu kasutati saksofone sõjaväeorkestrites. Hiljem hakati teda järjest rohkem kasutama kergemuusika ansamblites ja orkestrites

Muusika → Instrumendid
9 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Folkloor

Torupill ­ koosneb tuulekotist ja torudest, ühest torust puhutakse õhk tuulekotti ja teine toru on aukudega, millel mängitakse viisi. Võib olla ka kolmas ­ bassitoru ­ mis mängib ühte ja sama madalat heli. Bassitorusid võis olla rohkem kui üks. Karjasepasun ­ enamuses tehti puukoorest, sai mängida nii kaua kui ära kuivad, pill tuli hoida vee sees, siis ei kuivanud ära. Valmistati loomade sarvedest ­ sokusarvest. Pandi juurde huulik, et häält paremini välja saada. Kannel ­ tehti ühest puust, 6-7 keelt. 19.saj hakati valmistama laudadest ja keeltearv oli 20-30. Hiiu- ehk rootsikannel ­ mängitakse põlvedel poognaga. Põispill ­ keelpill, millel kõlakastiks täispuhutud seapõis. Mängitakse nagu tsellot. Parmupill ­ metallist pill, millel keel pannakse võnkuma puhudes. Kõlakastiks inimese suu, heli kõrgus muudetakse suukoopa suurusega.

Kultuur-Kunst → Kultuurid ja tavad
12 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Muusika referaat flöödist

Jakob Westholmi Gümnaasium Referaat Flööt Annabel Kaur 5.c 2018 Flööt (itaalia keeles flauto (traverso)) on puupuhkpillide hulka kuuluv soolo- ja orkestripill. Tänapäeval kasutatakse flööti ka džäss- ja rokkmuusikas – neist viimase üks säravamaid esitajaid on näiteks Ian Anderson. Partituuris noteeritakse flöödipartii tavaliselt kõige ülemisele noodijoonestikule viiulivõtmes. Suur flööt noteeritakse in C, kuid flöötide perekonna muud pillid on transponeerivad muusikainstrumendid: pikoloflööt noteeritakse tavaliselt kas in C (kõlab kirjutatust oktav kõrgemal), in Des või in Es; altflööt noteeritakse kas in G, in F või in Es bassflööt noteeritakse kas in C või in B kontrabassflööt noteeritakse in G. Ehitus Flööte on valmistatud õõnsastest luudest, bambusest, savist ja puidust. Tänapäeval valmistatakse flööte ka kunstmaterjalidest, sealhulgas metalli- ja...

Muusika → Muusika
2 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Muusika ajaloo konspekt I kt

Muusikaajalugu · Sissejuhatus · Muusika on olnud nii kaua, kui Maal on elanud mõtlev ja kõnelev inimene, on ta end väljendanud muusikaliselt. · Muusika on suhtlemisvahend. · Muusika on ürgsem kui verbaalne keel (loodusrahvaste muusika matkis lindude ja loomade keelt ­ tämber, rütm, muutuv helikõrgus, tants). Tants on alati muusikaga seotud. · Lauldes ja tantsides otsis inimene Jumalaga suhet. · (paljude rahvaste) Müütides on muusikale omistatud salapärane vägi (suudab loodusjõude juhtida). Müüdid kõnelevad, et muusika ise on jumalikku päritolu, taevaand. · Keelte ajalugu. Ladina k canto (laulan) tähendas ,,loitsin". Eestlased ,,ütlesid" laule. · Väljendab inimlikke tundeid (kütid-sõdurid). · Varakeskaegses muusikas on harmoonia hoopis vähem oluline komponent ...

Muusika → Muusikaajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Loovtöö saksofonist

See oli tähtis hetk saksofoni jaoks. (Jazziraamat, 1999) (World Saxophone Quartet esinemas, Photobucket) 2. Saksofoni ehitus Saksofonile on iseloomulik üsna jäme õhukesest messingplekist koonuseline toru, mille laiem ots on kellukesekujuliselt tagasi pööratud. Sellel on 18-21 kõlaava, mille suurus järkjärguliselt kasvab, kõik klappidega juhitavad. Huuliku pool on kaks spetsiaalset klappi, mille abil saab pilli oktavi võrra üle puhuda. Ühekordse lestaga huulik valmistati algul puust, kuid on nüüd enamasti eboniidist, vahel ka messingist.(Muusika- entsüklopeedia, 2006) Saksofoniperekond koosneb sopraniinost (Es-pill), sopranist (B), aldist (Es), tenorist (B), baritonist (Es) ja bassist (B). Suuremad saksofonid on kergema käsitsemise huvides U-kujulised ning nende kõlalehter on veidi ettepoole kaldus. Baritoni suurusest allapoole on toru ülaotsas kahekorra keeratud. (Muusika-entsüklopeedia, 2006, Jazziraamat, 1999)

Muusika → Instrumendid
35 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Puhastusteenindus

Jälgi põranda kvaliteeti, kui on ebaühtlane põrand, siis madalamad kohad jäävad läigestamata ja kõrgemad saavad kahjustada. Kombineeritud põrandahooldusmasin Kombineeritud põrandahooldusmasin peseb põranda ja seejärel imeb musta vee ära. Sellist masinat võib kasutada vähe möbleeritud suurte ruumide hooldamisel. Kombineeritud põrandahooldusmasina puhastamine: v Mustaveemahuti tühjendatakse ja puhastatakse v Imemisvoolik- ja huulik, harjad puhastatakse v Puhtaveemahuti puhastaakse, masina kaaned jäetakse lahti 22 v Elektrijuhe puhastatakse ja pannakse oma kohale v Aku ühendatakse akulaadijaga ERINEVATE OBJEKTIDE HOOLDUS Näpunäited koristamiseks Ruumides, kus võib-olla silmale nähtamatu kikroobilist mustust, tuleb tähelepanu pöörata sellele, et puhastamise käigus ei kanta mikroobe puhtale pinnale (WC loputuskasti nupp, WC poti kaas)

Turism → Puhastusteenindus
275 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Organimsi aine- ja energia vahetus

isikul. Nt 200 ühesuguste näitajatega inimest,leitud nende keskmine. Normaalseks loetakse erinevust PAV standardist +/- 15 %. · PAV on kiirenenud kilpnäärme ületalitluse, hüpotaalamuse ja hüpofüüsi ainevahetust mõjutavate hormoonide liigproduktsiooni korral. · PAV on aeglustunud nende näärmete alatalitluse korral. · PAV määramine on väga levinud analüüs, ei ole inimestele ebameeldiv (lamab, mask näo ees või huulik suus). · PAV standard, saab ka välja arvutada erinevate tegevuste kaudu, palju mingi tegevus energiat võtab. Kehalise aktiivsuse koefitsient üliõpilasel KAK on 1,7. Süsivesinike lõhustamine ja ainevahetus. · Algab suuõõnes sülje alfa amülaasi mõjul. Kuna toit ei ole suus kaua, siis jätkub alfa amülaasi mõju maos seni, kuni toit ei ole maomahlaga segunenud- maos katkeb alfa amülaasi mõju happelises keskkonnas.

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
77 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Vana Kreeka pillid

Hiljem sai sellest ratsaväe pill, sest ratsaväkke võeti algul vaid aadlikke. Seal puhuti trompetiga signaale ja tõsteti võitlusvaimu. Tsink Tsink pärineb vähemalt 9. sajandist, kui augud puuriti lehma- ja kitsesarvedesse, et nendel saaks viise mängida. 13. sajandini oli tsingil 5 sõrmeava ja loomasarvest lehter. Hilisemal versioonil oli pealpool 6 sõrmeava ja alumisel küljel 1 pöidlaava. Sellel oli eraldi huulik, mis valmistati harilikult vandlist, luust või sarvest. Keskaja tsinke, mida on liigitatud ventiilideta trompetiteks, valmistati nii sirgeid kui ka kumeraid. Tsinke kasutati koos tromboonide ja orelitega koorisaateks. Kõrgemas registris sarnanes kõla trompetiga, madalamas trombooniga. Plokkflööt 11. sajandi Prantsuse miniatuuril on näha kitseneva avaga pikiflööt. Seega on võimalik, et Inglismaale tõid selle normannid. Ingliskeelset nimetust recorder on esimest korda kasutatud 1388

Muusika → Muusika
27 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Puhastuse konspekt

MUSTUS Mustus on mitme erineva aine (keemilise ühendi) segu, näiteks rasvad, õli, nõgi, savi, mikroobid jms. Mustus võib olla kinnistunud, vedel/märg või kuiv. Kust on mustus pärit? Veest (lubjasete, lubjaseep) Inimestelt (rasv, kõõm, mikroobid, eritised) Inimeste tegevusest (toiduvalmistamine, kosmeetikatoodete kasutamine, kütmine) Materjalidest (kemikaalide aurud, kulumine) Loodusest (loomade ­ ja taimede jäägid, muld, õietolm, mikroobid) Liiklusest ja tööstusest (nõgi, õlid, rasvad) Mustus laskub pinnale (tolm laskub mööblile, tuletikk kukub põrandale) mustem pind puutub kokku puhtama pinnaga (jalajäljed põrandal, sõrmejäljed ukselingil). Suurem osa mustusest satub ruumidesse jalatsitega jne (80%), vaid 20% olmeruumides olevast mustusest annab inimene ja tema ...

Muu → Puhastusõpetus
90 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Biofarmaatsia

Pihustisse võib vedeliku asemel olla ka suspensioon, mida tuleb enne tarvitamist loksutada. Ravimit pihistatakse mehaaniliselt, pumbates inhalaatotis õhku ja seejärel paraja surve all olevat vedeliku saab välja. Inhalaator pulbritega: pulbrid on doseeritud ja vo ka kapslisse pekendatud, manustamiseks on spetsiaalne dosaatoriga inhalaator, mille abil pumbatakse pulber hingamisteedesse. Enne manustamist tuleb sügavalt välja hingata ja dosaatori huulik tihedalt suule viia, vajutada vastavale klapile ja samal ajal sisse hingata. Sel ajal hoiatakse hinge veidi aega kinni. Ühekordse manustamisega väljub dosaatoriga üks kogus. Kui on määratud korraga rohkem kui 1 annus, siis tuleb ravimit mõne minuti oärast uuesti pihustada. Auru sissehingamine: hingatakse siise kas lihtsalt kuuma veeauru või lisatakse vette suhteliselt hösti lenduvaid vedelikke. Nt. Alkoholsed lahused, tinktuuris, eeterlikud õlid, pulbrid nt. NaHCO3

Meditsiin → Farmakoloogia
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun