Gümnaasiumi lõputöö, mis koosneb Eesti rahvapillide liikidest (puhkpillid, keelpillid ja helisevad pillid) ja nende ajaloost.
Folkloor- rahvaluule ehk ühtekuuluv kultuuriline pärimus. Rahvalaulu autoriks on rahvas. Regilaul- vanim rahvalaul(13.sajand) regilaulu tunnused: algriim, 6-silbiline, ühehäälne, pilli saateta, naised esitasid, eeslaulja ja koori vaheldumine, Skandeerimine- nähtus kus muusika ja teksti rõhud ei lange kokku Omane meie rahvalaulule. Parallerism-ehk mõtteriim või mõttekordus on eesti rahvaluule iseloomulik kujundusvõte Siirdevormiline laul-esindavad regilaulutraditsiooni üleminekut uuemale riimilisele laulule, neis on vanemate laulude tunnused segunenud uuematega. Rahvalaulik- inimene, kes laulis laule ette, teadis paljusi laule ja tegi ise ka. Uuema rahvalaulu tekkimise põhjused(18saj): pärisorjuse kaotamine, haridus ja kultuuriareng, talurahva siirdumine linnadesse. Salmilaulu tunnused: tekst kirjeldab tegevust, lõppriim, kindlam vorm, Membrafonid on löökpillid, mille heli tekib pingutatud naha võnkumisel Idiofonid ehk korpuspillid on lö...
Vanem rahvalaul *varane vokaalmuusika tekke aeg kauge minevik, e.m.a regivärsiline laul *tekkis u 2000 aastat tagasi liigid: töö-ja tavandilaul, laste-ja hällilaulud, kiigelaul tekst jaguneb värssideks, igale tekstisilbile üks siplnoot algriim- sõna algussilbi häälikute kordamine värsireas parallelism- ühe mõtte kordamine ja täiendamine läbi mitme värsirea. vanema murdekeele kasutamine pikad tekstid, sündmuste aeglane kulg viis *heliulatus suhtleliselt väike(3-5 astet), helikõrgused ontoneeritakse tihti ebamääraselt regilaulud on ühehäälsed. Lõuna-Eestis burdooni(pidev mitmehäälsus). Setumaal mitmehäälsus(ülemine hääl killõ, alumine hääl torrõ) esitus *eeslaulja ja koori vaheldumine, koori liitumine eeslauljaga värvi viimastel silpidel *lauldakse ilma pilli saateta *sageli improviseeritakse teksti esituse käigus *esitajateks rohkem naised uuem rahvalaul ulatuslik levik 19 sajandil Liigid *tantsulaulud, sõja ja nekrutilaulud. Uus te...
Kindla ja mitte kindla kõlaga löökpillid Löökpillid jagunevad ehituse järgi kahte rühma - idiofonid ja membrafonid. Idifonid on niisugused löökpillid, mille valmismaterjal on ise helitekitajaks, aga membrafonidel tekitab mingi pingule tõmmatud kile heli. Need mõlemad jagunevad kahte rühma : häälestatavad ja mittehäälestuvad. Häälestuvad pillid tekitavad ühe või mitu kindla kõrgusega heli, nendega saab ka mingit viisijuppi mängida. Mittehäälestuvad löökpillid ei anna kindla kõrgusega heli, vaid tekitavad nt tilinat, kilinat-kolinat, mütse, sahinaid ning klõbinaid.
hobune", ,,Joodiku kojukutse", ,,Must naine") 18. sajandil tekkis vaimulik rahvalaul koraalitekstid, pillisaade. Kuulasime Triskele esituses : ,,Ma tänan Sind, et oled mind", ,,Kiitke jumalat", ,,Koju minna". Rahvapillid Rahvapill rahva looming, seda täiendatakse aja jooksul. (rahvuslik pill muutumatu) Pillid jagunevad rühmadesse heli tekitamise füüsi(ka)lise protsessi järgi: 1) idiofonid heli tekib pilli materjali jäikusest, selle vastu lüüakse. 2) Membranofonid - pille katab nahk; nt trummid; meie rahvamuusikas on neid vähe. 3) Aerofonid puhkpillid (aeros õhk), jagunevad huuliku järgi klarnetilisteks (keelega huulik) ja trompetilisteks (keeleta huulik). 4) Kordofonid keelpillid. Rahvapille on üldiselt vähe uuritud, kõige rohkem on uuritud kordofone. IDIOFONID Nt lokk kuusepuust laud, mida taoti kase- või tammepuust vasaraga. Igal perel oli oma
Rahvapillid ja pillimuusika 11. kl Vanemale pillimuusikale oli omapärane: ühehäälne mõtlemine, kitsas heliulatus, lühikeste vormiosade kordamine Mängiti tavaliselt üksi Uuem mitmehäälne muusikaline mõtlemine levis 18.-19. Sajandil kui populaarsuse võitsid suurema heliulatusega ja saatehäälega pillid nt. Viiul, lõõtspill, kannel 19. Saj lõpul hakkasid tekkima rahvapillide ansamblid 19. Saj oli eestlaste laulujumalaks Vanemuine. Pillimäng oli traditsiooniliselt meeste tegevus, hiljem 20. sajandist hakkasid pille mängima ka naised (eelkõige kannelt) KEELPILLID (kordofonid ) Heli tekitavad pingutatud keeled- poognaga või näppe teel. Vanemal ajal valmistati keeled sooltsest, hobuse saba jõhvidest. Uuemal ajal tehakse keeled metallist. Õõnes puust kõlakast toimib resonaatorina, mis võimendab heli. Kannel vanim tantsumuusika pill t...
Ei saa üle Emajõest - Siis jääb küla kuulamaie, Hüva nõu nüüd kallis tõest Vallarahvas vaatamaie, Mõisad mõtteid märkamaie Kui mina lahkelt laulan palju. 9. 10. Tõmba eelmise ülesande regivärsis ringid ümber ALGRIIMIL 11. Mis tüüpi pille on eesti rahvamuusikas kõige vähem? Miks? Vabad aerofonid, AEROFONID õhkpillid, IDIOFONID - isehelisevad pillid. Sest need on nii vanad pillid, et neid on lihtsalt nii vähe säilinud ja uuel kujul neid enam juurde ei tehta. 12. Kõige vanemad eesti rahvatantsud on (nimeta, iseloomusta). Kõige vanemad rahvatantsud olid imiteeriva või sõõrisliikumisega mängud, imiteerivad ja akrobaatilised. 13. Enamus eesti rahvatantse on üle võetud Inglismaalt. 14. Valsi eestipärane vorm on labajalavalss 15
Kordamine Muusika sünd. Esi- ehk ürgaeg Homo habilis ehk mõtlev inimene muusika sünd algul rütmid ja rütmikeel keelpillid tekkisid vibu kasutuselevõtuga vanim puhkpill kiviaja flööt (luust, viis sõrmeauku) sarvepillid maagilise tähendusega tantsud kunst oli seotud uskumustega, tekkis religioon Vanaaeg. Iidsed tsivilisatsioonid põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond varajane pronksiaeg riiklus, varanduslik kihistumine kasutusel kiri, ülestähendused vaimsetest väärtustest esimene noodikiri Kreekas noodikiri oli vokaali ja instrumentaali jaoks eraldi muusikalised tööd filosoofidelt: Platon, Aristoteles, Pythagoras muusika kosmoloogia maailmakorraldus seos matemaatika ja astronoomiaga sakraalarvud 5 ja 7 helilaadid 5- ja 7-astmelised keelpillid, aukudega puhkpillid, löökpillid ühehäälne muusika, juhuslik mitmehäälsus burdoon, burdoonpillid: topeltaulos/topeltsalmei improvisatsioon kutselised muusikud naismuusikud ehk leviidid ...
(ruutjad) liht- ja liitvormid. Uute, nn. moodsamate pillide (viiul, uuem kannel, lõõtspill) kasutuselevõtmisega laienes tunduvalt ka repertuaar, kuna need pillid võimaldasid mängida muusikaliselt nõudlikumaid pillilugusid (labajalavalsse polkasid, reinlendreid). Rahvapillide liigitamine Pillid jagunevad heli tekitamise viisi järgi nelja põhiliiki. · kordofonid · aerofonid · idiofonid · membranofonid Kordofonid keelpillid Kordofonid on muusikainstrumendid, kus heli tekitab pinguldatud võnkuv keel. Kannel on eestlaste muistne pill ning seda tunnevad ka paljud lähemad ja kaugemad rahvad. Kandleid on 3 põhitüüpi. Vanem kannel ehk väikekannel õõnestatakse piklikust trapetsikujulisest puupakust (harilikult kuusest, ka männist, pärnast, harvem kasest). Katteks asetatakse eraldi õhuke kõlalaud. Keeli on 67 või veidi rohkem
PILLIDE JAOTAMINE A 1) Häälestuvad Vastavalt spekter on 2) Mittehäälestuvad harmooniline ja mitteharmoonliline B Mängimiseviisi järgi: 1) Keelpillid Poogenpillid, näppepillid 2) Puhkpillid 3) Löökpillid 4) Klahvpillid C Erich Moritz von Hornbostel ja Curt Sachs avaldasid uue liigituse raamatus Zeitschrift für Ethnologie 1914. Liigitavad pillid heli tekitamise viisi järgi: 1) Idiofonid isehelisevad pillid (löökpillid, triangel, marimba, vibrafon) 2) Membrafonid võngub membraan, heli tekib lüües ( timpan, suur trumm) 3) Kardofonid võnkub keel ( klaver, tsello, viiul) 4) Aerofonid võnkuv õhusammas (oboe, orel) 5) Elektrofonid heli tekitatakse elekrooniliselt D Liigitamine ulatuse järgi : 1) Sopranpillid flööt, klarnet, viiul, trompet 2) Altpillid oboe, altflööt, vioola, sarv 3) Tenorpillid inglissarv, tromboon
· Lastelaulud · ,,Kits karja"; ,,Ann läks aita"; ,,Parmu matused"; ,,Metsa puid raiuma" · Töölaulud · Lastele koduste tööde õpetamine Pillimuusika · Rahvapill rahva poolt loodud pill, traditsioonidesse juurdunud, õigus täiustada · Rahvalik pill meistri poolt tehtud, ei tohi täiustada · Kõige täiuslikumaks peetakse inimhäält · Pillid jagunevad: 1. Idiofonid heli tekib materjali jäikusest 2. Membrandofonid pingul nahk, mille vastu tagudes tekib heli 3. Aerofonid tekitavad heli õhu võnkumise teel 4. Kordofonid keelpillid · Idiofonid · Lokulaud (lokk, lokits, kola, kolk, kolklaud, orjapill) signaalpill; kuusepuust laud, mida taoti kase- või tammepuust lauaga; igal perel oma signaalide süsteem; hiljem peremärkidega märgitud
keeleline puust kannel. Mitmed Eesti rahvapillid olid ehituselt väga lihtsad ja seetõttu valmistati neid kodus. Siiski on kohalikud külameistrid teinud ka küllalt keerukaid pille nagu viiul, lõõtspill ja isegi koduorel. Pillimäng oli 20. sajandi alguspooleni valdavalt meeste ala, naisi ei peetud niisugusele tegevusele sobivaks. Pillide liigituses on neli rühma: *aerofonid (õhkpillid) * kordofonid (keelpillid) * idiofonid (korpusega helisevad pillid) ja *membranofonid (väriseva membraaniga pillid). Eesti rahvapillide päritolu järgi jagas rahvaluuleteadlane Herbert Tampere instrumendid kahte rühma: * rahvapillid rahva seas tekkinud või ka professionaalsest muusikast pärit pillid, mida rahvas kasutab traditsiooniliselt ning ühtaegu arendab spontaanselt edasi (nt. kannel, torupill, parmupill, lõõtspill); * rahvalikud pillid rahvatraditsiooni tee leidnud professionaalse muusika pillid,
- Laul, tants, pillimäng ja draamaelemendid tihedalt seotud. - Muusika on meelelahutus, inimeste olulised elusündmused, religioossed rituaalid. - Tähtsaim väljendusvahend on rütm. - Laulud on lühikesed. Koori ja eeslaulja vaheldus. - Polürütmika (erineva meetriumiga rütmimudelid), polüfoonia, responsoorne laulmine, ostinaato, grot'd ja meister-trummarid, a capella, variatsioon, improvisatsioon. - Muusikainstrumendid: 1. idiofonid - isehelisev (balafon, mbira, shekere) 2. kordofonid - keelpillid (suu-vibu, xalam, kora) 3. membranofonid - trummid (dunun trummid, džembed, rääkivad trummid) 4. aerofonid - puhkpillid Jazz-muusika põhijooned - Improvisatsioon - Kõlavärv e tämber - Pillikoosseisud: 3-8 mängijast koosnev ansambel või kuni 17 mängijast koosnev bigbänd. Koosneb meloodia- ja rütmigrupist. Meloodiapillideks on tavaliselt vask-, puupuhk- ja löökpillid.
1. EESTI RAHVAMUUSIKA Rahvamuusika on osa folkloorist ehk vaimsest pärimusest, mille all mõeldakse traditsioonilisi teadmisi ja kunstiloomingut, mida antakse edasi vahetu suhtlemise kaudu põlvestpõlve. Eesti rahvamuusika hõlmab eelkõige eestlaste vanemat muusikapärandit, mis peegeldab selgelt kultuurilist eripära. Rahvamuusika kõrval kasutatakse tänapäeval ka mõistet ,,pärimusmuusika", mille alla mahuvad nii traditsiooniline rahvamuusika, kui ka tänapäevasd töötlused. Levikule pani aluse 1990. aastatest korraldatav Viljandi pärimusmuusikafestival. Festivalil peetakse väga oluliseks just muusika pärimuse jätkamist, selle kuuldelist õppimist ja taasloomise oskust, mis annab esitusele kordumatu võlu. Huvi folkloori vastu tärkas 18. sajandi lõpul baltisakslastest estofiilide seas. Suurem kogunemine algas 19. sajandil Jakob Hurda juhtimisel, seetõttu on ka arhiiivides üsna hästi talleatud tollast maarahva pärimus...
Eesti rahvamuusikast : regilaulu ja uuema rahvalaulu tunnused ,võrdlemine, rahvatantsud ja rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänem...
Pillimehed olid pidudel (pulmas, kiigeplatsil jm) väga hinnas. Pulmapillimees sai tasuks kindad, paelad, hilisemal ajal ka raha, viina ja õlut. Kõrtsis anti pillimehele rikkalikult juua. 10.3. Rahvapillide liigitamineRahvapillide liigitamiseks lõid saksa etnomusikoloogid Eduard Hornbostel ja Curt Sachs 20. sajandi algul süsteemi, mida hoolimata mõningatest vastuoludest siiamaani kasutatakse. Pillid jagunevad heli tekitamise viisi järgi nelja põhiliiki: 1. Idiofonid Aerofonid Kordofonid Membranofonid 10.4. Idiofonid ise helisevad pillidHeli tekitab pilli materjal, korpus ise, kui seda lüüa või näppida. Lokulaud (lokk, lokits, lõkulaud, kola, kolk, kolklaud, kloba, orjapill) kujutab endast kahe posti vahele kinnitatud põikpuu küljes rippuvat kuusepuust lauda, mida lüüakse kahe, harvemini ühe kasest või tammest vasaraga. Lokulauda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
