Putukate tiivad tekitavad lennul vibreerides mitmesugust põrinat. sääskedel võnguvad tiivad 300-600 korda sekundis, kärbsel 190x, mida kiiremini võngub seda kõrgem heli. Sp need sääsed nii piniseva pininaga ongi ja kärbsed rohkem plärisevad v midagi. 9. Mida väljendab taktimõõt? Mis on kaheksandiknoodi ja poolnoodi erinevus? Taktimõõt on meetrilise rütmi tähistusviis. 1 poolnoot on võrdne 4 kaheksandiknoodiga. Need on helivältused. 10. Arvuta sub kontraoktavi ja neljanda oktavi heli lainepikkus. = v × T, kus v on heli kiirus ja T on võnkeperiood. Sub kontraoktavi võnkesagedus peaks olema 27,50hz, aga päris kindel ei ole, kõik pakuvad erinevaid arve, järelikult ei tea seda täpset arvu mitte keegi. Võnkeperiood peaks olema 1/27,50 ja kiirus peaks olema 333m/s kui me seda õhukeskkonnas vaatleme. Järelikult 1/27,5x333=12,1m. Neljanda oktavi andmed: võnkeperiood:1/3520 ja v=333 1/3520 x333=0,094m. 11
Madal ots oli tugevam, kuid kadus iseloomulik tämber. Hinnatud on kullast flöödid. Puupuhkpillide puhul on oluline keel. 1) lihtne (,,kuiv" sülitamine, tfuu) 2) topelt keel (t, k) Flöödi perekond: Pikoloflööt in C (kõlab oktav kõrgemalt) Flööt in C Altflööt in G Bassflööt in C (kõlab oktav madalamat) (Kontrabassflööt in G Matthias Ziegler) Ulatus: C1 C4 (enamus flöötidel on h-klapp) Pikoloflöödi madalaim aste on d. Komplitseeritud võtted: 1.oktavi cis-d, c-des trillerid 2.oktavi a-b, a-c trillerid Uue muusika mänguvõtted: 1. Multifonid 2. Glissado (kuni terts) 3. Keeleramm (tongue ram) 4. Key click 5. Pizzicato 6. Õhkhelid (breath tone) 7. Frullato 8. Bisbigliando 9. flazoletid Flöödi registrid: Madal matt, sametine, tume. ppp mf Keskmine pehme, läbipaistev, hele. f Kõrge Põhiline mängu register, särav, selge, terav, läbitungiv (ülemised noodid)
1-priim 2-sekund 3-terts 4-kvart 5-kvint 6-sekst 7-septim 8-oktav 9-noon 10-deetsim(terts üle oktavi) 11-undeetsim(kvart üle oktavi) 12-duodeetsim(kvint üle oktavi) 13-tertsdeetsim(sekst üle oktavi)jne HELI Heliteos ehk HELIND, looja on komponist, kes esmalt loob helindi MÕTTELISEL e MENTAALSEL TASANDIL ja seejärel, et seda kaasinimestele edasi kanda, teeb seda AINELISELE e FÜÜSILISELE tasandile(kehastab) Heli kehastused · Kuuldavad helikujundid · Helikujundite salvestus helikandjal(vinüülplaat) · Nähtavad helitähised(noodid) · Elektrooniliselt kodeeritud signaalid(MP salvestus)
• Pianiinod olid üsna populaarsed 19. ja 20. sajandi alguses. • Pianiino on tiibklaverist palju väiksem ning hoopis teise kujuga. • Pianiino on kompaktne, sest selle kõlakast ja keeled asuvad vertikaalselt. • Klaviatuur asub keelte suhtes keskel ja haamrikesed löövad keeli horisontaalselt. • Pianiinot kasutatakse peamiselt saatepilli või jazz-ansambli instrumendina. • Pianiino klaviatuur ulatub tavaliselt neljanda oktavi a-ni (la'ni). • Kui pianiino klaviatuur ulatub viienda oktavi do'ni, nimetatakse seda kontsertpianiinoks. • Mõned väga head pianiinod suudavad võistelda tiibklaveritega tooni kvaliteedis ja tundlikkuses. • https://www.youtube.com/watch?v=myOXaUOYCkE • https://www.youtube.com/watch?v=HSgN5EWKi9Y ► Huvitavad faktid • Kontsertklaver koosneb 12 000 erinevast osast , neist 10 000 on liikuvad. • Maailma kalleim klaver ehitati 2008. aasta Pekingi
Ekspressionism Ekspressionism muusikas on iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus, teravajoonelised meloodiad, dissonantside rohkus, äärmuslikud kontrastid. Teosed on traagilised, sünged. Atonaalsos - helistik või tonaalsus puudub, pinge püsib kogu aeg. Ekspressionismi looja muusikas oli Arnold Schönberg. Ta avastas, et atonaalsust on võimalik luua kindlate heliridade alusel. Reastab oktavi kõik 12 heli nii, et ei tekiks tonaalsust ja lõi uue helide süsteemi - dodekafoonia. Selle levik algas pärast II maailmasõda. Schönbergi kuulsaim teos on "Kuu Pierrot". Ekspressionistlik muusika muutus abstraktseks (hallutsinatsioonid, eksootika, erootika, müstika). Arnold Schönberg Arnold Schönbergi võib pidada üheks olulisemaks 20. sajandi muusika uuendajaks nii helilooja, muusikateoreetiku kui ka heliloomingu õppejõuna.
Bachi muusika kontrolltöö kosnpekt H-moll missa-vokaal suurteos Bachil kui luterlasel polnud põhjust luu mingit sellist liturgilist teost. Teos koostatud varemloodust elu lõpul. Missa 5 osa: Kyrie-Issand halasta; Gloria-Au olgu Jumalale; Gredo-Usutunnistus; Sanctus-Püha; Agnus Dei-Jumala Tall Kuulasime: Gloria Hästi Tempereeritud Klaviir (HTK) - klaviirimuusika Kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõikides mazoor- ja minoorhelistikes. Õpetlik tähtsus: Teosed on mängitavad muusikaõpetuseks ja koduseks musitseerimiseks, püüdis helistike ringi süstemaatiliselt ja täielikult ära kasutada. Tempereeritud häälestus jagab 12-toonise helisüsteemi täpselt võrdseteks pooltoonideks ja nii on võimalik alustada mazoor- ja minoorhelistikke igast pooltoonist. Kuulasime: Prelüüd ja fuuga C-duur HTK I vihik Orelimuusika osa Bachi loomingus Tokaata ja Fuuga d-moll Tokaata d-mol...
vahemikke. 7.mõiste vaimulik muusika - jumala teenistustel kõlav muusika 8.mõiste ilmalik muusika - muusika väljaspool kirikut 9.mõiste harmoonia -on kokkusobivus, kokkukõla 10.mõiste helistik - on muusikas kindla ulatusega piiritletud diatooniline heliastmik 11.Mis on organum? Vokaalmuusika zanr , organumid olid esimesed kehehäälsed laulud keskajal ,Gregooriuse koraalile lisati madalam hääl kvardi, kvindi või oktavi kaugusel 12.Mis on motett? Mitme häälne vokaal teos, kus ülemised hääled on rahvakeelsed ja alumine on ladinakeelne koraali tekst 13.Mis on reekviem? Surnute mälestuseks kirjutatud missa 14.Mis on sümfoonia? On 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile, kus esimene osa on sonaat-allegro vormis 15.Mis on Missa? Katoliku kiriku peamine jumalateenistus 16.Mis on keelpillikvartett? On instrumentaalansamblikooseis, mis koosneb neljast keelpillist 17.Mis on instrumentaalkontsert
3, s.3, v.6, s.6 3) dissonantsid v.2, s.2, v.7, s.7 + kõik suurendatud/vähendatud intervallid Intervallide konsoneerivus sõltub kokkulangevate ülemhelide arvust ja nende lähedusest põhihelile. Diatoonilised intervallid moodustuvad laadi loomulikelt astmetelt. Altereeritud intervallid tekivad laadi diatooniliste astmete altereerimise tulemusena. Intervalli helide ümberasetust teineteise suhtes nimetatakse intervalli pöördeks. Lihtintervall koos oma pöördega jääb alati oktavi raamesse, väikesed intervallid pöörduvad alati suurtesse ning vastupidi, puhtad puhastesse, vähendatud suurendatutesse ja vastupidi.
naha asemel vildiga. Seeläbi muutus kõla iseloom ja värv. 1811.aastal konstrueeris inglane Robert Wornum püstkeeltega pilli pianiino, mida tema väikeste mõõtmete ja intiimse kõla pärast nii nimetati. 1816.aastal surus Beethoven Viini vabrikandi Streicheri juures läbi, et klaverite klaviatuuri suurendati kuue ja poole oktavini, sest väiksem klahvistik jäi tema võimsatele sonaatidele liiga kitsaks. Nüüdisaegse klaveri heliulatus on üle seitsme oktavi. Viimase viiekümne aasta jooksul klaverit oluliselt täiendatud ei ole. Maailmakuulsad klaverifirmad on Steinway & Sons, Bechstein, Broadwood & Sons. Hinnatud on ka Tallinna Klaverivabriku kontsertklaver "Estonia" ja Moskva klaverivabriku "Lira". Klaverifirma "Steinway & Sons" asutaja oli vaeses kaheteistkümnelapselises peres sündinud mees nimega Heinrich Engelhardt Steinweg. Klaverit mängitakse helide kõrguse järgi reastatud klahvidele sõrmega vajutades. Varasematel aegadel tehti
sümfooniline eskiis – “Meri” sümfooniline prelüüd – “Fauni pärastlõuna” sümfooniline triptühhon – “Nokturnid” Maurice Ravel Selgete piiridega meloodiline muusika Eeskujuks hispaania muusika klaveripala – “Vetemängud” Ekspressionism ja atonaalsus Täiesti uut laadi muusika Sünged, rasketeemalised teosed dodekafoonia – 12-heli tehnika, atonaalsuse edasiarendus. Kõik oktavi 12 tooni on olulised. Arnold Schönberg (1874-1951) Tähtsaim ekspressionismi esindaja I – ekspressionistliku kallakuga hilisromantismiline (“Kirgastunud öö”) II - üleminekuperiood tonaalsuselt atonaalsusele (lühiooper – “Ootus”) III - seeriatehnika ehk dodekafooniline periood (“Mooses ja Aaron”) IV - hiline periood (vokaalsümfooniline teos “Kol Nidre”)
Gogh. Iseloomulik on värvide intensiivsu s, vastandlikkus, loodus ja esemed näivat karjuvat ja oigavat nagu inimesedki. Muusikas on iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus, teravajoonelised meloodiad, dissonantside rohkus, äärmuslikud kontrastid. Teosed on traagilised, sünged. Atonaalsos – helistik või tonaalsus puudub, pinge püsib kogu aeg. Ekspressionismi looja muusikas oli Arnold Schönberg. Ta avastas, et atonaalsust on võimalik luua kindlate heliridade alusel. Reastab oktavi kõik 12 heli nii, et ei tekiks tonaalsust ja lõi uue helide süsteemi – dodekafoonia. Selle levik algas pärast II maailmasõda. Schönbergi kuulsaim teos on “Kuu Pierrot”. Neoklassitsism. Tekkepõhjuseks võib pidada kaudselt funktsionalismi teket arhitektuuris. Selle tekkepõhjuseks oli uute ja moodsate ehitusmaterjalide kasutuselevõtt. Tõukejõuks oli Eiffeli torni valmimine 1889. aastal. Hakati hindama ökonoomsust, otstarbekust. Muuskasse tuli see 1920-ndatel
Gogh. Iseloomulik on värvide intensiivsus, vastandlikkus, loodus ja esemed näivat karjuvat ja oigavat nagu inimesedki. Muusikas on iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus, teravajoonelised meloodiad, dissonantside rohkus, äärmuslikud kontrastid. Teosed on traagilised, sünged. Atonaalsos helistik või tonaalsus puudub, pinge püsib kogu aeg. Ekspressionismi looja muusikas oli Arnold Schönberg. Ta avastas, et atonaalsust on võimalik luua kindlate heliridade alusel. Reastab oktavi kõik 12 heli nii, et ei tekiks tonaalsust ja lõi uue helide süsteemi dodekafoonia. Selle levik algas pärast II maailmasõda. Schönbergi kuulsaim teos on "Kuu Pierrot". Neoklassitsism. Tekkepõhjuseks võib pidada kaudselt funktsionalismi teket arhitektuuris. Selle tekkepõhjuseks oli uute ja moodsate ehitusmaterjalide kasutuselevõtt. Tõukejõuks oli Eiffeli torni valmimine 1889. aastal. Hakati hindama ökonoomsust, otstarbekust. Muuskasse tuli see 1920-ndatel
tekste ja kimmenteeritakse neid jutluses. Armulaualiturgia keskmes on sakrament kristuse ristiori sümboolne kordamine. Motett arenes välja organumist 13. sajandi prantsuse muusikas. Algselt oli motett vaimuliku sisuga ja ladinakeelse tekstiga. Alumises hääles asus põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal. Organumid olid esimesed kahehäälsed laulud keskajal. Gregooriuse koraalile lisati madalam hääl kvardi, kvindi või oktavi kaugusel. Kaks häält liikusid kogu laulu vältel paralleelselt, sellest nimetus paralleelorganum. Hiljem vahetasid hääled kohad, gregooriuse koraalist sai justkui vundament ja ülemine hääl võis liikuda erinevates intervallides ja ka kiiremini. Selline organum on vaba organum. 12. sajandi lõpul võis organum olla juba ka 3- või 4-häälne. Organume lõid Leoninus (kahehäälsed, väga liikuva ülemise häälega organumid) ja Perotinus (3- ja 4-häälsed organumid)
· Arthur Honegger ,,Pacific 231" · Francis Poulenc ooper ,,Inimhääl" · I. Stravinski, A. Honegger, F. Poulenc, P. Hindemith; Ekspressionism · Iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus · Teravajoonelised meloodiad, äärmuslikud kondrastid · Teosed traagilised, sünged · ATONAALSUS- helistik puudub, pinge püsib kogu aeg. · Looja Arnold Schönberg · Loob uue helide süsteem · DODEKAFOONIA- kompositsioon on seatud nii et oktavi 12 nooti täielikult võrdsed ja tingimus on, et üksiki neist ei tohi korduda enne kui ülejäänud 11 on kõlanud · Kõnelaul- jälgitakse rütmi, aga helikõrgus on suvaline. · Arnold Schönberg ,,Kuu Pierrot" · Arnold Schönberg ,,Ellujäänu Varssavist" · Arnold Schönberg lühiooper ,,Ootus" USA muusika 20. sajandi I poolel · Jazzi esiletõus (levik üle maailma- heliplaatide tähtsuse tõus) · Anglo-ameerika popkultuur (tantsu ja bigbändide muusika)
Sarabande Hispaania päritolu tanst Aeglane, 3 osalises taktimõõdus Gigue Inglise päritolu tants 3 osalises taktimõõdus 15. Polüfoonia- on mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega, aga kõik peab hästi kokku kõlama. Selle üks lihtsamaid vorme on Kaanon. 16. Tempereeritud häälestus- oktavi 12 pooltooni on häälestatud võrdsetele kaugustele seega saab igalt noodilt mängida 1 duuri ja 1 molli helistiku. Praegused klaverid on selle järgi häälestatud. 17. R. Tobias, ,,Joonase lähetamine``` 18. J. S. Bach ,, Johannese passioon. A. Pärt: Johannese passioon
2=esimene ülemheli jne. Osahelide sagedused on kindla kõrgusega heli puhul tavaliselt väikeste täisarvude suhtes. Nt:1.osaheli e.põhitoon on 440Hz, teine on 880 Hz, kolmas 1320 Hz Harmoonilised osahelid-osahelide sagedussuhted on väljendatavad väikeste täisarvude suhte abil. Osahelide struktuur- helispekter. Teoreetiliselt on ülemhelide rida lõpmatu, kuid muusikaga seoses tekib harva vajadus rääkida osahelidest suurema järjekorranumbriga kui 16. Vahemik 1-16 hõlmab kokku 4 oktavi. Seisev laine-piki puhkpilli teatud sõlmpunktides õhurõhk ei muutu, naabruses aga muutub suure amplituudiga. Ülemhelidega katsetatakse lauldes nt Mongoolias, Aafrikas. See on seotud eelkõige tämbriga. Kaasaegse psühhoakustika rajaja H.von Heimholzi ettekujutuse järgi sõltub heli tämbri iseloom ülemhelide vahekorrast üksteisega heli spektris. 20.saj.on selgunud, et peale ülemhelide vahekorra avaldab tämbrile vähemalt sama suurt või isegi suuremat mõju heli muutumine ajas
saada tumedam ja mitte liiga terav kõlavärv. 1811.aastal konstrueeris inglane Robert Wornum püstkeeltega pilli pianiino, mida tema väikeste mõõtmete ja intiimse kõla pärast nii nimetati. Pianiinosid kasutatakse peamiselt korterites. 1816.aastal surus Beethoven Viini vabrikandi Streicheri juures läbi, et klaverite klaviatuuri suurendati kuue ja poole oktavini, sest väiksem klahvistik jäi tema võimsatele sonaatidele liiga kitsaks. Nüüdisaegse klaveri heliulatus on üle seitsme oktavi. Viimase viiekümne aasta jooksul klaverit oluliselt täiendatud ei ole. Maailmakuulsad klaverifirmad on Steinway & Sons, Bechstein, Broadwood & Sons. Hinnatud on ka Tallinna Klaverivabriku kontsertklaver "Estonia" ja Moskva klaverivabriku "Lira". Klavereid on Eestis valmistatud rohkem kui 200 aasta vältel. Ajavahemikus 1850 1940 tegutses siin koguni kuni 20 klaverimeistrit. Tuntuimaks neist sai Ernst Hiis, kelle esimesest 1893. aastal omal käel valmistatud klaverist algab Estonia
meetodite abil. Dodekafoonia kompositsioonitehnikaga, mida tuntakse dodekafoonia ehk kaksteisttoontehnika nime all. Selle tehnika loojaks peetakse tuntud Austria heliloojat Arnold Schönbergi. Kui Euroopa klassikalises muusikas on muusikateose helilise struktuuri põhialuseks tonaalsus, siis dodekafoonilises muusikas peab Schönbergi ettekujutust mööda tonaalsust asendama seeria (siit tulenevalt nimetatakse dodekafooniat vahel ka serialismiks). Seeria kujutab endast oktavi piirides asuva kaheteistkümne enharmoonilise heli (kla- veril kõigi ühe oktavi valgete ja mustade klahvide) helilooja poolt kindlaks määratud järjestust. Ükski heli kaheteistküm- nest ei tohi korduda enne, kui seeria tervikuna on kõlanud Kuulmiskahjustused ja muusika Kas kuulmiskahjustustega inimesed saavad nautida muusikat ja kas nende rehabilitatsiooni käigus teha midagi ,et see rõõm muusikast oleks suurem ? Muusika kuulamine on inimese sügav vajadus
Kuigi paljud mängijad seda teha ei viitsi, vaid vahetavad lihtsalt keeled ära, on selle mõtteks see, et keeled võimalikult kaua oma värsket kõla säilitaksid. Kitarrikeelte puhastamiseks on olemas ka spetsiaalseid vahendeid. Häälestus Erinevalt kitarrist on basskitarril tavaliselt neli keelt, mis on põhihäälestuses häälestatud sarnaselt kontrabassiga (E - 4, A - 3, D - 2, G - 1). Seega vastavad nad kitarri neljale madalamale keelele, kuid kõlavad oktavi võrra madalamalt. Basskitarr on kvarthäälestusega pill, mis tähendab, et kahe keele vahel olev intervall on kvart. See omakorda tähendab, et naaberkeelte helikõrguste vahe on neli sammu. [2, lk 5] Basskitarri keelte sagedused normaalhäälestuses on: · E-keel 41,2 Hz, · A-keel 55 Hz, · D-keel 73,42 Hz, · G-keel 98 Hz. Tabel . Nootide asetus 4-keelelisel basskitarril XII astmeni
Ekspressionism · Ekspressionism-väljendus · Mäss, jõuetus, äärmuslikud emotsioonid · Oskus näha inetuses ilu · Uus viini koolkond: Schönberg, Berg, Weber SCHÖNBERG · Juudi päritolu austerlane · Iseõppija · 4 loominguperioodi: totaalne, üleminek atoonsusele, seeriatehnika periood, mitme stiili koostoime · Dodekafoonia < tema kompositsioonitehnika o Heliteose aluseks 12-heline seeria, mis sisaldab kõiki oktavi pooltoone o Seerial on 4 kasutusvõimalust(algkuju, vähikäik, peegel, vähikäik peeglis) GERSHWIN · Tin Pan Alley noodilugeja (arendas end klaverimängul ja noodilugemises) · Rhapsody in blue< II tuntuim klaverimkontsert(kõlab kui euroopalik muusika, kui ka blues) · Suutis ühendada EU vanad traditsioonid USA omadega · Borgy and Bess o 1 USA ooper o Sarnane muusikalile- aariad lihtsamad kui EU ooperites o Pruunlastefolkloori elemenndid
Suurimas protestantliku koraali loojaks peetake saksa heliloojat. Backi kandaat nr 80. on kirjutatud Lutheri ühe tuntuma koraali teemal ja kannab ka sama pealkirja ,, ÜKS KINDEL LINN JA VARJUPAIK " 3.Organum Organumi nimetust kasutati algselt instrumentaal muusika tähenduse . TEGEMIST EI OLE ORELIGA . Organum on üks vanemaid mitmehäälsuse liike . Põhihääleks on tavaliselt Gregoriuse laul . Teist häält lauldakse kvardi , kvindi või oktavi võrra kõrgemalt või madalamalt . Sellist paralleelset laulmisviisi nimetatakse ,,Paralleel organumiks" , mis võeti kasutusele 9ndast-19nda saj 1 pooleni. 11 saj 2 poolel tekkis vaba organum kus põhihääl oli tavaliselt alumine ehk teises hääles . 4.Passioon Passioon on solistidele koorile ja orkestrile kirjutatus teos , mille sisuks on kristuse kannatused . Passion on oratooriumi erikuju . Passioonide muusikalised numbrid jagunevad
Heli ja hääl Heli tekitavaid kehi nimetatakse heliallikateks. Enamasti on nende võnkumine suure sagedusega ja väikse amplituudiga ,mistõttu me ei märkagi heliallikate võnkumist. Heliallikaks võib olla Häälepael, võnkuv joonlaud, pilli keel, helihark jne. Helihark tekitab kindla sagedusega heli. Seda kasutavad koorijuhid ja on ka füüsika katsevahend. Paljudel juhtudel on helihark valmistatud sagedusele 440 Hz, mis vastab esimese oktavi la-le. Õhus levib heli pikilainena. Vabas ruumis levib heli kerakujuliste lainetena. Mida kaugemale heliallikast ,seda suuremale pinnale võnkumise energia jaotub. Heliallikast eemaldumisel kuuleme heli üha nõrgemalt ,sest mida kaugemale heliallikast ,seda vähem energiat kõrvadesse langeb. Heli suunamiseks kasutatakse ruuporit. Ruuporiga suurendatakse heli kuuldavuse kaugust. Lihtsa ruupori võib moodustada peopesade abil. Ühes keskkonnas levib heli sirgjooneliselt
helisagedusi võrdlev mõõtühik on oktav amplituud – maksimaalne võnke ulatus liitheli – heliallikas võngub nii oma terves ulatuses kui ka osadena (enamikud tajutavad helid) põhiheli – määrab heli koostise ülemheli – võnkesagedus on põhisagedusest täisarv korda suurem osaheli – lihtvõnkumine / põhiheli koos ülemhelidega (II osaheli = I ülemheli) osahelide tekkimine – keele võnkumine poolte kaupa annab oktavi võrra kõrgema ehk esimese ülemheli, kolmandikkude võnkumine annab teise ülemheli jne. põhitoon – kui keel võngub tervenisti heli omadused: füüsikalised: heli koostis, võnkeprotsessi intensiivsus, võnkesagedus, vältus (võnkumise kestus) füsioloogilised: kõla e. tämber, tugevus, kõrgus, vältus vältuse määrab heliallika võnkumise kestus, märgitakse nootidega – väljendavad vältuste omavahelisi suhteid
(näit.tsirkuses) jne. Kõrgeim helisagedus,mida inimene tajub, on individuaalne ja sõltub märgatavalt inimese vanusest. Kaasaegsed uurimismeetodid näitavad, et väikelapsed kuulevad helikõrgusi kuni 40000 hertsini. Inimese vananedes muutub kõrv "töntsimaks " just kõrgete helisageduste osas. Tuntud psühhoakustik G.Bekesy leidis, et alates 40.eluaastast langeb kuuldavate helide ülempiir lausa kella täpsusega- 80 hertsi poole aastaga. Helikõrguse mõõtühikuks on valitud 1. oktavi LA noot- 44o Hz. 1 megaherts (MHz)=miljon hertsi 1gigahertsi (GHz)= miljard hertsi HELI VALJUS ehk TUGEVUS. Kuuldava heli valjus sõltub VÕNKUMISE ÄGEDUSEST, INTENSIIVSUSEST ehk VÕNKEAMPLITUU- DIST. Mida intensiivsem, ägedam on võnkumine (mida suurem on võnkeamplituut), seda valjem on heli! Mõõteühikuks on Bell. Kuna tegemist on väikse ühikuga, kasutatakse detsibelli mõõtu. 1dB= 10B. Inimkõrva kuulmispiirid helitugevuse suhtes on 1dB 140dB.
(näit.tsirkuses) jne. Kõrgeim helisagedus,mida inimene tajub, on individuaalne ja sõltub märgatavalt inimese vanusest. Kaasaegsed uurimismeetodid näitavad, et väikelapsed kuulevad helikõrgusi kuni 40000 hertsini. Inimese vananedes muutub kõrv “töntsimaks “ just kõrgete helisageduste osas. Tuntud psühhoakustik G.Bekesy leidis, et alates 40.eluaastast langeb kuuldavate helide ülempiir lausa kella täpsusega- 80 hertsi poole aastaga. Helikõrguse mõõtühikuks on valitud 1. oktavi LA noot- 44o Hz. 1 megaherts (MHz)=miljon hertsi 1gigahertsi (GHz)= miljard hertsi HELI VALJUS ehk TUGEVUS. Kuuldava heli valjus sõltub VÕNKUMISE ÄGEDUSEST, INTENSIIVSUSEST ehk VÕNKEAMPLITUU- DIST. Mida intensiivsem, ägedam on võnkumine (mida suurem on võnkeamplituut), seda valjem on heli! Mõõteühikuks on Bell. Kuna tegemist on väikse ühikuga, kasutatakse detsibelli mõõtu. 1dB= 10B. Inimkõrva kuulmispiirid helitugevuse suhtes on 1dB –140dB.
Ta pole küll nii intensiivse kõlaga kui enamus klassiklisi pille, kuid tänu oma erilisele tämbrile, on ta erinevates pillikombinatsioonides siiski kosta. Kõige võluvam ja nüanssiderohkem on kandle pianosfäär. Kandle erinevad oktavid on veidi erinevate dünaamiliste võimalustega. Kuna teisest oktavist ülespoole on kandle keeled suhteliselt lühikesed, on nad ka vaiksemad väga raske on panna neid kõlama tõeliselt fortes. Parimat kõlajõudu on võimalik saavutada 1. oktavi piirkonnas. Kandle kolm põhitüüpi: Vanem kannel Uuem kannel ehk viisikannel Duurkannel Kandle põhiosad: Kõlakast Keeled (kõlakastile tõmmatud) Viiul Viiul on kõige populaarsem keelpillide perekonna esindaga. Sageli nimetatakse viiulit ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja mängutehnilised võimalused. Viiuli ajalugu: Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Euroopa aladele
sinunimetatud loom on. Ainuke loom, kelle otsimisega võib kuluda pikemalt aega on lõvi. Need turistid, kellest artiklis juttu on, leiavadki lõvisid- üks emalõvi üksi ja teine koos oma kahe lõvipojaga. Emalõvi, kes on koos poegadega, lakub neid (peseb), kuid see ei meeldi neile. Üldiselt paistab kasside nurrumine samasugusena kui lõvide oma, ainult et lõvide hääl tundub paari oktavi võrra madalamana. Teejuhi juttu järgi murdis emalõvi, kel on pojad, öösel antiloobi, ning nüüd peaks seda alles seedima. Lõvi, kes oli juba söönud, tõusis püsti ning siis ütles giid, et ta läks kolmanda lõvipoja otsima. · Põhjuseks, miks võime troopilises savanniavaruses silmata korraga kümneid ulukiliike, rohkem kui mistahes muus maakera elukoosluses seisneb selles, et tegu on avamaastikuga. Näiteks troopiliste
Iseloomulik on värvide intensiivsus, vastandlikkus, loodus ja esemed näivat karjuvat ja oigavat nagu inimesedki. Muusikas on iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus, teravajoonelised meloodiad, dissonantside rohkus, äärmuslikud kontrastid. Teosed on traagilised, sünged. Atonaalsos helistik või tonaalsus puudub, pinge püsib kogu aeg. Ekspressionismi looja muusikas oli Arnold Schönberg. Ta avastas, et atonaalsust on võimalik luua kindlate heliridade alusel. Reastab oktavi kõik 12 heli nii, et ei tekiks tonaalsust ja lõi uue helide süsteemi dodekafoonia. Selle levik algas pärast II maailmasõda. Schönbergi kuulsaim teos on "Kuu Pierrot". 3. Neoklassitsism Tekkepõhjuseks võib pidada kaudselt funktsionalismi teket arhitektuuris. Selle tekkepõhjuseks oli uute ja moodsate ehitusmaterjalide kasutuselevõtt. Tõukejõuks oli Eiffeli torni valmimine 1889. aastal. Hakati hindama ökonoomsust, otstarbekust. Neoklassitsismil oli kindel joonis ja vorm.
t. vastavale registriklahvile vajutades võib avada ventiilklapi või klapid, mis panevad võnkuma ühe või mitu metallkeelekest. Registrid muudavad akordioni kõla värvikaks, võimaldavad mängida sirge või tremoleeriva tooniga, suurendavad heliulatust üles- ja allapoole. 120 bassiga standardsüsteemiga akordioni vasakul klaviatuuril on 6 rida nuppe, neist 4 rida on valmisakordid (mazoor, minoor, septakord ja vähendatud septakord). Meloodiabasside süsteem kujutab endast 5 oktavi ulatuses basse. Iga bassinupu all on üks kindel heli. Akordioni täiustamine jätkub tänapäevani. Tänu kõlakambritega instrumentide tootmisele on kõla kvaliteet ja tämbrid muutunud värvikaks, pehmeks, mõnusaks. Valmistatakse väga erinevat tüüpi pille: Klahvakordion (kromaatiline) nuppakordion kromaatiline nuppakordion (5 realine nuppakordion) diatooniline nuppakordion (diatoonilise häälestusega 1 5 nupureaga väiksemamõõduline lõõtsapill)
Beethoveni jt orkestriteostest. · Asetas klaveri publiku suunas küljega, et avatud klaverikaane alt jõuaks publikuni maksimaalselt võimas kõla; tänu sellele võis klaverit nüüd mängida ka suurtes kontserdisaalides, mitte ainult salongides. · Tema pianismi suurimad mõjud pärinevad Ungari mustlaste mängustiilist ja Paganini mängust. · Tema pianism arenes paralleelselt klaveri enda arenguga 1850. tel tulid müügile uudsed 7 oktavi ja metallist raamiga pillid. Algul armastas Erard'i klavereid, aga kui turule tulid Steinway ja Bechstein, mängis peamiselt nendel. · Võttis kasutusele palju uudseid võtteid, mis on tänapäevalgi klaverimängutehnikas väga olulised; eriti huvitasid teda klaveri dünaamilised efektid ja orkestrikõla imiteerimine klaveril; kasutas küllaltki ebaharilikku sõrmestust, kuna tal endal oli väga suur ja n-ö eriline käsi. Liszti virtuoosne klaverilooming:
probleem , et kontrabass jäi sellele helitugevuselt alla. Seetõttu varustati kontrabasse võimenditega, mis siiski ei andnud soovitud tulemust. 1950-nendatel arendati välja bassikitarr kahe olemasoleva pilli põhjal: kontrabass ja kitarr. (Wikipedia, Electric Guitar) Erinevalt harilikust kitarrist on basskitarril tavaliselt vaid neli keelt, mis on põhihäälestuses häälestatud sarnaselt kontrabassiga (E, A, D, G). Seega vastavad nad kitarri neljale madalamale keelele, kuid ühe oktavi võrra madalamal. (Wikipedia, Basskitarr) 2. KITARR TÄNAPÄEVAL 2.1 Ehitus Tänapäevaks välja arenenud kromaatilised kitarrid, kus iga astme vahe on täpselt pool tooni ja seetõttu on võimalik mängida kõigis helistikes. Enamasti on kitarridel 6 keelt, kuid on ka teistsuguse keelte arvuga pille. Kõige tavalisema mänguviisi korral mängitakse kitari ühe käe sõrmedega sõrmlaual keeli alla vajutades ning teise käega keeli sõrmitsedes või plektroniga tõmmates.
Ta pole küll nii intensiivse kõlaga kui enamus klassikalisi pille, kuid tänu oma erilisele tämbrile, on ta erinevates pillikombinatsioonides siiski kosta. Kõige võluvam ja nüanssiderohkem on kandle pianosfäär. Kandle erinevad oktavid on veidi erinevate dünaamiliste võimalustega. Kuna teisest oktavist ülespoole on kandle keeled suhteliselt lühikesed, on nad ka vaiksemad väga raske on panna neid kõlama tõeliselt fortes. Parimat kõlajõudu on võimalik saavutada 1.oktavi piirkonnas. LÕÕTSPILL eesti keeles on tavaks kasutada mõistet lõõtspill eeskätt just vanemat tüüpi diatoonilisel skaalal põhinevate lõõtspillide (ka harmoonik, härmoonik, lõõtsmoonik, kortsmoonik jm.) kohta, eristades neid uuematest kromaatilistest lõõtspillidest nuppakordionist ja klahvakordionist, mis kõnekeeles ongi lihtsalt akordion. Ajalugu
kiiruseks nim laine mingit punkti, nt laineharja levimise kiirust. Ristlaines võnguvad keskkonna osakesed laine levimise suunaga risti. Pikilaines võnguvad keskkonna osakesed laine levimise suuna sihiliselt. Heli tekitavad heliallikad e võnkuvad kehad. Heli on keskkonnas leviv võnkumine, mida organismid tajuvad. Õhus levib heli pikilainena. Stetoskoobid on arstidel kaelas. Ühtlases keskkonnas levib heli sirgjooneliselt. Heli kiirus õhus on u 330 m/s. Helihargi sagedus on 440Hz ehk 1 oktavi la. Heli tugevus sõltub võnkeamplituudist, mida suurem amplituud, seda kõvem heli. Me kuuleme helisid 16-20 000Hz. Nendest alumised helid on infrahelid, kõrgemad ultrahelid, nende piires kuuldavad helid. Heli valjudust mõõdetakse detsibellides (dB). Ruumides tekib heli peegeldumise tõttu järelkõla. Kaja on tõkkelt peegeldunud heli, mis on kuuldav alghelist lahus, vahe vähemalt 0.1s. Liithelides esinevate helide sageduse ja tugevuse jaotust nim helispektriks. Tämbriks e
aldid, tenorid ja bassid. Tessituur, ülddiapasoon Kooriteose üldine diapasoon on 3 oktavit. Üksikutest häälerühmadest on suurim diapasoon aldil. (vt näide 4) Näide 4. Diapasoon Üldiselt on tessituur mugav, kuid esineb kohti, mis on tenorile ja sopranile ebamugavad. Vokaaltehnilised raskused 1. Basside ,,kuku" p.5 hüppes võib esineda intonatsioonilisi probleeme. 2. 8. taktis võib sopranitel olla raske laulda teise oktavi g-nooti puhtalt. 3. Taktis 1011 (vt näide 5) võib probleemiks osutuda I tenori kõrge register seal on intonatsiooniliselt täpselt ja ühteaegu vaikselt laulmine keerukas. Kuna aldid 8 dubleerivad tenorit, siis mugavamaks laulmiseks võivad aldid laulda ülemist häält ning tenorid alumist häält. Näide 5. Takt 1011 4. B-osa polüfoonia paremini esiletoomiseks peavad saatehääled vaiksemalt laulma. 5
See oli tähtis hetk saksofoni jaoks. (Jazziraamat, 1999) (World Saxophone Quartet esinemas, Photobucket) 2. Saksofoni ehitus Saksofonile on iseloomulik üsna jäme õhukesest messingplekist koonuseline toru, mille laiem ots on kellukesekujuliselt tagasi pööratud. Sellel on 18-21 kõlaava, mille suurus järkjärguliselt kasvab, kõik klappidega juhitavad. Huuliku pool on kaks spetsiaalset klappi, mille abil saab pilli oktavi võrra üle puhuda. Ühekordse lestaga huulik valmistati algul puust, kuid on nüüd enamasti eboniidist, vahel ka messingist.(Muusika- entsüklopeedia, 2006) Saksofoniperekond koosneb sopraniinost (Es-pill), sopranist (B), aldist (Es), tenorist (B), baritonist (Es) ja bassist (B). Suuremad saksofonid on kergema käsitsemise huvides U-kujulised ning nende kõlalehter on veidi ettepoole kaldus. Baritoni suurusest allapoole on toru ülaotsas kahekorra keeratud. (Muusika-entsüklopeedia, 2006,
allavajutamisel vastu keelt ja paneb selle helisema. Keelelt kohale traatvardaale on paigutatud vildist padjakesega summuti. Kui klahvile vajutada, siis tõuseb summuti üles ja vabastab keel. Kui aga tõsta sõrm klahvilt, siis klahv tõuseb ja summuti vajub keelele tagasi, summutades selle helina. Seega sooritab klaverimehhanism klahvile vajutamisel kaks asja. Summuti vabastab keele ja haamrike lööb vastu keelt. Klaveriklahve on 88, klaveri heliulatus on üle 7 oktavi. Klaveriteoseid on kirjutanud kõik tähtsamaid heliloojad, sealhulgas Mozart, Beethoven ja Chopin. 1799.a. ilmus nädalalehes ,,Revalische Wöchentliche Nachrichten" teade, et Breemenist saabus Tallinna pillimeister Johann Friedrich Gräbner, kes valmistab klavikorde, klavessiine, haamerklavereid, püstklavereid, positiive, harfe ja lautosid. Alates sellest ajast tänaseni on Eestis tegutsenud ligi 40 väiksemat ja suuremat klaveritöökoda ning vabrikut. Tuntuks on saanud
lutsionistlikku muusikat, lahkus ta 1918. aastal Venemaalt. Elas valdavalt USA-s, on maetud New Yorki. Hingelt jäi venelaseks. Tema muusikas on vene rahvalaulu ja vene kirikumuusika mõjutusi. Rahmaninovi muusikas on palju nukrust ja kurbi lüürilisi viise. Enamik teoseid moll helilaadis. Iseloomult olevat olnud väga kinnine ja nukker. Isiksus avaldub Rahmaninovil pigem muusikas kui sõnades. Rahmaninovil oli eriti pikk käeula- tus kvart üle oktavi. Väga palju mängitakse Rahmaninovi teist klaverikontserti. Seda iseloomustavad tunde- küllased voolavad meloodiad, klassikaline ülesehitus, imiteeritakse vene kirikukelli. Ma- hukama osa moodustavad loomingus klaveriteosed, Rahmaninov kuulub suurimate klave-rikomponistide hulka. Rahmaninovi loomingus kohtab jõulist mahlakat kõla. Ta ei läinud kaasa modernismiga. Tema teostes valitseb meloodia. Iseloomulikud on loomingus tun-depuhangud. Carl Orff
Iseloomulikuks on helivärvide intensiivsus ja vastakus. Emotsionaalsus kõrge, meloodiad teravad, rohkesti dissonantse, äärmuslikud kontrastid. Teosed on traagilised, raskemeelsed ja sünged. Huviobjektid: alateadvus ja hirmukompleks. Atonaalsos helistik või tonaalsus puudub, pinge püsib kogu aeg. Ekspressionismi looja muusikas oli Arnold Schönberg. Ta avastas, et atonaalsust on võimalik luua kindlate heliridade alusel. Reastab oktavi kõik 12 heli nii, et ei tekiks tonaalsust ja lõi uue helide süsteemi dodekafoonia. Selle levik algas pärast II maailmasõda. Schönbergi kuulsaim teos on "Kuu Pierrot". Heliloojad: Alban Berg, Arnold Schönberg, Anton Webern. Neoklassitsism Neoklassitsism (ka uusklassitsism) on klassitsismi traditsioone elustav suund mitmel kunstialal 19. sajandi lõpus ja 20. sajandil. Neoklassitsism avaldus muusikas 1920.1940. aastatel
teatridirektoriks ja ettevõtjaks, rännates mitmesuguste truppidega risti ja põiki kõikjal Saksamaal). Noor Carl oli haiglane laps (alles neljaaastaselt õppis ta kõndima) ja pikad reisid raskendasid süstemaatilise hariduse saamist. Ent muusikas ilmnes noore Weberi andekus peagi, samuti huvitas teda maalimine. Esimest edu saavutas poiss klaverimängus (seda olevat soodustanud erakordselt pikad sõrmed, mis võimaldasid klaveril võtta ühe käega kvart üle oktavi). 14-aastasena oli ta juba terve rea teoste autoriks (varasemas nooruses loodud palad aga hävisid tulekahju ajal). Weberi varasest andekusest kõneleb ka tema esimese ooperi "Metsaneiu" menu, mis lavastati Freibergis 1800. a. (autor oli 14-aastane), hiljem ka Viinis, Prahas ja mujal. Nooruse ooperite hulka kuulub ka "Peter Schmoll" (1801). 1804. a. alates töötab Weber kapellmeistrina mitmetes saksa linnades ja õukondades, tegutsedes muusikaõpetajana ja heliloojana
Iseloomulik on värvide intensiivsus, vastandlikkus, loodus ja esemed näivat karjuvat ja oigavat nagu inimesedki. Muusikas on iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus, teravajoonelised meloodiad, dissonantside rohkus, äärmuslikud kontrastid. Teosed on traagilised, sünged. Atonaalsos helistik või tonaalsus puudub, pinge püsib kogu aeg. Ekspressionismi looja muusikas oli Arnold Schönberg. Ta avastas, et atonaalsust on võimalik luua kindlate heliridade alusel. Reastab oktavi kõik 12 heli nii, et ei tekiks tonaalsust ja lõi uue helide süsteemi dodekafoonia. Selle levik algas pärast II maailmasõda. Schönbergi kuulsaim teos on "Kuu Pierrot". neoklassitsism- Tekkepõhjuseks võib pidada kaudselt funktsionalismi teket arhitektuuris. Selle tekkepõhjuseks oli uute ja moodsate ehitusmaterjalide kasutuselevõtt. Tõukejõuks oli Eiffeli torni valmimine 1889. aastal. Hakati hindama ökonoomsust, otstarbekust. Muuskasse tuli see 1920-ndatel
domnineerib selgelt sümfooniline, orkestraalne areng.. Väga originaalset lähenemist aga tihti ei leidu, kuid kui meister seda teeb, siis kindlasti rohkem just looduslauludes. Nendes lauludes on meloodiakäigud ja harmoonilised kooskõlad ääretult individuaalsed. Sibeliuse loomus väljendub tumedas, sügavatundelises looduslaulus. Üldiselt on Sibelius hääle osas väga nõudlik. Lühikese aja jooksul vahelduvad dünaamilised ja ulatuslikud käigud tema lauludes. Üle-oktavi- hüpped on tavalised Teisest küljest leidub ka suur hulk laule, mis ei nõua just väga suure hääleulatusega lauljat. Väga paljud Sibeliuse lauludest , sealhulgas "Jõululaulud" Op.1 , on saanud Soomes laialt tuntuks. Enamik Sibeliuse lauludest on kirjutatud kindlatele esitajatele, nii ka op.88, mis on kirjutatud Ida Ekmanile, kelle hääl oli tol ajal (1910-ndatel ) pigem haruldane . Santeri Levas kirjutab, et Sibelius lõi paljud
levib pikilainena, tahketes kehades aga kombineeritult. Helirõhk (p) on helilaines esineva rõhu ja antud ruumipunktis heli puudumisel eksisteeriva atmosfäärirõhu vahe. Inimkõrv kuuleb helina võnkumisi, mille sagedus on vahemikus 16 ...... 20 000 Hz.Ûlemine piir (20 000 Hz ) on inimestel väga erinev ja väheneb inimese vananemisega. Inimhääle piirid on 64 Hz (madalam, bassi noot) ja 1300 Hz (ülemine, soprani noot ) Klaveri helistik on vahemikus 27,5...... 4096 Hz. Esimese oktavi ,, la " on pillide häälestuse lähteheli sagedusega 440 Hz. Tõstes telefonitoru nn. ,, vaba toon" peaks olema 440 Hz. Inimkõrv on kõige tundlikum 1000....4000 hertsiste sageduste suhtes. 16 Hz -st väiksema sagedusega võnkumisi nimetatakse infraheliks ja 20 000 Hz -st suurema sagedusega võnkumisi ultraheliks. Heli kõrgus oleneb heli sagedusest. Mida suurem on heli sagedus, seda kõrgem on heli. Kõrv tajub heli seda valjemana , mida suurem on keskonna -osakeste võnkeamplituud
annaabi.ee 
