MÜOKARD- südamelihas PERIKARD- südamepaun, kahelestmeline, vahele jääb kinnine perikardiõõs Südamel 4 kambrit (vasak koda ja vatsake, parem koda ja vatsake, vahesein). Südameklapid asuvad kodade ja vatsakeste vahel; ja vatsakeste ja suurte veresoonte vahel. Südame verevarustus: pärgarterid ja pärgveenid. 14) Milline on südametöö põhimõte? Toimub SÜSTOL(kokkutõmme), DIASTOL(lõõgastumine) põhimõttel. Südame töö keskus asub piklikus ajus. 15) Kuidas jaguneb närvisüsteem anatoomiliselt? Kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem ehk perifeerne närvisüsteem. 16) Kuidas jaguneb närvisüsteem talituslikult? Somaatiline ja vegetatiivne närvisüsteem. 17) Nimeta tingituid ja tingimatuid reflekse. Tingimatud- kaasasündinud nt. Neelamis ja imemisrefleks Tingitud- omandatakse elu jooksul nt. Kaitse ja käitumisrefleksid- silmapupillide ahenemine 18) Mis on närvisüsteemi ülesanne?
Mõisted Across 3. haiguste raviks või nende vältimiseks määratud kindel toitumisviis 5. kõige peenemad veresooned 7. inimese kõige suurem nääre 9. vedel sidekude 11. kõhunäärme hormoon 13. organismi väiksemad ehitusosad 14. naha alumine osa Down 1. piklikus ajus asuv keskus 2. söömishäire, mida iseloomustavad õgimissööstud ja kaalu kõikumine 4. neerudes toodetav vedelik 6. neerupealsete hormoon 8. maksast sünteesitud nõre 10. lahustumatu valk 12. elund, mis katab inimese keha VASTUSED: Across 3.dieet 5.kapillaarid 7.maks 9.veri 11.insuliin 13.rakud 14.pärisnahk Down 1.hingamiskeskus 2.buliimia 4.uriin 6.adrenaliin 8.sapp 10.fibriin 12.nahk
Hapnikuta suudavad elada anaeroobsed bakterid ja pärmseened. Külma ilmaga on kasulikum hingata läbi nina, sest sissehingataval õhul on rohkem aega enne kopsudesse jõudmist kehas soojeneda. Hingetoru kõhred toestavad hingetoru seinu. Rinnakelmeõõnes olev vedeik vähendab kopsude hõõrdumist hingamisel ja aitab säilitada kopsusisest rõhku. Vasak kops on väiksem, sest vasakule poole peab ka süda ära mahtuma. Hingamiskekus asub piklikus ajus. Organismid vajavad hapnikku energiavahetuseks ja Co2st vabanemiseks. Hingetoru Kopsud Kopsutorude harud Gaasivahetus toimub alveoolides. Nina limaskesta ülesandeks on veresoonte kaitsmine. Hingamine on tavalisest kiirem füüsilise pingutuse korral. Halvasti õhutatud ruumis hingab inimene sagedamini ja sügavamalt, sest hapnikku on vaja kätte saada, aga ruumis on seda suhteliselt vähe. Piklikud ajus asub hingamiskeskus. Hingamise faasid:
Bronhid jagunevad harudeks, mis lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega, mille seinad on õhukesed ja koosnevad vaid ühest rakukihist. Veri ja õhk alveoolides kokku ei puutu. Ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. Hapnik siirdub läbi alveoolide ja kapillaaride verre. Süsihappegaas liigub alveoolidesse. Kopsudes muutub venoosne veri arteriaalseks vereks. Kopsud mahutavad 5-8 liitrit õhku. Kopsudesse jääb alati õhutagavara, et nad kokku ei langeks. Hingamine Hingamisliigutusi juhib piklikus ajus asuv närvikeskus hingamiskeskus. Signaal edastatakse vajalikesse lihastesse diafragmasse ja roietevahelistesse lihastesse, mille tagajärjel lihased tõmbuvad kokku. Diafragma muutub lamedaks või kumeraks. · Sissehingamisel: roietevahelised lihased tõmbuvad kokku Roided liiguvad ülespoole, vahelihas tõmbub kokku ehk diafragma muutub lamedaks, rindkere põhi laskub allapoole · Väljahingamisel: roietevahelised lihased lõtvuvad ja vahelihas lõtvub ehk
liikidevahelist ristumist ja osad liigid võivad olla veel kirjeldamata. Aaloesid peetakse parafüleetiliseks taksoniks, mida kinnitavad ka uuemad kemotaksonoomilised uuringud. Aaloede ehitus ja kasvuvorm on äärmiselt varieeruvad. Esineb nii puukujulisi, varrega põõsa- kui ka varretuid rosetjaid liike, ning isegi ronitaimi. Lehed enamikul liikidel paksud, lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Õied enamasti erksavärvilised, torujad, piklikus õisikus. Vili on kupar. Suurim on aaloede liigiline mitmekesisus Lõuna-Aafrikas, eriti Kapimaal, kuid perekond on levinud pea kogu Aafrikas kuivema kliimaga aladel. Põhjas ulatub looduslik levik Araabia poolsaarele, ning sisse on aaloesid toodud ka Euroopa Vahemeremaadesse, Indiasse, ja Austraaliasse ning Mehhikosse. 50 liiki kasvab ka Madagaskaril. Aaloedele on iseloomulik suur kuivataluvus, mistõttu nad on levinud poolkõrbe ja kõrbealadel, paljud liigid esinevad ka mägedes
Kui nt. on kahjustatud ka piklikaju, siis inimene iseseisvalt ei hinga. Vingugaasil ei ole lõhna, seetõttu inimesed ei saa aru, kui ohtlikus olukorras ta olla võib. 5. Hingamise regulatsioon ja selle iseärasused lastel. Hingamise regulatsioon toimub kahel viisil. Närvisüsteemi vahendusel ja humoraalsel teel (veres ja kudedes ringlevate ainete vahendusel). Need kaks erinevat regulatsiooni on aga omavahel seotud, sest veres ringlevad ained mõjutavad närvisüsteemis piklikus ajus paiknevat hingamiskeskust. Hingamiskeskusel on keskne juhtiv osa hingamise regulatsioonis. Ta kujutab endast närvirakkude kogumikku, millest suurem osa paikneb piklikus ajus, aga osa neuroneid on ka sillas ja keskajus. Need silla ja keskaju neuronid mõjutavad pikliku aju neuronite talitlust. 1. Regulatsioon närvisüsteemi kaudu reguleeritakse sisse-ja väljahingamise perioodilist vaheldumist aga ka hingamise sügavust. Peale hingamiskeskuse võtavad regulatsioonist
Kõige hullemad on vigastused nelja ülemise segmendi juures või pea- ja piklikaju vahel. Hingamislihased on roietevahelised lihased ja diafragma. Roietevahelised lihased rinnasegmentidest väljuvate motoneuronite vahel. Diafragma närv väljub neljandast kaelasegmendist. Mida rohkem allpool on vigastus, seda ohutum on. Piklikaju ja ajusild – ehitus ja funktsioonid Piklikaju piirneb altpoolt seljaajuga ja ülalt sillaga. Ajusild altpoolt piklikajuga ja ülalt keskkajuga. Piklikus ajus paiknevad järgmised närvistruktuurid: a) üheksanda kuni kaheteistkümnenda peaajunärvi keskused, 9. keeleneelunärv (?), 10. uitnärv, 11. lisanärv, 12. keelealune närv – sisenevad piklikku ajju. Nende kaudu juhitakse tundlikkust. Juhitakse kaela- ja näopiirkonna lihaste tööd. b) piklikaju läbivad kõik selja- ja peaaju ühendavad juhteteed c) piklikus ajus asuvad hingamiskeskus ja vasomotoorne keskus – juhib veresoonte toonust
ja veresoonte toonus) · Neuraalne regulatsioon: vasomotoorses keskuses (piklik aju ja ajusild) - refleksikaare osa - baroretseptorid aordikaarel unearteri lähtumisel - sümpaatilised ja parasümpaatilised närvikiud ümber kodade ja veresoonte (südamepõimik) - kõrgemad keskused ajus (nt. mõtlemine jpm) Veresoonte toonuse regulatsioon Jaguneb kaheks: 1.Neurogeenne regulatsioon · Ahendavad närvid · Laiendavad närvid, mille keskused asuvad piklikus ajus 1.Reflektoorne regulatisoon · Pressorretseptorid · Baroretseptorid · Kemoretseptorid Maksa läbiv vereringe Maksa läbib väga intensiivne vereringe. Kõik soolest verre imendunud toitained juhitakse maksaveeni kaudu kõigepealt maksa. Samuti pumbatakse osa verd südamest maksaarteri kaudu otse maksa. Maksa ülesanded · vere glükoosisisalduse regulatsioon · plasmavalkude süntees · vere punaliblede lagundamine · kahjulike ainete lagundamine
Nimeta seljaaju funktsioonid JUHTEFUNKTSIOON (seljaaju on vahejaamaks erutuse edasiandmisel teistele närvikeskustele) REFLEKTOORNE FUNKTSIOON (seljaajus asuvate närvikeskuste kaudu toimuvad seljaaju refleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade vastuvõttu) Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. Hingamiskeskus Südametegevuse regulatsioonikeskus Veresoonte toonuse regulatsioonikeskus Seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus Milliseid reflekse teostab piklik aju? Imemisrefleks Mälumisrefleks Neelamine Oksendamine Aevastamine Köharefleks Pilgutamine Refleksid, mille abil toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas Keskaju: anatoomiline jaotus, ülesanded NELIKKÜNGASTIKU TUUMAD PUNATUUM SILMALIIGUTAJA- JA PLOKINÄRVI TUUM
siseelunditele. Sümpaatilise närvisüsteemi keskus asub seljaaju rinna ja nimme osa segmentides. Sümpaatilise närvisüsteemi mediaatoriks on noradrenaliin ehk norepinefriin. Otsene toime südamele- löögimahu tõus, sageduse tõus, vererõhu tõus; nägemise ja kuulmise teravnemine; aju- ja lihaste veresoonte laienemine; silma pupilli laienemine; sülje- ja seedenäärmete sekretsiooni vähenemine; soolte veresoonte ahenemine. Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused asuvad vahe- ja piklikus ajus ning seljaaju sokraal osas (ristluuosa). Parasümpaatilise närvisüsteemi mediaator on atsetüülkoliin, mis avaldab jargmised toimed organismile: pupilli ahenemine, südame tegevuse aeglustumine ja nõrgenemine, aju- ja lihaste veresoonte ahenemine, meeldeelundite taju nõrgenemine, seedenäärmete töö tugevnemine, valkude ja muude ainete sünteesi tõus. Vegetatiivse närvisüsteemi osade-sümpaatilise ja parasümpaatilise- funktsioonid kohanemisreaktsioonides.
Tagasiside ei ole refleksikaare osa, kuid regulatsiooni seisukohalt on ta väga oluline. Keha asendi ja tasakaalu säilitamisega seotud refleksid: Keha asendi ja tasakaalu hoidmisel saadakse inimesel informatsiooni nelja erinevat laadi (nägemissensorid, puutetundlikkus, lihastelt-liigestelt-kõõlustelt lähtuvad ärritajad, sisekõrvasensorid).Refleksid lähtuvad sisekõrvasensoritest, sisekõrvasensorid saavad ärritatud, nende keskus on piklikus ajus, sealt edasi lähevad närviimpulsid mitmesugustele lihastele, mis üritavad keha tasakaalu taastada. Asendi muutudes muutub ka lihaste ja kõõluste pinge. Reflekse klassifitseeritakse mitmeti vastavalt teatud tunnusele, mis on klassifikatsiooni aluseks. Üks võimalus klassifitseerida reflekse on sünapsite arvu järgi. Monosünaptiline refleks on selline, kus on ainult üks sünaps. Sel juhul refleksikaar koosneb ainult kahest neuronist aferentne ja eferentne
Kui seljaaju ja peaaju vaheline ühendus katkeb, nt trama siis esimesed 2 kuud inimesel on seljaaju talitlus väga järsult pidurdnud. Refleksid puuduvad-spinaalsokk. Kahe kuu möödudes spinaalsokk möödub ja asendub hüperrefleksiaga, kus refleksid tugenevad järsult. 5. Piklikaju ja ajusild, ehitus ja funktsioonid. Piklikaju piirneb altpoolt seljaajuga ja ülevalt ajusillaga. Ajusild altpoolt piirneb piklikajuga ja ülevalt keskajuga. Piklikus ajus paiknevad järgmised närvisüsteemid : a) Üheksanda kuni 12nda peaaju närvi keskused. 9 keeleneelunärv 10 - uitnärv 11 lisanärv 12 keelealune. 2 b) Pikliku aju läbivad kõik peaaju ja seljaaju ühendavad juhtmeteed. c) Piklikus ajus asuvad hingamiskeskus ja vasomotoorne keskus, mis juhib veresoonte toonust. d) Paiknevad mitmete kaitserefleksidekeskused köhakeskus, aevastamiskeskus, oksekeskus
süvendada (sünnitus, oksendamine, verehüübimine). 9.Energiabilanss kõik energialiigid, mida organism kasutab ja omastab toitumisega ja talletab rasvkoes. Valem E(energia) = A(ainevahetus) + K(kasv) + M(metaboolne energiakadu) + V(väljaheited) + U(uriin) Pankreas e kõhunääre koeline pirniviilutaoline organ; paikneb ristisuunaliselt keskel ülakõhus mao ja kõhu tagaseina vahel. 10.Hingamine- ja südametöö regulatsioon - peaajus piklikus ajus hingamiskeskus reageerib veres sisalduvale hapniku hulgale närvid jõuavad kopsudesse ja kiirendavad alveoolide kokkutõmbumist hingeldamine.
Erutuse summeerumine on erutusimpulsside liitumine ja tugevnemine Jaguneb: ajaliseks ja ruumiliseks Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine närvikeskuses? rütmi omandamine. NK-sse saabuvate ja väljuvate impulsside sagedus on erinev Mis on erutuse irradiatsioon närvikeskustes? Kui närvikeskusesse saabub väga tugev erutusimpulss, siis see erutus võib kanduda ka lähedal olevatele närvikeskustele Nimeta seljaaju funktsioonid. JUHTEFUNKTSIOON REFLEKTOORNE FUNKTSIOON Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. REGULATSIOONIKESKUSED: hingamis-, südametegevuse regulatsioonikeskus, veresoonte toonuse regulatsioonikeskus, seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus Milliseid reflekse teostab piklik aju? Imemis-, mälumisrefleks, neelamine, oksendamine, aevastamine, köharefleks, pilgutamine, refleksid, mille bail toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas. Nimeta keskaju funktsioonid. Kuulmisfunktsioon, nägemisfunktsioon, kontrollib pead ja silmi liigutavaid lihaseid,
KÕRI koosneb kõhredest, alumises osas o häälekurrud, mille vahel asub häälepilu, kus õhu võnkumisel tekib hääl. HINGETORU õhu soojendamine veelgi, mikroobide kinnipüüd karvakeste abil KOPSUTORUD juhivad õhu kopsudesse KOPSUD katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme, nende vahele java õõs on täidetud vedelikuga mis vähendabhõõrdumist. Kopsud koosnevad mullitaolistest moodustistest miles on õhk, nendes toimb gaasivahetus. HINGAMISKESKUS närvikeskud, mis asub piklikus ajus, juhib hingamis liigutusi. Hingeldus on normaalsest sagedasem hingamine SISSEHINGAMINE roietevahelised lihased tõmbuvad kokku, roided liiguvad üles ja väljapoole, vahelihas(diafragma) tõmbub kokku ja liigub alla, rinnaõõne ruumala suureneb ja õhk surutakse kopsudesse. VÄLJAHINGAMINE lihased lõtvuvad, roided liiguvad sissepoole ja alla, vahelihas lõtvub ja liigub ülespoole, rumala vähemeb ja õhk surutakse välja. SISENÕRENÄÄRMED on elundid mis toodavad hormone
sisekeskkonnast vastuv õetud ärritusele. Erutus kulgeb mööda refleksikaart. 3. Nimeta refleksikaare osad. Aferentsed e. retseptoorsed neuronid Lülineuronid Eferentsed e. efektoorsed neuronid 4. Nimeta seljaaju funktsioonid JUHTEFUNKTSIOON REFLEKTOORNE FUNKTSIOON Informatsioon: Naha- Liigutusaparaadi - Veresoonte- Seedetrakti- Eritus- Suguelundite- interoretseptoritelt 5. Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. 1 Regulatsioonikeskused: Hingamiskeskus Südametegevuse regulatsioonikeskus Veresoonte toonuse regulatsioonikeskus Seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus 6. Milliseid reflekse teostab piklik aju? Imemisrefleks Mälumisrefleks Neelamine Oksendamine Aevastamine Köharefleks Pilgutamine
söögitorusse. Suuõõne poolt on keel veel endiselt taga, teisipidi toidukämp liikuda ei saa. Pehme suulae lihas tehitab kõrge rõhu Söögitoru faas – söögitoru lihased tõmbuvad laineliselt kokku, lõõgastus ees, kokkutõmme taga. Lõõgastunud ossa lükatakse toidukämp edasi. Kontraktsioonilaine liigub lainelisel kuni alumise söögitoru sulgurlihaseni. Alumine söögitoru sulgurlihas lõõgastub ja toit pääseb edasi. Neelamist reguleerivad piklikus ajus paiknevad närvikeskused. Need innerveerivad neelamislihaseid nii neelu- kui ka söögitoru piirkonnas. Samuti koordineerivad. Ajukahjustuste korral (peaaju või siis ka uitnärv, mis neelamist innerveerib) on neelamine häiritud. Kui ise neelata ei saa, pannakse söögitoru alumisse otsa sond või pannakse püsisond. Söövitava aine joomisel tekivad söögitoru söövitused ja armistumine – toit ei pääse enam läbi. Ägeda söövituse
Homöostaasi tagamine · Organismi kaitse haigustekitajate hävitamine · · · 5. Vere koostis · Vere plasma vesi, valgud, lipiidid, süsivesikud · Vererakud erütrotsüüdid · Leukotsüüdid, trombotsüüdid 6. Mille poolest on erilised erütrotsüüdid? (2tk) · Seob hemoglobiini abil · Viskavad tuuma välja 7. Mis reguleerib hingamist? Piklikaju - Hingamisliigutusi juhib peaajus (piklikus ajus) asuv närvikeskus, mida nimetatakse hingamiskeskuseks. 8. Kirjelda toidu liikumise teekonda ( kus mis toimub?) · Suuõõs toidu peenestamine, segamine(keel), maitsmine, algab toidu seedimine · Neel ja söögitoru Neelamisel suleb kõrikaane kõhr auromaatselt kõri ning allaneelatud toit ei satu hingetorru. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku
istmikunärv suurim närv inimkehas üldse, mis väljub vaagnast reie tagumisele küljele ja jaguneb põlveõndlas sääreluunärviks ja ühiseks pindluunärviks innerveerides reie tagakülje lihaseid, samuti sääre ja jala lihaseid ning nahka. 15. Suurim ja võimsaim närv inimkehas on istmikunärv 16. Peaaju asub koljus ja kaalub 13001400 grammi 17. Seljaaju jätkuks koljuõõnes on piklik aju (nimetage aju osa) 18. Nimetage piklikus ajus asuvad elutähtsad keskused: Hingamis, südametegevus ja vasomotoorsed keskused, tingimatute seedereflekside (süljeeritus, imemine, neelamine, seedemahlade eritumine) ja kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine) keskused. 19. Väikeaju põhifunktsiooniks on lihaste toonuse ja liigutuste, eeskätt tasakaaluliigutuste koordineerimine. 20
Minutiventilatsioon On ühe minuti jooksul sisseväljahingatava õhu hulk. Pneumotooraks Õhkrind Düspnoe hingeldus Apnoe hingamisseiskus Hüperventilatsioon inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia Kudede hapnikuvaeguse 20. Kopsude eluline maht täiskasvanul 35004500 ml 12. Kus asub hingamiskeskus ? Selle funktsioon. Hingamiskeskus asub piklikus ajus. Funktsiooniks on hingamissageduse ja hingamise reguleerimine.. 13. O 2 sisaldus on kõrgeim a. sissehingatavas õhus b. väljahingatavas õhus c. alveolaarõhus 14. CO 2 sisaldus on kõrgeim a. sissehingatavas õhus b. väljahingatavas õhus c. alveolaarõhus
Velvitsiad kasvavad äärmiselt aeglaselt ja võivad elada rohkem kui tuhande aasta vanuseks. Taimel ei ole õisi, sest ta paljuneb käbide abil. Ta kasvab vaid ühes paigas Namibi kõrbe südames kruusastel väljadel. (4.) (11.) 6.2.2 Aaloe Namibi kõrbes esineb peamiselt puukujulisi liike. Lehed enamikul liikidel paksud, lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Õied enamasti erksavärvilised, torujad, piklikus õisikus. Vili on kupar. Aaloed on tähtsaks toormaterjaliks farmaatsia tööstusele. Neist saadakse mitmesuguseid glükosiide, millest olulisimad on aloiin ja mitmesugused mannoosi derivaadid. Algne meditsiiniline kasutusala oli lahtistina. Aaloe- ekstrakti kasutatakse tänapäeval ka paljude muude toodete koostises, nagu pesemisvahendid, joogid, parfümeeriatooted jne. Samuti on aaloed populaarsed ja kergesti kasvatatavad toa- ja ilutaimedena. (8.)
Selle tõttu toit hingetorru ei pääse, aga küll liigub edasi söögitorru. Suuõõne poolt on keel veel endiselt taga, tagasi see toidukämp liikuda ei saa. 3) söögitorufaas söögitoru lihased tõmbuvad laineliselt kokku. Lõõgastus ees, kokkutõmme taga. Lõõgastunud ossa lõkatakse toidukämp edasi. Liigub laineliselt kuni alumise söögitoru sulgurlihaseni. Alumine söögitoru sulgurlihas lõõgastub ning toit pääseb makku. Neelamist reguleerivad piklikus ajus paiknevad närvikeskused. Need innerveerivad neelamislihased nii neelupiirkonnas kui söögitoru piirkonnas. Ja ka koordineerivad. Ajukahjustuste korral peaaju ja ka uitnärv, on neelamine häiritud. Neelamise faasid: Suuõõne faas toidukämp lükatakse keele abil ja pehme suulae lihaste abil tahapoole Neelu faas ülemine söögitoru sulgurlihas lõdvestub, kõripealis ehk epoglottis suleb
väljaspool kesknärvisüstemi( lülidevahelised, poolkuujad, spiraalganglionid jne); teine neuron- seljaajus või keskajus; kolmas neuron- nägemiskühmudes või põlvikkehas; neljas neuron- suuraju koores. Peale selle analüsaatorite tegevus seotus neuronitega, mis paiknevad retikulaarformatsioonis, väikeajus ja teistes aju osades. Mingis retseptoris tekkinud erutus levib mööda närvikiuga ühenduses olevat esimest neuronit ning lülitub selja- ja piklikus ajus ümber tervele reale neironitele. Erutus jõuab vaheajju ja selat paljusid teid mööda edasi suuraju koorele. Analüsaatorid on inimorganismi põhiline informatsiooni organ. Inimorganism kujutab endast isereguleerivat süsteemi. Informatsioon mida organid ja koed humoraalsel teel saavad hormoonide, metaboliitide jne kaudu , omab regulatsiooniprotsessides väga tähtsad, kuid siiski allutatud osa, eriti vegetatiivsete ja liigutusfuntsioonide peenes regulatsioonis.
Kui kevadeti rukkiga kitsas käes oli, siis öeldi ikka, et aganik on kevadine leivakast. Kuigi 19. sajandi keskel hakati leiba valmistama juba tuulatud viljast, polnud endiselt leiba küllaldaselt ja seda püüti hoolega kokku hoida.. Leivategu ja küpsetamine Leivategu oli suur kunst ning see oli talus perenaise töö ja vaev. Noori selle töö peale väga ei usaldatud, kardeti, et rikuvad leiva ära. Vanasti tehti leiba suures lehtpuust õõnestatud piklikus ümarapõhjalises kaanega ja otstes olevate käepidemetega leivakünas, mis asetati leivategemise ajaks raejalgadele. Saaremaal, Muhus ja Läänemaal nimetati küna ,,levalöime", Tartu-, Viljandi- ja Pärnumaal ,,mõhk", setudel ,,ruih", Sangastes ka ,,ruhe", Häädemeestes ,,leivamold". Leivaküna oli umbes 1,52,5 meetrit pikk ja kaks vakka jahu võis selles korraga leivaks teha. Küna suurus sõltus sellest, kui palju leiba tuli teo ajal teha.
Velvitsia näeb vahel välja nagu hunnik prügi. Taim on kohatunud kuiva kliimaga nii, et on oma juured sügavale maapinda surunud ning lehed on katud spetsiaalse vahaga, et vähendada auramist. Joonis 4. Velvitsia Namibi kõrbes esineb peamiselt aaloe puukujulisi liike. Lehed enamikul liikidel paksud, lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Õied enamasti erksavärvilised, torujad, piklikus õisikus. Vili on kupar. Aaloed on tähtsaks toormaterjaliks farmaatsia tööstusele. Neist saadakse mitmesuguseid glükosiide, millest olulisimad on aloiin ja mitmesugused mannoosi derivaadid. Algne meditsiiniline kasutusala oli lahtistina. Aaloe-ekstrakti kasutatakse tänapäeval ka paljude muude toodete koostises, nagu pesemisvahendid, joogid, parfümeeriatooted jne. Samuti on aaloed populaarsed ja kergesti kasvatatavad toa- ja ilutaimedena. Joonis 5
HINGAMISELUNDKOND Anatoomia Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet. Koosneb järgnevatest elunditest: NINAÕÕS cavum nasi KÕRI larynx HINGETORU trachea PEABRONHID bronchi principales KOPSUD pulmones Vastavalt talitusele jagatakse hingamisteed kaheks: 1. Päris-hingamisteed kopsude alveoolid, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. 2. Hingamisteed kohad, kus õhk liigub. Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati õhuga täidetud. Seespoolt on hingamisteed vooderdatud limaskestaga, mis on varustatud ripsepiteeliga. Limaskest osaleb sissehingatava õhu puhastamises ja hoiab teda niiskena ning soojendab. Väline hingamine toimub ringkere rütmiliste liigutuste tõttu. Sissehingamisel satud õhk hingamisteede kaudu kopsu alveoolidesse ja väljahingamisel nendest välja. Hapnik jõuab kehasse tä...
Kui seljaaju ja peaaju vaheline ühendus katkeb, nt trama siis esimesed 2 kuud inimesel on seljaaju talitlus väga järsult pidurdnud. Refleksid puuduvad-spinaalsokk. Kahe kuu möödudes spinaalsokk möödub ja asendub hüperrefleksiaga, kus refleksid tugenevad järsult. Piklik aju, ajusild, ehitus ja funktsioonid Piklikaju, mis altpoolt piirneb seljaajuga ja ülevalt poolt sillaga (ld. Pons). Koos keskajuga moodustavad nad kesktüve. Piklikus ajus paiknevad 9-12nda peaajunärvi keskused. Veel paiknevad piklikus ajus mitmed tähtsad keskused- hingamiskeskus ja vasomotoorne keskus (keskus, mis juhib veresoonte toonust), kaitsereflekside keskused nt. oksekeskus, köhakeskus, natuke ka aevastamiskeskus. Pikliku aju läbivad kõik seljaaju ja peaaju siduvad ülenevad ja alanevad juhteteed. Nad ei saa kuskilt mujalt mööda minna. Piklikaju läbib suurt kuklamulku (kont) ja ajuturse korra võib ta suht. Kergelt pitsuda
· Sigimiselundkond: suguelundid ja sugunäärmed. Inimese põhilised elutalitlused, nende neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Neuraalne regulatsioon on elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon närvisüsteemi vahendusel. Humoraalne regulatsioon on elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel. Neuraalne ja humoraalne regulatsioon tagab homöostaasi ehk stabiilse sisekeskkonna. Hingamise regulatsioon: · piklikus ajus asub hingamiskeskus, mis saadab närviimpulsse rindmiku ja diafragma lihastesse.Närviimpulss saabub vastavalt sellele, kuidas on kopsud õhuga täitunud. · Hingamist reguleeritakse ka vere süsihappegaasisisalduse ja piimhappe alusel. Nii süsihappegaasi kui ka piimhappe hulga suurenemine alandab vere pH taset. Hingamiskeskuses asuvad kemoretseptorid on väga tundlikud vere süsihappegaasisisalduse suurenemise ja pH taseme alanemise suhtes. Nad
erinevustele. Oksühemoglobiini lagunemist kudede kapillaarides ja seega ka kiiremat ja ulatuslikumat O2 äraandmist soodustavad: · temperatuuri tõus kudedes · keskkonna rektsiooni nihkumist happelises suunas (pH) · CO2 osarõhu tõus kudedes (mis omakorda nihutab pH d) Seega loovad töötavad koed ise soodsad tingimused O2 saamiseks. Hingamise regulatsioon Määrav osa on hingamiskeskusel, mis paikneb piklikus ajus ja ajusillas. Seal on vastavad hingamist reguleerivate närvirakkude rühmad. Nende funktsioon on erinev. Sissehingamist reguleerib inspiratoorsete neuronite (e. närvirakkude) rühm, väljahingamist aga ekpiratoorsete neuronite rühm. Need närvirakkude rühmad saavad informatsiooni mitmesugustelt retseptoritelt (pressoretseptorid), mis paiknevad: · kopsualveoolide seintes · diafragmas · roietevahelistes lihastes · bronhide seintes A
nahk ➔ tuharanärv->tuhar, häbemenärv->vaagen ja suguelundid 11. Suurim ja võimsam närv inimkehas on ● istmikunärv N.ISCHIADICUS - pärineb ristluupõimikust. 12. PEAAJU asub koljuõõnes ja kaalub täiskasvanul u 1300g ning vastsündinul u 400g. EDULLA OBLONGATA 13. Seljaaju jätkuks koljuõõnes on PIKLIK AJU M 14. Nimetage piklikus ajus asuvad elutähtsad keskused: ● südametegevuse, hingamise ja vasomotoorsed keskused ● tingimatute seedereflekside (imemine, neelamine, seedenõred, süljeeritus) keskus ● kaitsereflekside (köha, aevastus, oksendamine) keskus 15. TAGAAJU osad: 1) ajusild PONS 2) väikeaju CEREBELLUM 16. Väikeaju CEREBELLUM p õhifunktsioon: ● lihastoonuse, tasakaaluliigutuste koordinatsioon ● tahtlikud liigutused
südame löögimaht. See seostub löögisageduse suurenemisega ja viib südame minutimahu tunduvale tõusule. Pingutaval lihastööl võib südame löögimaht tõusta kuni 120-140 ml, löögisagedus 200 ja rohkem löögini minutis, minutimaht-25-30 liitrini. Vere juurdevool skeletilihastele suureneb seejuures 22-25 liitrini. · Veresoonte toonuse regulatsioon. Neurogeenne regulatsioon ahendavad närvid, laiendavad närvid, mille keskused asuvad piklikus ajus. Reflektoorne regulatsioon pressorretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. · Lümf ja lümfiringe. Lümfiringe abistav süsteem, mis reguleerib tsirkuleeriva vere mahtu ja vedeliku paiknemist organismis. Ööpäevas tekib 2-3 l lümfi. Toodab antikehi. Toodab lümfostüüte, mis hävitavad baktereid ja toksilisi aineid täidab kaitsefunktsiooni. Võtab osa rasvade transpordist. Lümfisoonte iseärasused: Seintes on silelihased. Klapid, mis tagavad ühesuunalise voolu.
kui seisund ei parane. Iseseisvalt ravimine võib olla väga ohtlik, kuna väikese probleemi taga võib peituda tõsine haigus. Ehitus ja välimus Aaloede ehitus ja kasvuvorm on äärmiselt varieeruv. Esineb nii puukujulisi, varrega põõsa- kui ka varretuid rosetjaid liike, ning isegi ronitaimi. Lehed enamikul liikidel paksud, lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Õied enamasti erksavärvilised, torujad, piklikus õisikus. Vili on kupar. Levik Suurim on aaloede liigiline mitmekesisus Lõuna- Aafrikas, eriti Kapimaal, kuid perekond on levinud pea kogu Aafrikas kuivema kliimaga aladel. Põhjas ulatub looduslik levik Araabia poolsaarele, ning sisse on aaloesid toodud ka Euroopa Vahemeremaadesse, Indiasse, ja Austraaliasse ning Mehhikosse. 50 liiki kasvab ka Madagaskaril. Ökoloogia Aaloedele on iseloomulik suur kuivataluvus, mistõttu nad on levinud poolkõrbe ja
Seega rõhutas mood valitsevate klasside üleolekut. KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võib öelda, et gootika saavutas keskaja kunstis oma ülima täiuslikkuse, kadus romaanipärane kohmakus. Arhitektuur mõjutas kõiki teisi kunstiliike, kuigi arhitektuuri juhtijaks oli eesotsas kiriku disain, vähenes kiriku mõju kunstis, hakati keskenduma inimtunnetele, elurõõmule. Mind väga lummab gooti kunsti arhidektuur, mis on muidugi ka selle stiili peamine tunnus. See piklikus, vertikaalsus ja detailid tõmbavad kohe tähelepanu. Vitraazkunst annab sellele kõigele veel ideaalsust juurde. Kindlasti loodan isegi tulevikus oma silmaga just Prantsumaa gooti arhidektuuri näha. Arvan, et gooti stiilis suured, mõjuvõimsad ja läbimõeldud ehitised on vägagi täiuslikud. 7 PILTE GOOTI KUNSTIST Vitraazklaas Notre-Dame katedraalis, Pariisis. http://architecture.about.com/od/earlychristianmedieval/ss/gothic_6.htm
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (15.11.2013) Oksendamine on refleks, mida juhib oksekeskus piklikus asju. Refleks käivitub keskuse erutuse korral. Erutus teatud stiimulite mõjul ning juhitakse kas närvide kaudu oksekeskusesse või mõjutavad oksekeskust veres ja ajuvedelikus sisalduvad ained. Oksekeskuse erutuse kutsuvad esile lõhnad (ebameeldivad, mis võivad olla põhjustatud nt roiskunud toidust või seotud hoopis ebameeldiva kogemusega), maitsed, mao liigne venitus, roiskunud toiduainete mõju maos, ebameeldivad
1920.-1930. aastatel kaalusid suuremad taluleivad 4 kg ja väiksemad 2 kg. Nädalas oli 1–2 leivategu ja korraga tehti olenevalt pere suurusest varasemal ajal 8-15 leiba ja 19. sajandi lõpul 6–10 leiba. Viljapuuduse korral lisati leivale aganaid, kuivatatud sõnajalgu, noori ohakaid, kaseurbi jm taimi. eivategu on suur kunst, mis vajab kogemusi nii leivavilja valimisel ja taignateol kui õige küpsetuskuumuse tagamisel leivaahjus. Vanasti valmistati leiba lehtpuust õõnestatud piklikus leivakünas. Saaremaal, Muhus ja Läänemaal nimetati küna levalöime, Tartu-, Viljandi- ja Pärnumaal mõhk, setudel ruih, Sangastes ka ruhe, Häädemeestel leivamold. Leivaküna oli umbes 1,5-2,5 m pikk ja selle suurus sõltus sellest, kui palju leiba tuli teo ajal teha. 19. sajandi lõpust tehti leiba ümmarguses leivaastjas. Leivanõu peal hoiti kaant ja paljudes peredes ka selle tarvis kootud riiet. Leivanõud ei pestud, peenema leiva tegemisel kaabiti nõu puhtaks.
Seal viis Denny Mansonit vastu tahtmist jalutama, aga see tegi mehele ainult head ning lõpuks sai ta ennast korda. Nii hakkasid nad uuesti plaani edasi tegema ja valisid välja ka linna Stanborough. See ei olnud kahjuks doktor Mansoni murede lõpp. Peale seda kui Andrew jalad alla sai, vaatas ta kõik kirjad üle, mis talle vahepeal saadeti. Üks kiri oli Marylt, kus ta avaldas kaastunnet ja andis teada, et tervis on korras. Üks kiri oli siiski väga imelik, see oli suures piklikus ümbrikus ja selle avades, pidi Andrew jälle kohkuma. Kiri oli saadetud Tervisehoiu Peanõukogust. Asi oli nimelt selles, et peale seda kui härra Vilder Charles Ivory noa all suri, siis doktor Manson ütles välja kõik, mis ta temast arvas ning sellest ajast tundis Ivory ennast ohustatult. Charles oli kuulnud sellest, mida Manson Maryga tegi, kuidas ta viis ta kliinikust Stillmani ,,Bellevuesse". Probleem seisnes selles, et Stillmanil puudusid arstipaberid ning Ivory nägi seal võimalust,
c) Nimmepõimik kõhu lihased, reie eesmined lihased d) Ristluupõimik lahkliha, vaagna ja reie tagakülje lihased, alajäse ja suguelundid 19. Ülajäset innerveerivad närvid paiknevad õlapõimkus Alajäset innerveerivad närvid aga nimme-ja ristluupõimikud 20. Suurim ja võimsaim närv inimkehas on istmikunärv - ishiaadikusnärv 21. Peaaju asub koljuõõnes ja kaalub 1300g 22. Peaaju ja seljaaju on omavahel ühenduses juhtetee varal Seljaaju jätkuks koljuõõnes on piklik aju 23. Piklikus ajus on hingamis-, südametegevus- ja vasomotoorsed keskused ja kaitsereflekside keskused 24. Väikeaju põhifunktsiooniks on tasakaal¸lihastoonus ja koordinatsioon 25. Keskaju funktsiooniks on kuulmine, nägemine ja mälumise-neelamise koordinatsioon 26. Vaheaju taalamustes paiknevad retseptorid, mis võtavad vastu ärritusi meeleorganitest 27. Hüpotaalamuses paiknevad vegetataiivse NS kõrgemaid keskused 28. Retikulaarformatsioon mõjustab ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut 29
süsivesikute lõhustumine amülaasiga Hambad (piimahambaid - 20, jäävhambaid - 32): -kroon, -kael ja -juur Suulagi: kõva ja pehme suulagi (kurgunibu) Keel: koosneb kolme suunas kulgevatest vöötlihastest. Keelde suunduvad lihased ka kõrvalasuvatelt luudelt. Keeles on näsad ja maitsmisretseptorid. Keele abil toimub toidu segamine ja hääle moodustumine Süljenäärmed eritavad amülaasi, mis avaldab oma toimet alles peale allaneelamist maos. Tegevus reguleeritakse neuraalselt piklikus ajus ja pons´ paiknevast süljeerituskeskusest, samuti koehormooni bradükiniini ja aldosterooniga Neel ja söögitoru Neel: seedekanali ja hingamisteede lihaseline ühisosa, avanevad ka kuulmetõrve suistikud Neelus paikneb 4 mandlit (2 suurt ja 2 väikest) Mandlid on krüptilised ja koosnevad lümfoidkoest kaitsefunktsiooniga (Ak-de moodustumine) Söögitoru: lihaseline 25 cm pikkune toru, mille kaudu toit liigub neelust makku, trahhea ja südame taga
Kujutab endast erutuse jutimise üht iseärasust närvikeskuses. 25. Mida tähendab erutuse rütmi transformeeimine närvikeskuses? 26. Mis on erutuse irradiatsioon närvikeskustes? See kindlustab seosed keskuste vahel. 27. Nimeta seljaaju funktsioonid. · vahendada infot keha ja peaaju vahel · reflekrootne funktsioon (informatsioon naha, liigutusaparaadi, veresoonte, seedetrakti, erituse, suguelundite interoretseptoritelt) 28. Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. · Hingamiskeskus · Südametegevuse regulatsioonikeskus · Veresoonte toonuse regulatsioonikeskus · Seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus 29. Milliseid reflekse teostab piklik aju? · Imemisrefleks · Mälumisrefleks · Neelamine · Oksendamine · Aevastamine · Köharefleks · Pilgutamine · Refleksid, mille abil toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas 30. Nimeta keskaju funktsioonid.
LAPSE TERVISLIKU SEISUNDI JÄLGIMINE Teemad: Haige lapse läbivaatus, elutähtsate funktsioonide hindamine Sagedamini esinevaid terviseprobleemid lastel ja nende sümptomid (palavik, nohu, köha, valu), nende leevendamine Ravimite manustamine lastele Mis on hingamine? Hingamine on reflektoorsete hingamisliigutuste teel toimuv gaasivahetusprotsess, mida reguleerib piklikus ajus paiknev hingamiskeskus Hingamine koosneb sisse- ja väljahingamisfaasist. Sissehingamisel liiguvad roided üles ja väljapoole ning rinnaõõs suureneb ja õhk tungib kopsudesse. Väljahingamisel liiguvad roided alla ja sissepoole ning rinnaõõs väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja. Lapse ainevahetus on kiire ja seetõttu on ka tema hapniku tarve tunduvalt kõrgem kui täiskasvanul Hingamissügavus ja -maht Mida noorem on laps seda pindmisem on hingamine
1 Kopsud on paarisorganid ja võtavad enda alla peaaegu kogu rinnaõõne. Põhilised hingamislihased on diafragma ja roietevahelised lihased. Sisse- ja väljahingamise aluseks on rinnaõõne mahu perioodilised muutused. Hingamise regulatsioon toimub hingamiskeskuse vahendusel. Hingamiskeskuse all mõeldakse piklikus ajus asetsevaid närvirakke, kust lähevad impulsid seljaaju närvirakkudele, mis innerveerivad hingamislihaseid. Hingamiskeskuse talitlust mõjutavad ka kesknärvisüsteemi kõrgemad osad, eriti aga suuraju poolkerad. Tänu sellele toimubki küllalt keerukas hingamise muutumine näiteks rääkimisel, nutmisel, laulmisel, kehalisel tööl. Hingamisliigutusi on võimalik teadlikult muuta hingamismahu ja hingamise sageduse arvel. (Kingisepp 2006.)
Õhk imetakse kopsu Kopsud ise osalevad hingamisel passiivselt Väljahingamisel Sissehingamislihased lõtvuvad Õhk liigub kopsust välja Sügava väljahingamise korral töötavad ka väljahingamislihased sisemised roietevahelised lihased ja kõhulihased Mingi osa õhku jääb alati kopsu Hingamisagedust reguleerib hingamiskeskus, mis asub piklikus ajus. Retseptorid reageerivad süsihappegaasi hulga suurememisele veres ning sellega seonduvale vere pH taseme langusele. Seedeelundkond. Ülesandeks muuta toit rakkudele omastatavaks. Inimene vajab pidevalt energiat · Püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks · Ainete transpordiks kehas · Lihasrakkude kontraktsiooniks · Närviimpulsside liikumiseks · Aju kulutab toodetud energiast 20% · Organism kasutab umbes 40% energiast, ülejäänu hajub soojusena keskkonda
6)Millisteks alaliikideks jaotatakse lihaskude? Vöötlihaskude, südamelihaskude ja siselihaskude. 7)Millistest osadest koosneb närvirakk? Raukeha, neuron, dendriit. Küsimused lk 79 1)Kuidas toimub negatiivne tagasiside? Negatiivse tagasiside puhul mõjub väljundi suurenemine sisendit vähendavalt. See võimaldab süsteemil tasakaalustuda. Negatiivne tagasiside on homöostaasi aluseks. 2)Kus asub inimesel hingamiskeskus? Piklikus ajus. 3)Millele kulub energia puhkaval inimesel? Hingamisele 4)Millest koosneb energiabilanss? E=A+K+M+V+U+T E- toidu ja joogiga saadav energia A- ainevahetus K- kasv M- soojuskiirgusena eralduv energia V- väljaheide U- uriin T- töö mida tehakse 5)Milleks on inimesel maks? Toodab sappi, mis lagundab rasvu väikesteks tilkadeks. Sapp koguneb sapipõide. Toodab verevalke, mis osalevad vere hüübimisel (albumiin; fibrinogeen), loote punaste vereliblede tootmine.
aktiivsus väheneb mao tühjenemine aeglustub Humoraalne regulatsioon Gastriin stimuleerib motoorikat Koletsüstokiniin, sekretiin, GIP, madal pH peensooles, peptiidid ja rasv peensooles pidurdavad motoorikat 10. Oksendamine ja seda põhjustavad faktorid. Ärritavast maosisaldisest vabanemine Muud ärritid sisekõrva ärritused, emotsionaalsed tegurid, Sügava sisehingamise järel kontraheeruvad kõhulihased, kõhuõõne rõhu tõus, maosisaldise väljalükkamine Keskus piklikus ajus Tavaline koeral ja kassil Hobusel, rebasel raskendatud 11. Seede peensooles: protsessid ja seedenõred. Peensool - keemiline seede ja imendumine Seedenõred: Sapp Pankrease nõre 12. Pankreasenõre koostis ja sekretsiooni regulatsioon. Pankreasenõre toimub peensooles, see on keemiline seede. Pankreas on nii eksokriinne kui ka endokriinne nääre Langerhansi saared endokriinne osa (insuliin, glükagoon, somatostatiin)
16.13 Naha ja kopsude kaudu väljub umbes 350 cm3( s.t enam-vähem sama kogus ) vedelikku Õige 16.14. Seedekulgla pikim osa on pimesool Vale; Seedekulgla pikim osa on peensool. 16.15 Jämesoole bakterid on kasulikud, sest valmistavad B- vitamiini ja aitavad läbi viia seedeprotsesse Õige 16.16. Aort on Sinu keha suurim nääre Vale; Aort on Sinu keha suurim arter. 16.17. Lüsotsüüm on seedenõre, mis toimib ainult sahhariididele Õige 16.18. Südametegevuse keskus asub piklikus ajus Õige 16.19.Naha ja kopsude kaudu väljub sama kogus vett Õige 16.20. Seedekulglas hävitatakse baktereid ainult maos Vale; Seedekulglas hävitatakse mikroobe ainult maos. 17. Mis on antud loetelus hormoonid ja mis ensüümid? Millega on tegemist ülejäänud mõistete puhul? Hormoonid: türoksiin, testosteroon, adrenaliin, östrogeen Ensüümid: DNA-polümeraas, amülaas, pepsiin, lipaas, proteaas, glükagoon Elundid: munasari, neer, kusepõis 18
) Naised kaebavad peavalusid üldjuhul sagedamini kui mehed. Arvutitööl kestvalt erinevad stressitegurid võivad esile kutsuda tervisehäireid. Need võivad soodustada väsimust (isegi üleväsimust). Selle tõestuseks on mitmete psühhomotoorsete reaktsioonide hälvete sagenemine ja nende peiteaja pikenemine tööpäeva lõpul, ning muutused südameveresoonkonna talitluses. Pulsisagedus ja selle labiilsus on vaimse pinge kindel indikaator. Silmalihaste ja südameveresoonkonna keskused asuvad piklikus ajus lähestikku ja on vastastikku mõjustatavad. Seetõttu irradieerub silmalihaste ülepinge erutusena südameveresoonkonna keskusele, mis väljendub selle talitluse häiretes. On vaja veel täiendavaid uuringuid, et välja selgitada arvutitega töötajatel stressist põhjustatatavaid 8 võimalikke tervisehäireid. Mõju nahale Kirjanduses on andmeid, et arvutid võivad põhjustada näonaha kahjustusi. On täheldatud:
Parasümpaatilist uitnärvi kaudu, mis lähtub piklikust ajust. Sümpaatilist innervatsiooni saab seljaaju rinnasegmentidelt rinnapiirkonnas ja edasi kaelaganglionist. Sümpaatilise NS-i mõju südamele stimuleeriv, südame tegevus kiireneb, kokkutõmbed tugevnevad, erutuse juhtivus paraneb. Parasümpaatilise NS-i mõju uitnärvi kaudu on vastupidine – südametegevus aeglustub, kokkutõmmete ulatus väheneb. Veresooned saavad ainult sümpaatilist innervatsiooni. Veresooned omakorda on piklikus ajus paikneva vasomotoorse keskuse kontrolli all (vaso- veresoon). Seinte pidevat pinget kontrollitakse seeda pikliku aju kaudu. Piklikust ajust omakorda lähevad närviimpulsid sümpaatilistesse NS-idesse rinnasegmentidesse. Sümpaatilise NS-i mõju stimuleeriv, mis tähendab, et siseelundite veresooned ja nahaveresooned ahenevad. Skeletilihaste ja ajuveresooned saavad sümpaatikuse erutusel rohkem verd, need laienevad. Skeletilihased saavad laienevat mõju beeta-adenoretseptorite kaudu.
16.13 Naha ja kopsude kaudu väljub umbes 350 cm3( s.t enam-vähem sama kogus ) vedelikku Õige 16.14. Seedekulgla pikim osa on pimesool Vale; Seedekulgla pikim osa on peensool. 16.15 Jämesoole bakterid on kasulikud, sest valmistavad B- vitamiini ja aitavad läbi viia seedeprotsesse Õige 16.16. Aort on Sinu keha suurim nääre Vale; Aort on Sinu keha suurim arter. 16.17. Lüsotsüüm on seedenõre, mis toimib ainult sahhariididele Õige 16.18. Südametegevuse keskus asub piklikus ajus Õige 16.19.Naha ja kopsude kaudu väljub sama kogus vett Õige 16.20. Seedekulglas hävitatakse baktereid ainult maos Vale; Seedekulglas hävitatakse mikroobe ainult maos. 17. Mis on antud loetelus hormoonid ja mis ensüümid? Millega on tegemist ülejäänud mõistete puhul? Hormoonid: türoksiin, testosteroon, adrenaliin, östrogeen Ensüümid: DNA-polümeraas, amülaas, pepsiin, lipaas, proteaas, glükagoon Elundid: munasari, neer, kusepõis 18
nimetatud tingimused jäävad muutumatuks, siis vastab süda ülelävisele ärritajale alati sama tugeva kokkutõmbega. Seega on südamelihase kokkutõmme antud tingimustes maksimaalne. 7. Südametegevuse ja veresoonte talitluse regulatsioon, selle iseärasused lastel. Regulatsioonis toimivad mõlemad süsteemid: närvisüsteem ja humoraalne süsteem. Regulatsioon närvisüsteemi kaudu toimub vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul. Lisaks osaleb regulatsioonis vasomotoorne keskus, mis paikneb piklikus ajus ja mille mõjul on veresoontel pidevalt teatud toonus e pinge. Sümpaatilise ns mõju südamele ja veresoontele: südame tegevus kiireneb, kokkutõmmete ulatus suureneb (kokkutõmbed tugevnevad), paraneb ka südamelihase erutuvus ja paraneb erutuvuse juhtivuse kiirus (erutustekke ja juhtesüsteemis). Veresoontele avaldab sümpaatikus aga kahesugust mõju: naha ja siseelundite veresooned ahenevad, skeletilihastel ja osalt ka aju veresooned aga laienevad ( sümpaatikuse erutusel)
· Nimmepõimik. Kõhualuse osa nahk ja lihased, reie eesmised ja mediaalsed lihased+nahk+ sääre nahk mediaalselt. · Ristluupõimik- lahklihased+nahk, vaagna ja reie tagakülje lihased + kõik sääre ja jalalihased va sääre sisepinna nahk. Ülajäsed innerveerivad närvid ülapõimikust, alajäeset -;;- närvid ristluu ja nimme põimikutest. Suurim ja võimsam närv- ismikunärv. Peaaju asub koljuõõnes, kaal on 1.2-1.4kg. Ühenduses seljaajuga on piklikuajuga. Piklikus ajus asuvad keskuse: Hingmais, südametegevus ja vasomotoorsed keskused. Väikeaju põhifunktsiooniks: Lihaste toonus ja liigutus, tasakaaluliigutus ja kordinatsioon. Keskaju funktsioon: Nägemiskeskus ja kuulmiskeskus. Vaheaju taalamusest painevad retseptorid võtavad vastu ärritusi: tunenärvi lõpmetest. Hüpotaalamuses paiknevad vegetiivse NS kõrgeimad keskused. Retikulaarformatsioon mõjustab kaudselt mitmeid organismi funktsioone. Suurel määral
annaabi.ee 
