Vegetatiivne närvisüsteem (0)

Tallinna Tehnikaülikool
Tehnomeedikum
Biomeditsiinitehnika instituut
Füsioloogiline adaptatsioon ja regulatsioon .
Kodutöö
VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM
JA ADAPTATSIOONISÜNDROOM
Õppejõud M.Viigimaa
Üliõpilane: Julija Kritskaja
YABMM081783
Tallinn
Küsimused:
1. vegetatiivse närvisüsteemi ehitus( tsentraalne ja perifeerne osa)
2.vegetatiivse närvisüsteemi osade-sümpaatilise ja parasümpaatilise- funktsioonid kohanemisreaktsioonides
3.hüpotaalamus kui homöostaatilisi protsesse reguleeriv keskus ajus ja tema seosed aju teiste osadega.
Vegetatiivse närvisüsteemi ehitus(tsentraalne ja perifeerne osa).
Vegetatiivne närvisüsteem ehk automaatne närvisüsteem peamiselt kontrollib näärmete sekretsiooni, südame ja silelihaste kontraktsioone. Juhib neid keha funktsioone, mis on omased ka taimedele- kasv, paljunemine, vedelike tsirkulatsioon, paljud kaitsereaktsioonid. Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb kaheks: sümpaatiliseks närvisüsteemiks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Nende stimulatsioon on antagonistlik (vastandlik), kui üks kiireneb , teine aeglustub. Autonoomne närvisüsteem ei allu otseselt inimese tahtele, ajukoor ei saa anda otseselt käske siseelunditele.
Sümpaatilise närvisüsteemi keskus asub seljaaju rinna ja nimme osa segmentides. Sümpaatilise närvisüsteemi mediaatoriks on noradrenaliin ehk norepinefriin. Otsene toime südamele- löögimahu tõus, sageduse tõus, vererõhu tõus; nägemise ja kuulmise teravnemine; aju- ja lihaste veresoonte laienemine; silma pupilli laienemine; sülje- ja seedenäärmete sekretsiooni vähenemine; soolte veresoonte ahenemine .
Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused asuvad vahe- ja piklikus ajus ning seljaaju sokraal osas (ristluuosa). Parasümpaatilise närvisüsteemi mediaator on atsetüülkoliin, mis avaldab jargmised toimed organismile: pupilli ahenemine, südame tegevuse aeglustumine ja nõrgenemine, aju- ja lihaste veresoonte ahenemine, meeldeelundite taju nõrgenemine, seedenäärmete töö tugevnemine, valkude ja muude ainete sünteesi tõus.
Vegetatiivse närvisüsteemi osade-sümpaatilise ja parasümpaatilise- funktsioonid kohanemisreaktsioonides.
Närvisüsteem võtab mitmesuguseid välis- ja sisekeskkonnast tulevaidärritusi vastu spetsiaalsete moodutiste- retseptorite kaudu. Retseptorite ärritamisel tekkinud impulsid kanduvad mööda närvekiude erinevatesse kesknärvisüsteemi osadesse, signaliseerides väliskeskkonna mõjustest.
Sise- ja väliskeskkonna mõjude vastuvõtmisega seotud füsioloogilised protsessid kujutavad endast vaid osa keerukast aparaadist, mis võimaldab inimesel tajuda välis- ja sisekeskkonna ärritusi. Selle koostisse kuulub kompleks tsentripetaalseid neuroneid erinevates närvisüsteemi osades, sealhulgas nägemise projektsiooni , kuulmistaju, rõhu ja muud tundlikkuse tsoonid suuraju poolkerade koores. Kõikide üksiklülide, mis kuuluvad selle apparadi alla, nimetatakse kas tundeelunditeks või analüsaatoriteks. Analüsaatorite kaudu kesknärvisüsteemi saabuvatel signaalidel on organismi funktsioonide regulatsioonis oluline osa. Need signaalid kutsuvad ühel juhul esile uusi reaktsioone, teisel juhul korrigeerivad antud momendil toimuvat tegevust, kolmandal- jätavad jäljed, mida kasutatakse edaspidises tegevuses, real juhtudel isegi küllalt pikka aja möödudes.
Iga analüsaatori funktsionaalses elemendis sisaldub: retseptor, mitu tundeneurooni ja peale selle analüsaatorite tegevus seostub neuronitega, mis paiknevad retikulaarformatsioonis, väikeajus ja teistes aju osades.
Rääkides sümpaatilisest ja parasümpaatilistest närvisüsteemi osadest võib öelda, et sümpatikus aitab adekvaatselt reageerida väliskeskkonna mõjule, ja parasümpaatikus korrastab sisekeskkonda.
Sümpaatilise närvisüstemi osa avalduv jargmiseid toimeid: silmapupill laieneb , sülje kiire produktsioon, südame löögisageduse tõus ja kokkutõmbejõu suurenemine, pärgarterite laienemine, hingamisteede laienemine, seedetrakti silelihaste toonuse langus, peristaltika aeglustumine, kusepõie sulgurlihase kontraktsioon.
Parasümpaatikuse mõjud: silmapupill aheneb, pisarate sekretsioon, higi eritumine, südame löögisageduse langus, pärgarterite ahenemine, hingamisteede ahenemine, seedetrakti silelihaste toonuse tõus, peristaltika kiirenemine.
Hüpotaalamus kui homöostaatilisi protsesse reguleeriv keskus ajus ja tema seosed aju teiste osadega.
Hüpotalamus asub talamusest allpool ja on vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaks keskuseks, mille kaudu reguleeritakse ainevahetust, kehatemperatuuri, toitekäitumist( janu-, nälja-, ja küllastustunnet). Hüpotalamus hojab tasakaalus organismi vee- ja soolade sisaldust.
Homöostaas on organismi võime säilitada toimuvate protsesside tasakaalu, vältida eluohtlikke kõrvalekaldeid ning kohaneda ümbritsevate tingimustega. Homöostaas on organismi eluks vajalik sisekeskkonna suhteline püsimine.
Kasutatud kirjandus:

Inimese füsioloogia; P.-H.Kingisepp

Inimese füsioloogia; Tallinn 1974

Inimese füsioloogia ja anatoomia, W.Nienstedt, O.Hämmimen; 2005

Materjal internetist: www.wikipedia.org