Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hingamiselundkond (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Tööleht
Hingamiselundkond
Inimene
on võimeline ilma hapnikuta elama vaid mõni minut.
Hapnikuta
suudavad elada anaeroobsed bakterid ja pärmseened.
Külma
ilmaga on kasulikum hingata läbi nina, sest sissehingataval õhul on
rohkem aega enne kopsudesse jõudmist kehas soojeneda.
Hingetoru kõhred toestavad hingetoru seinu.
Rinnakelmeõõnes
olev vedeik vähendab kopsude hõõrdumist hingamisel ja aitab
säilitada kopsusisest rõhku.
Vasak
kops on väiksem, sest vasakule poole peab ka süda ära mahtuma.
Hingamiskekus
asub piklikus ajus.
Organismid

Hingamiselundkond #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mari maasikas Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
doc

Hingamiselundkond

Hingamiselundkond. Hingamiselundkond ­ elundkond, mis võtab õhust hapnikku ja eemaldab organismist süsinikdioksiidi. Hingamine on keemiline protsess, milles lagundatakse orgaanilisi aineid, et vabastada energiat. · Rakuhingamine ehk koehingamine ehk sisemine hingamine toimub raku sees, lagundatakse orgaanilisi aineid (nt glükoos), selle tulemusel vabaneb energia. · Välimine hingamine: osaleb hingamiselundkond, toob hapnikku kõikide rakkudeni, et sisemine hingamine võiks aset leida. · Anaeroobne hingamine ­ hingamine, mille puhul pole vaja vaba hapnikku. Glükoosi lagundatakse osaliselt, energiat väheneb vähesel määral. Moodustuvad piimhape, etanool. Leiab aset tsütoplasmas. · Aeroobne hingamine ­ hingamine, mille puhul vaja vaba hapnikku. See on peamine organismi energiaga varustav ainevahetusprotsess. Leiab aset mitokondrites

Bioloogia
thumbnail
4
doc

Hingamiselundkond

Hingamiselundkond (konspekti koostamisel on kasutatud allpoolnimetatud autorite väljaandeid). Hingamist saab vaadelda organismi ja raku tasandil (rakuhingamine), viimane on käsitletav kui toitainete bioloogiline oksüdatsioon. Hingamine organismi tasandil on gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. See on otsesemalt seotud hingamislihaste tööga ning õhu liikumisega kopsudesse/kopsudest välja. Hingamine saab toimuda hingamiselundite ja vereringeelundkonna koostööna: kopsudes toimub vere rikastumine hapnikuga ja vabanemine CO2-st, teistes kudedes vastupidine protsess. Rakuhingamisel kasutatakse O2 toitainete lagunemissaaduste oksüdatsiooniks, mil vabanev energia salveatatakse ATP (adenosiintrifosfaadi) keemilistesse sidemetesse. Rakuhingamise lõpproduktid on CO2 ja H2O. Inimese hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, ninaneel, kõri (larynx), hingetoru (trahhea), kopsutorud (bronhid) ja kopsud. Ninaõõnes (cavum nasi) sissehingatav õhk soojeneb ja puhastub tänu s

Bioloogia
thumbnail
8
docx

HINGAMINE

VI. HINGAMINE 1. Hingamiselundid ­ ehitus ja iseärasused lastel. Hingamiselundite hulka kuuluvad ninaõõs, kõri, hingetoru e trahhea, bronhid (jagunevad peenemateks osadeks ­ bronhioolid, mis lõppevad kopsu alveoolidega, mis on väga õhukese seinaga ja mille seintes paiknevad kopsukapillaarid ­ nii arteriaalsed kui venoossed kapillaarid, mille kaudu toimub gaasivahetus), kopse ümbritsev kopsukelme e kleura, hermeetiliselt suletud kleura õõs, hingamislihased (roietevahelised lihased, sisemised lihased ja välised lihased ja diafragma ­ lahutab rindkereõõnt kõhuõõnest), Hingamise abilihased( kõhulihased, õlavarrelihased, trapetslihas). Iseärasused lastel ­ ninaõõs on kitsas, limaskest on õrn ja veresoonte rikas, kuna imik ei oska läbi suu hingata, siis nohu on temale tõsiseks katsumuseks. Väikelastel on nina ja pisaranäärme vaheline kanal suhteliselt avar ja nohu korral on infektsiooni oht silma kanduda suur. Nina kõrvalkoopad (põsekoopad, otsmikukoopad) on

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...
thumbnail
20
odt

Anatoomia ja füsioloogia KT I

KT I Füsioloogia 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda ja kaks vatsakest. Südame ülesanne on pumbata verd. Venoosne hapnikuvaene veri juhitakse südamesse, sealt liigub see kopsudesse, kus see annab ära CO2 ja saab O2 ning siis pumpab süda arteriaalset verd kogu kehasse laiali. Sel viisil saavad kõik organid/koed varustatud hapniku ning toitainetega ja samas vabaneda jääkainetest. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism – koe või raku võime erutuda, temas endas tekkivate impulsside mõjul. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke kodade kaudu vatsakestesse kaasneb järjest mõlem

Füsioloogia
thumbnail
15
doc

Inimese Anatoomia vastused (koed, elundid ja elundkonnad jne)

Koevedelik ümbritseb rakke, kusjuures vedeliku ja rakkude vahel käib pidev ainevahetus. Lümfisüsteem moodustab transpordisüsteemi, mille kaudu viiakse kudedesse hapnikku ja toitaineid ning viiakse kudedest jääkained. Ainevahetusprodukte sisaldav koevedelik läheb läbi kapillaaride seinte osaliselt verre tagasi. Samal ajal läheb osa koevedelikku mitte veresoontesse, vaid lümfikapillaaridesse ja moodustab lümfi. Vereringe-elundkond ja hingamiselundkond on tihedalt seotud gaasivahetuse toimumise pärast kopsudes. Veri kannab kopsudest saadud hapniku teistele elunditele ja toob kopsu tagasi süsihappegaasi, mis on tekkinud elundite elutegevuse tagajärjel. Seedeelundkonnast (peensoolest) jõuavad verre toitained, mis on vajalikud elundite töötamiseks ja kasvamiseks. Veri kannab laiali hormoone, mida toodetakse sisenõrenäärmetes. Hormoonid mõjutavad mitmete elundkondade tööd ja arengut.

Bioloogia
thumbnail
30
doc

INIMESE ANATOOMIA

Koevedelik ümbritseb rakke, kusjuures vedeliku ja rakkude vahel käib pidev ainevahetus. Lümfisüsteem moodustab transpordisüsteemi, mille kaudu viiakse kudedesse hapnikku ja toitaineid ning viiakse kudedest jääkained. Ainevahetusprodukte sisaldav koevedelik läheb läbi kapillaaride seinte osaliselt verre tagasi. Samal ajal läheb osa koevedelikku mitte veresoontesse, vaid lümfikapillaaridesse ja moodustab lümfi. Vereringe-elundkond ja hingamiselundkond on tihedalt seotud gaasivahetuse toimumise pärast kopsudes. Veri kannab kopsudest saadud hapniku teistele elunditele ja toob kopsu tagasi süsihappegaasi, mis on tekkinud elundite elutegevuse tagajärjel. Seedeelundkonnast (peensoolest) jõuavad verre toitained, mis on vajalikud elundite töötamiseks ja kasvamiseks. Veri kannab laiali hormoone, mida toodetakse sisenõrenäärmetes. Hormoonid mõjutavad mitmete elundkondade tööd ja arengut.

Bioloogia
thumbnail
43
pdf

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED 1. Sissejuhatus anatoomiasse ja füsioloogiasse Anatoomia on teadus organismide kujust ja ehitusest. Vastavalt elusa looduse jagunemisele taimedeks ja loomadeks tehakse vahet taimeanatoomial (fütotoomia) ja loomaanatoomial (zootoomia). Inimese anatoomiat ehk antropotoomiaks nim. seda zootoomia osa, mis tegeleb inimkeha ehituse ja selle tundmaõppimisega. Seega kuulub anatoomia bioloogia valdkonda. Käsitletavate objektide erinevuse alusel jaguneb bioloogia botaanikaks ja zooloogiaks . See zooloogia osa mis, käsitleb inimest, moodustab antropoloogia selle sõna kitsamas mõttes. Ühesõnaga on inimese anatoomia üks antropoloogia teadusi. Sõna "anatoomia" tuleneb kreekakeelsest sõnast anatome , mis tähendab lahti-, väljalõikamine. See viitab meetodile, mida vanasti anatoomilistel uurimistel väliste vaatluste kõrval peaaegu ainsana rakendati. Nüüdisteadusete poolt kogutud rikkalik meetodite arsenal võimaldab inimkeha eh

Aktiviseerivad tegevused
thumbnail
7
doc

Bioloogia II kursus: KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE

hästi on arenenud ajukoor; Kahel jalal liikumine; Aeglane individuaalne areng; Nii loomse kui taimse toidu söömine; Keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus; elamine perekonniti; Oskus valmistada tööriistu; Elusviis lagedal maal, metsast väljas. 10. Paiguta mõisted õiges loogilises järjekorras alustades väikseimast ja paiguta juurde ka õiged näited: 1. Rakk- munarakk, lihasrakk 2. Kude- sidekude, närvikude 3. Elund- magu, neerud 4. Elundkond- hingamiselundkond, ringeelundkond 11.Nimeta õhu liikumise teed sissehingamisel.( õiges järjekorras) Ninaõõs-neel-kõri- hingetoru-kopsutoru-kopsutorukesed-kopsud 12.Selgita mõistet eritamine, mille poolest erineb defekatsioonist? Eritamine on ainevahetuse jääkide eemaldamine, aga defekatsioon on seedimatute toidujääkide eemaldamine. 13.Mis vahe on mõistetel toiduaine ja toitaine. Too kummagi kohta 3 näidet Toitaineteks on energiat andvad eluks vajalikud valgud, rasvad, süsivesikud ning

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun