Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Aaloe (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Aaloe #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mixim Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Aaloe

Aaloe Aloe vera Aaloe on kaktusesarnane taim liilialiste sugukonnast. Tal on teravatipulised lehed, mis lehekaenlas on paigutatud rosettidena. Lehtede zeleetaolist mahla on ammustest aegadest kasutatud raviks ja kosmeetilisel otstarbel. Aaloeõli Kasutatakse naha pehmendamiseks, meditsiinis ravitakse aaloeekstraktiga hingamisteede ja seedeelundkonna haigusi. Pilte Teaduslik nimetus: Aloe vera Suurus: 15 cm kuni 15,2 m kõrge Kasvukoht: Soojad ja kuivad troopilised piirkonnad Leviala: Arvatakse pärinevat Vahemere aladelt, praegu kasvatatakse mitmel pool palju Paljundamine: Õite ja seemnetega Kasutatud materjalid: · Looduse entsüklopeedia · http://aloeveraforeverproducts.com/images/aloe1.jpg

Bioloogia
thumbnail
66
pdf

Aaloe vera

subtroopiliste sukulentsete (kõrbetaimed, milles säilitatakse vett) puude, põõsaste ja puhmaste perekond aaloeliste(Asphodelaceae või Aloaceae) sugukonnast (varem paigutati liilialiste sugukonda). 1. Aloe Vera’l ehk harilikul aaloel, mida nimetatakse imerohuks, looduslikuks ravivahendiks ja elutaimeks, on veel palju teisi nimetusi, mis on säilinud peaaegu 4000 aasta jooksul, nii kaua on see ravimtaim teeninud inimese heaolu. 2. 1862. aastal avastas George Ebersvanal aaloe esimese kirjeldus Egiptuse papüürusel koos mitmete ravimtaimede kirjeldustega, mis pärines aastast 3500 e.m.a. 3. Looduses leiduvast rohkem kui 200 aaloeliigist on ainult neljal raviomadused. Aloe Barbadensis Miller (tuntud ka kui Aloe Linne) on kõige efektiivsem. See on ainuke liik, mida võib nimetada Aloe Vera’ks ehk harilikuks aaloeks. 4. Täiskasvanud taime lehtedes oleva segu ja lehtede välispinna mahla võib koguda, konserveerida ja villida.

Bioloogia
thumbnail
10
ppt

Kõrberebane ja Aaloe

Kõrbereban e Elupaigad ja Eluiga Kõrberebased elavad PõhjaAafrika ning Araabia ja Siinai poolsaare kõrbetes ja poolkõrbetes. Kõrberebane on kasina kõrbeelu tüüpiline esindaja. Ta eelistab liivast mulda, mida on kerge kaevata. Eluiga on vangistuses 10­14 aastat. Eluiga looduses, pole teada. Kehaehitus Kõrberebase hambad on keha suuruse ja eriti koerlaste kohta väga väikesed, sest nad ei küti suuri saakloomi. Kõrvad on neil 15 cm pikkused või pikemadki. Saba on kohev, peaaegu keha pikkune ja sabaots on must. Karv on pehme ja pikk, seljapool on liivakarva kollane , kõhupool on valge. Neil puuduvad teistele rebastele omased lõhnanäärmed. Sellepärast peetakse neid ka koduloomadena. Toitumine Nagu kõik rebased, peab kõrberebane jahti üksinda, küttides kõiki, kellest jõud üle käib: peamiselt putukaid, kahepaikseid, rooma

Geograafia
thumbnail
10
doc

Namibi kõrb

Taim on vaid umbes meetri kõrgune ja tal on lamedatipuline tüvi ja kaks lintjat lehte, mis kasvades lõhenevad ja koolduvad. Need lehed on sama tugevad kui puit ning vananedes need luituvad ja muutuvad pahklikuks. Velvitsiad kasvavad äärmiselt aeglaselt ja võivad elada rohkem kui tuhande aasta vanuseks. Taimel ei ole õisi, sest ta paljuneb käbide abil. Ta kasvab vaid ühes paigas ­ Namibi kõrbe südames kruusastel väljadel. (4.) (11.) 6.2.2 Aaloe Namibi kõrbes esineb peamiselt puukujulisi liike. Lehed enamikul liikidel paksud, lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Õied enamasti erksavärvilised, torujad, piklikus õisikus. Vili on kupar. Aaloed on tähtsaks toormaterjaliks farmaatsia tööstusele. Neist saadakse mitmesuguseid glükosiide, millest olulisimad on aloiin ja mitmesugused mannoosi derivaadid. Algne meditsiiniline kasutusala oli lahtistina. Aaloe-

Geograafia
thumbnail
7
odt

Namibi kõrb

Terve taim koosneb ühest madalast tüvest, millest kasvab välja 2 lehte ­ need näevad välja nagu kaks suurt lainelist lokki, millel on katkised tühjad otsad. Velvitsia näeb vahel välja nagu hunnik prügi. Taim on kohatunud kuiva kliimaga nii, et on oma juured sügavale maapinda surunud ning lehed on katud spetsiaalse vahaga, et vähendada auramist. Joonis 4. Velvitsia Namibi kõrbes esineb peamiselt aaloe puukujulisi liike. Lehed enamikul liikidel paksud, lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Õied enamasti erksavärvilised, torujad, piklikus õisikus. Vili on kupar. Aaloed on tähtsaks toormaterjaliks farmaatsia tööstusele. Neist saadakse mitmesuguseid glükosiide, millest olulisimad on aloiin ja mitmesugused mannoosi derivaadid. Algne meditsiiniline kasutusala oli lahtistina. Aaloe-ekstrakti

Geograafia
thumbnail
4
doc

Loodusvööndid

Kõikumine, aurumine on suurem kui sademete hulk, kuivad ja kuumad tuuled, liivatormid. Riigid: Austraalia, Namiibia, Argentiina, Saudi-araabia, Egiptus, Alzeeria, Liibüa. Kõrbete liigid: kivikõrb, liivakõrb, savikõrb, soolakõrb, lössikõrb. Mullad: Hallmuld Taimed: Põõsad ja poolpõõsad, väiksed lehed, tihti asendunud okastega, lühiealised, lihakad lehed ja varred niiskuse hoidmiseks. Tüüpilised taimed: saksauul, tääkliilia, kaameliastel, mugulnurmikas, velviitsia, aaloe, suuresarveline piimalill, viigikaktus, hall kevadik. Kultuurtaimed: turkestani magun Loomad: öine eluviis, väike keha, pikk saba(küür) ladestuvad rasvad, varjevärvus, suveuni, väike veevajadus, higinäärmete asemel soolanäärmed, soomuseline kehakate. Tüüpilised loomad: skorpion, karakal, kaevurkilpkonn, sarvik-lõgismagu, karakal, väike-kõrbehiir, kõrbe-kivitäks, kõrbeiguaan. Inimeste tegevusalad: elatakse oaasides ja jõeorgudes, maavarade kaevandamine,

Geograafia
thumbnail
8
odt

Loodusvööndid

JÄRJEST: Jää- ja külmakõrbed polaarne Tundrad ja metsatundrad lähispolaarne Parasvöötme metsad parasvööde rohtlad parasvööde ja lähistroopiline Poolkõrbed ja kõrbed parasvööde, lähistroopiline, troopiline Lähistroopilised loodusvööndid lähistroopiline savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad lähisekvatoriaalne ekvatoriaalsed vihmametsad ekvatoriaalne Jää ja külmakõrbed 1. Asend: Polaarjoone ümber nii Põhja- kui lõunapoolustel. Arktika ja Antarktika. Arktika: põhjapooluste ümber Antarktika: lõunapooluste ümber. Kolm ookeanit ümbritseb: Vaikne, Atlandi ja India ookean 2. Kliima: Polaarkliimavööde, Arktika: väga külm ka suvel. sademete hulk aastas 100-200 mm lumena. Antarktika: suvel -30 talvel ­ 70, sademed 50-250 mm 3.Mullastik: praktiliselt puuduvad 4.Taimestik Arktika: Väga liigivaene, sest

Geograafia
thumbnail
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

GEOGRAAFIA EKSAM 8. klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT ­ Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemine. OSOONIKIHI HÕRENEMINE

Geograafia



Lisainfo

Ühe leheküljeline referaat Aaloest.

Meedia

Kommentaarid (2)

mukk1551 profiilipilt
mukk1551: Puhtalt wiki andmed, pole eriti mõtekas
18:41 18-11-2010
Sigrit94 profiilipilt
Sigrit94: aitas küll.
19:24 01-02-2011





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun