Anatoomia - Hingamiselundkond (3)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool - Meditsiin - Anatoomia

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

HINGAMISELUNDKOND
Anatoomia
Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet.
Koosneb järgnevatest elunditest:
NINAÕÕS cavum nasi
KÕRI larynx
HINGETORU trachea
PEABRONHID bronchi principales
KOPSUD pulmones
Vastavalt talitusele jagatakse hingamisteed kaheks:

Päris-hingamisteed – kopsude alveoolid , kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel.

Hingamisteed – kohad, kus õhk liigub.
Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett , mis ei lase neil kokku langeda ja on alati õhuga täidetud.
Seespoolt on hingamisteed vooderdatud limaskestaga, mis on varustatud ripsepiteeliga. Limaskest osaleb sissehingatava õhu puhastamises ja hoiab teda niiskena ning soojendab.
Väline hingamine toimub ringkere rütmiliste liigutuste tõttu. Sissehingamisel satud õhk hingamisteede kaudu kopsu alveoolidesse ja väljahingamisel nendest välja.
Hapnik jõuab kehasse tänu kopsudest väljavoolava arteriaalsele verele, mis kannab hapnikku kõikidesse elunditesse, kuna kopsudesse saabuv veri toob sealt süsihappegaasi.
Hingamiselunditel on veel ka teisi funktsioone. Näiteks ninaõõne ülemises osas asub haisteelund, kõri on hääle tekitaja ja kopsude kaudu eraldub veeaur.
NINAÕÕS cavum nasi- on hingamisteede algusosa . Eest on avatud sõõrmetega, tagant toimub tagasõõrmete (koaanide) kaudu ühendus neelu ninamise osaga. Ninaõõnes on näärmeterikas ripsepiteeliga limaskest, mis on paks ja tursub kergesti. Ninaõõs on ühendatud koljuluude õhkusisaldavate urgetega, mis on samuti limaskestaga vooderdatud.

Ninaesik –

Pärisninaõõs
Välisnina – koosneb ninaluudest, ülalõualuu otsmikuluumistest jätketest, ninakõhredest ja pehmetest kudedest (nahk ja lihased). Eristatakse ninajuurt, ninaselga, ninatippu ja külgmisi osi. Nina suurus ja kuju varieeruvad individuaalselt.
KÕRI larynx - organ, kust tuleb hääl. Asub 4.-6. Kaelalüli kõrgusel. On kaetud kaelalihastega ja külgedel asuvad kilpnääre ja suured veresooned . Kõri taga asub neel.Kõriõõs sarnaneb liivakellale. Kõri toes koosneb kõhredest.
Kõri jaotatakse korrusteks:

Kõriesik – ülemine laiem osa. Seal on rikas limaskest, mis on varustatud tundenärvilõpmetega. Iga võõrkeha kutsub tänu sellele esile köhatuse või läkastuse.

Kõrivatsake – selle seinas on palju seroosnäärmeid, mille nõre niisutab häälepaelu.

Häälekõrialune õõs – läheb üle hingetoruks.
Hääl tekib kõri keskosas kõrikitsuse seinas moodustuvate sagitaalsete häälekurdude kaasaabil. Hingamisel on häälepilu avatud, kõnelemisel häälekurdude servad pingutuvad ja häälepilu aheneb. Väljahingatav õhk paneb häälepaelad võnkuma ja sealt tekibki heli.
HINGETORU trachea – 9-15 cm pikkune, 1,5-2,7 cm laiune torujas elund . Algab kõrist 6.-7. Kaelalüli kõrguselt ja haruneb rinnaõõnes kaheks peabronhiks. Seda jagunemise kohta nimetatakse trahhea bifurgatsiooniks. Hingetoru ette jäävad keelealused lihased, kilpnäärmekitsus, rinnakupide . Taga asub söögitoru. Hingetoru koosneb 16-20 kõhrelisest poolrõngast, mis on omavahel ühendatud võrusidemetega. Hingetoru tagumine sein on kileline ja on liitunud söögitoruga. Seestpoolt on hingetoru vooderdatud limaskestaga, mis sisaldab hulgaliselt limanäärmeid.
PEABRONHID bronchi principales – neid on kaks – parem- ja vasak peabronh. Suunduvad vastavasse kopsu, mille väratis jagunevad nad veel sagarbronhideks. Parem peabronh on vasakust lühem ja laiem ning haruneb hingetorust väiksema nurga all. Peabronhid koosnevad kõrgelistest rõngastest, mida ühendavad sidemed ja limaskest. Parema bronhi pikkus on 1-3 cm, vasaku pikkus 4-6 cm. Parema bronhi kohal kulgeb paaritu veen , vasaku kohal aordikaar.
KOPSUD pulmones – Paiknevad rinnaõõnes pleurakottides. Kujult meenutavad koonust. Kopsu välimine (roidmine) pind on kumer , alumine(vahelihaseline) ja keskseinmine pind on nõgusad. Kopsu mediaalse pinna keskosas on süvend – kopsuvärat, mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed arterid (need sisenevad) ja kaks kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (need väljuvad). Kõik need koos moodustavad ümbritseva sidekoe ja pleuraga kopsujuure.
Parem kops on vasakust suurem ja koosneb kolmest sagarast . Vasak kops koosneb kahest sagarast. Sagarte vahele jäävad lõhed. Kopsusagarad jagunevad segmentideks (paremas 10, vasakus 9) ja segmendid omakorda sagarikeks. Iga sagar ja ka iga segment on iseseisev kopsuosa, millel on oma bronh , arter ja veen.
Kopsus jaguneb peabronh puuoksataoliselt sagara- ja segmendibronhideks, moodustades õhkujuhtuva bronhiaalpuu. Bronhioolide seintes ei ole kõhre ja näärmeid, kuid seal on silelihaskiud. Bronhioolid jagunevad sombujuhadeks ja sombukotikesteks, mille seintes on 0,2-0,3 mm suurused poolkerakujulised väljasopistused ehk kopsusombud ehk kopsualveoolid .
Kopsuharude hargmenise süsteem:
Peabronh
Sagarabronh
Segmendibronh
2-3 subsegmendibronh -> korduvad hargmenisel
Sagarikubronhid
12-18 terminaalbronhiooli (läbimõõt 1mm), millest igaüks jaguneb
2 respiratoorseks bronhiooliks, mis lähevad üle
Alveolaar- ja sombujuhaks, mis lõpevad laienditega, mille seintes ongi kopsualveoolid.
Kopsu väikseimaks ühikuks ongi kopsualveoolid ehk kopsusombud, mis täidavad gaasivahetuse ülesannet. Alveooli ja temaga külgnevate kapillaaride kogupaksus on ligikaudu 5 mikromeetrit. Läbi selle seina toimubki gaasivahetus alveolaarse õhu ja vere vahel. Alveoole on kopsus 300-500 miljonit.
Kopsukude on käsnja ehitusega. Tema koostisesse kuuluvad veresooned, närvid, bronhid. Bronhioolid, lümfisooned.
Kopsude vereringe :

Esimene vereringe – teostab opsude spetsiifilist hingamsfunktsiooni (väike vereringe), mis koosneb kopsuarteritest ja kopsuveenidest ning nende harudest. Kopsuarterite kaodu tuleb kopsu arteriaalne veri, mis ringleb kopsualveoolide ümber andes ära süsihappegaasi ja küllastub hapnikuga. Kopsuveenide kaudu voolab arteriaalne veri südame vasakusse kotta.

Teine vereringe – tagab üldise ainevahetuse kopsukoes eneses (suur vereringe), mis koosneb bronhiaalarteritest ja bronhiaalveenidest. Arterite kaudu saabuda arteriaalse verega varustatakse kopsukude hapniku ja toitainetega, veenid kannavad venoosse verega kopsudest välja ainevahetue jääkproduktid.
Kopsukelme – see katab kopsu ja selle teine nimetus on serooskelme, mis moodustab kummagi kopsu ümber kahest lehtmest koosneva pleurakoti. Sisemine leste on kopsu koega tihedalt kokku kasvanud. Välimine on kokku kasvanud rinnaõõne seinaga ja jaguneb kolmeks osaks: roidekelme, vahelihasekelme ja keskseinandikelme. Rinnakelme on eriti valutundlik. Kopsukelme lestmete vahele jääb pilutaoline ruum – pleuraõõs, milles leidub natuke seroosset vedelikku, mis vähendab kopsukelme hõõrdumist hingamise ajal. Kopsude allservad asetsevad kõrgemal vastavatest pleuraõõne piirudest, seetõttu tekivad pleuraõõne alaosas sopised – siinused . Pleuraõõnes õhku pole ja rõhk on seal negatiivne. Parem ja vasak pleuraõõs omavahel ühenduses ei ole.
Rinnaõõne traumade korral, kui vigastatakse pleurat ja õhk satub pleuraõõnde, tekib õhkrind ehk pneumotooraks. Seejuures ühtlustub rõhk kopsudes ja pleuraõõnes ja kops langeb kokku ning enam hingamisest osa ei võta. Kui vigastused veri langeb pleuraõõnde, tekib hemotooraks.
Keskseinad – ruum, mida täidavad kahe kopsu vahel rinnaõõnes paiknevad elundid. Eest piirab seda rinnak, tagant lülisamba rinnaosa , alt vahelihas ja külgedelt keskseinandikelme.
Füsioloogia:
Hingamine on protsess, mille käigus organism omastab välisõhust hapnikku ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaasist. See protsess koosneb kolmest osast:

Välimine hingamine – õgu või gaasu vahetus, väliskeskkonnas alveoolidesse. Gaasivahetus alveoolide ja vere vahel.

Gaaaside transport – hapniku transport verega kudedesse ja süsihappegaasi transport verega kudedest kopsudesse.

Sisemine hingamine – gaasivahetus kudeded kapillaaride ja kudede vahel ja rakusisene hignamine.
Sissehingamine(inspiirum) toimub hingamislihaste osavõtul. Sissehingates roietevahelised lihased kontraheeruvad ja roided tõusevad, diafragmakuppel lameneb. Kopsukelme venitub ja kopsusisene ruumala suureneb ning õhk imetakse kopsudesse.
Väljahingamisel (ekspiirum) roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad, roided langevad alla ja diafragmakuppel tõuseb üles. Kopsuõõne ruumala väheneb, rõhk rindkeres ja pleuraõõnes ning kopsudes suureneb. Selle tulemusena surutakse õhk välja. Väljahingamist loetakse pasiivseks protsessiks (see ei ole töö).
Hingamisel osalevad roietavahelised lihased ja diafragma. Abilihasteks on õlavöötme ja kõhulihased. Normaalse rahulolekuhingamise juures abilihaseid vaja ei ole.
Hingamisteede ülesanded:

Atmosfääriõhu juurdetoomine sissehingamisel

Alveolaarõhu äraviimine väljahingamisel-õhu kvaliteedi kontroll

Sissehingatava õhu puhastamine-ninaõõnes

Sissehingatava õhu soojendamine ja niisutamine-ninaõõnes
Hingamissagedus – hingamisliigutuste arv minutis . Naisel 15-20x`, meestel 12-15x´.
Hingamismaht – HM, õhe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu maht. ( puhkeolekus 0,5l).
(inspiratoorne reservmaht-maht, mida pärast normaalset sissehinagmist veel sisse saab hingata )
(ekspiratoorne reservmaht-maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab veel välja hingata)
(residuaalmaht-maht, mis jääb kopsudesse pärast maksimaalset väljahingamist)
Minutiventilatisoon- ühe minuti jooksul sisse ja välja hingatava õhu hulk.
Hingamissageduse muutused:
*Düspnoe-hingeldus
* Apnoe -hingamisseiskus
*Hüperventilatsioon-suurem sagedus ja maht kui tavaliselt
*Hüpoksia- hapnikuvaegus veres ja kudedes
*Asfiiksia-lämbumine
*Hüpokseemia-hapnikuvaegus veres
*Hüperkapnia-süsihappegaasi liig veres
Surnud ruumid-selle osas gaasivahetust ei toimu.
Hingamist reguleerib hingamiskeskus , mis asub piklikus ajus ja ajusillas.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 203 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

203 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kristiina9067 Õppematerjali autor

Kõik hindamiselundkonnast

hingamiselundkond hingamiselundid hingamine kopsud anatoomia ninaesik pärisninaõõs pulmones peabronhid alveolaar

Sarnased õppematerjalid

doc

Hingamiselundid

-laiendajateks. Hääle artikuleerimine häälikuteks (kõneks) toimub suuõõnes keele, suulae ja huulte abil. Hääle värvinguks (tämbriks) ja resonantsruumiks on olulised kõri naaberõõned - neel, suuõõs, ninaõõs. http://www.fnclcc.fr/-dic/dico/larynx.gif HINGETORU trachea Hingetoru on täiskasvanul 9-15 cm pikkune, 1,5 - 2,7 cm läbimõõduga torujas elund. Algab kõrist 6.-7. kaelalüli kõrgusel ja haruneb rinnaõõnes 4.-5. rinnalüli tasemel kaheks peabronhiks- paremaks ja vasakuks. Seda jagunemise kohta nimetatakse trahhea bifurgatsiooniks. Vastavalt asukohale eristatakse hingetorul kaela- ja rinnaosa. Hingetoru ette jäävad keelealused lihased, kilpnäärmekitsus, rinnakupide jt. moodustised, taga asub söögitoru, külgmiselt paiknevad veresooned ja närvid. Hingetoru koosneb 16-20 kõhrelisest

Bioloogia

doc

Hingamissüsteemi eksamiküsimuste vastused

KK Hingamiselundkond KORDAMISKÜSIMUSED HINGAMISELUNDITE SÜSTEEMIST 1.Selgitage hingamise mõistet ja tähtsust. Hingamise funktsioon täidab väliskeskkonna ja organimsi vahel gaasivahetuse ülesannet. Sisse hingame hapniku ja välja süsihappegaasi. Hingamine on väga tähtis kuna hapniku on vaja meie kehal pidevalt ja suures koguses. 2.Nimetage hingamiselundid (järgnevuses) nii eesti kui ladina keeles * Ninaõõs- cavum nasi *kõri- larynx

Kategoriseerimata

pdf

KORDAMISKÜSIMUSED HINGAMISELUNDITE SÜSTEEMIST

1. KORDAMISKÜSIMUSED HINGAMISELUNDITE SÜSTEEMIST 1. Selgitage hingamise mõistet ja tähtsust. Hingamise all mõistetakse füsioloogilist protsessi, mis kindlustab organismi kudede hapnikuga varustamist ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaasist. Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet. 2. Nimetage hingamiselundid (järgnevuses) ninaõõs cavum nasi kõri larynx hingetoru trachea peabronhid bronchi, principales kopsud pulmones http://image.wistatutor.com/content/feed/ 3. Kuidas jaotuvad hingamiselundid vastavalt talitlusele? * pärishingamiselundid need on kopsude alveoolid, kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere

Anatoomia ja füsioloogia

doc

Hingamiselundkond

Hingamiselundkond (konspekti koostamisel on kasutatud allpoolnimetatud autorite väljaandeid). Hingamist saab vaadelda organismi ja raku tasandil (rakuhingamine), viimane on käsitletav kui toitainete bioloogiline oksüdatsioon. Hingamine organismi tasandil on gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. See on otsesemalt seotud hingamislihaste tööga ning õhu liikumisega kopsudesse/kopsudest välja. Hingamine saab toimuda hingamiselundite ja vereringeelundkonna koostööna: kopsudes toimub vere rikastumine hapnikuga ja vabanemine CO2-st, teistes kudedes vastupidine protsess. Rakuhingamisel kasutatakse O2 toitainete lagunemissaaduste oksüdatsiooniks, mil vabanev energia salveatatakse ATP (adenosiintrifosfaadi) keemilistesse sidemetesse. Rakuhingamise lõpproduktid on CO2 ja H2O. Inimese hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, ninaneel, kõri (larynx), hingetoru (trahhea), kopsutorud (bronhid) ja kopsud. Ninaõõnes (cavum nasi) sissehingatav õhk soojeneb ja puhastub tänu s

Bioloogia

doc

Hingamiselundkond

Hingamiselundkond. Hingamiselundkond elundkond, mis võtab õhust hapnikku ja eemaldab organismist süsinikdioksiidi. Hingamine on keemiline protsess, milles lagundatakse orgaanilisi aineid, et vabastada energiat. · Rakuhingamine ehk koehingamine ehk sisemine hingamine toimub raku sees, lagundatakse orgaanilisi aineid (nt glükoos), selle tulemusel vabaneb energia. · Välimine hingamine: osaleb hingamiselundkond, toob hapnikku kõikide rakkudeni, et sisemine hingamine võiks aset leida. · Anaeroobne hingamine hingamine, mille puhul pole vaja vaba hapnikku. Glükoosi lagundatakse osaliselt, energiat väheneb vähesel määral. Moodustuvad piimhape, etanool. Leiab aset tsütoplasmas. · Aeroobne hingamine hingamine, mille puhul vaja vaba hapnikku. See on peamine organismi energiaga varustav ainevahetusprotsess. Leiab aset mitokondrites

Bioloogia

pdf

Hingamise füsioloogia

A.Vahtramäe 2011 1 Hingamise füsioloogia Hingamise on füsioloogiline protsess, mille käigus organism omastab välisõhust hapnikku ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaasist. See protsess koosneb põhiliselt kolmest osast: 1. Välimine hingamine See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri - ventilatsioon. Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel toimub gaaside difusioon. Seega on siin haaratud gaasivahetuse need osad, mis toimuvad hingamisteedes, kopsudes. 2. Gaaside transport S.o. hapniku transport verega kudedesse ja süsihappegaasi transport verega kudedest kopsudesse. 3. Sisemine e. koehingamine s.o. gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel - difusioon - ning rakusisene hingamine. Hingamise mehhanism Sissehingamise (inspiirium) mehhanism: Sissehingamine on aktiivne protsess,

Meditsiin

docx

Õe põhiõppe I kursuse ANATOOMIA

Hüpertoonia Normaalsest kõrgem vererõhk 34. Vererõhk Rõhk mida veri avaldab arterite seinale Norm. täiskasvanul 120/80 mmHg 35. Pulsisagedus On arterite rütmiline laienemine, mis on tingitud südame tööst. Sõltub Veresoone täitumisest verega ja südame kokkutõmbe tugevusest 36. Pulsi palpeerimine Randmel a. radialis Kaelal a. carotis Kubeme piirkonnas a. femoralis ANATOOMIA: KUSE-SUGUELUNDITE SÜSTEEM 1. Eritusfuntksiooni täitvad elundid organismis * Neerud Eemaldavad organismist valkude laguprodukte, vett ja soolasid. Aitavad vere osmootse rõhu konstantsuse säilitamisele * Kopsud Eritavad vett ja süsihappegaasi * Jämesool Eritab laguprodukte, sapipigmente ja mitmeid mineraalsooli * Nahk Valkude laguproduktid ja mõned soolad 2. NeerREN, neerud RENES.

Õendus

docx

HINGAMINE

VI. HINGAMINE 1. Hingamiselundid ehitus ja iseärasused lastel. Hingamiselundite hulka kuuluvad ninaõõs, kõri, hingetoru e trahhea, bronhid (jagunevad peenemateks osadeks bronhioolid, mis lõppevad kopsu alveoolidega, mis on väga õhukese seinaga ja mille seintes paiknevad kopsukapillaarid nii arteriaalsed kui venoossed kapillaarid, mille kaudu toimub gaasivahetus), kopse ümbritsev kopsukelme e kleura, hermeetiliselt suletud kleura õõs, hingamislihased (roietevahelised lihased, sisemised lihased ja välised lihased ja diafragma lahutab rindkereõõnt kõhuõõnest), Hingamise abilihased( kõhulihased, õlavarrelihased, trapetslihas). Iseärasused lastel ninaõõs on kitsas, limaskest on õrn ja veresoonte rikas, kuna imik ei oska läbi suu hingata, siis nohu on temale tõsiseks katsumuseks. Väikelastel on nina ja pisaranäärme vaheline kanal suhteliselt avar ja nohu korral on infektsiooni oht silma kanduda suur. Nina kõrvalkoopad (põsekoopad, otsmikukoopad) on

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...

Rohkem sarnaseid