Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia INIMENE (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Bioloogia KT
1.Mäluliigitus, kirjeldused
Mälu – inimene on ainus liik, kelle mälu saab jaotada vastavalt ülesandele kolmeks:
1)autobiograafiline mälu – annab infot iseenda kohta, võimaldab ajas rännata ja unistada (minevikus, olevikus , tulevikus).
2)faktiline mälu – info ümbritseva maailma kohta; teadmine asjadest, mis otseselt ise end ei puuduta ( president ).
3) protseduuriline mälu – asjad, mis on kunagi õpitud, teostuvad automaatselt (rattasõit).
2.Tunnused, mis eristavad inimest loomariigist
1)Suur ajumaht – inimesega sama suurtel ahvidel on ajumaht 3 x väiksem.
2)Keha proportsioonid – inimene on püstise kehahoiakuga ja liigub kahel jalal.
3)Areng – inimese areng on aeglane ning erinevalt teistest imetajatest, ei ole seotud aastaaegadega.
4)Toit – toit on mitmekesine ; toitu jagamine perekonnas kui ka väljapoole perekonda.
5)Keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus – võimaldab inimesel käituda paindlikult ja oskuslikult. Suudab muuta käitumist vastavalt oludele kiiremini kui ükski teine loom (ajumaht).
6)Elamine perekonniti – kooselu/abielu (laste kasvatamine, majanduslikud/kultuurilised aspektid) toimub keelekasutusele.
7)Tehnoloohilised oskused – sõltub ellujäämine tehn. oskustest ja tööriistadest.
8)Ruumikasutus – eluviis lagedal maal, metsast väljas. (nt toiduotsing, minnakse ühest kohast – kodust – päeva lõpus, minnakse sinna tagasi)
3.Neoteenia – inimese füüsiline taandareng võrreldes loomariigiga (vastsündinud simpans on füüsiliselt arenenud nagu inimese 3 aastane laps).
4. Neuraalne regulatsioon – närvisüsteemi kaudu toimuv regulatsioon (kesknärvisüsteem – peaaju , seljaaju ; piirdenärvisüsteem – närvid, mis ühendavad kesknärvisüsteemi teiste keha piirkondadega). Närvikude – võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab erutust edasi ja salvestab.
Humoraalne regulatsioon – elundkondade talituse regulatsioon hormoonide vahendusel. Toimub adrenaliini kaudu, mis tekib neerupealsetes ja kiirendab südametööd.
5. Koed
Koed – koe moodustavad ühesuguse ehituse ja ülesandega rakud . (juhukude, põhikude, kattekude )
1)Kattekude – e epiteelkude – rakud on geomeetrilised, paiknevad kihis, eluiga on lühike, kiire taastumisvõime.
2)Lihaskude:
1.Vöötlihaskude – luude küljes; alluvad tahtele, treenitavad, pikad, paiknevad kimpudena.
2. Silelihaskude – pole treenitav, ei allu tahtele. Paikneb mao, soolestiku ja vereseintes.
3.Südamelihaskude – e müokard – ei puhka , hakkab tööle raseduse 23. päeval.
3)Närvikude – koosneb neuronitest (rakud). Närvid paiknevad igal pool v.a juustes ja küüntes.
4)Sidekude – seob ja ühendab organismi osi/elundeid. On nii tahke kui ka vedel. Tahke – rasvkude , luukude. Keskmine – kõrv, nina. Vedel – veri, lümf.
6. Elundkonnad
– ühistalitlusega elundid .
1)Katteelundkond – kaitseb keskkonnamõjude eest; välisärrituste vastuvõtmine; väliskatteks on nahk(epiteel- + sidekude + närvirakud). Nahk kaitseb alumisi kudesi vigastuste, võõrkehade sissetundi ja veekao eest.
2)Tugielundkond – võimaldab liikuda; lihased + tugistruktuur tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise.
3) Seedeelundkondlagundab toitu; toitu sööme ellujäämiseks. Söödud toit tuleb lagundada molekulideks, mida keharakud omastavad – protsess – seedimine.
4)Hingamiselundkond – varustab organismi hapnikuga. Tagab gaasivahetuse – kudede pideva varustamise hapnikuga ja ühtlasi oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamise.
5)Ringeelundkond – transpordib kehas aineid. Vere liikumine – tagada ainete kiire transports kehaosade vahel (kauguse tõttu ebapiisav v aeglane).
6)Närvisüsteem – koos meeleelunditega vahenab ja töötleb informatsiooni; seob ja kooskõlastab kõigi teiste elundkondade tööd, reguleerib organismi talitlust vastavalt keskkonnale. Meeleelundid – silmad, kõrvad, nina , keel , nahk-
7)Sisenõresüsteem – reguleerib organismi eluavaldusi; paljud elutalitlused on hormonaalse kontrolli all. Hormoonid – toodavad sisenõrenäärmed, on kindel toime teistele rakkudele ja organitele. Reguleerivad paljusi funktsioone , ntks – rakuainevahetust, kasvu ja värvuse kujunemist, sigimine .
8)Sigimiselundkond – vajalik järglaste saamiseks; toimub suguliselt; mehe ja naise sigimiselundkonna toodetud sugurakkude ühinemine.
Sisenõrenäärmed:
1)Ajuripats – kasvuhormoon toodab kasvuhormooni ja hormoone, mis kontrollivad teiste SNN’te tööd.
2)Käbikeha – ajupiirkonnas; määrab ära bioloogilise kella, takistab sugunäärmete tööle hakkamist(pisikestel lastel).
3)Kõri e kilpnääre – toodab türoktsiini – kiirendab ainevahetust (põhjustab Basedow ’i tõbe); tööd mõjutab jood -> raviks jooditabletid.
4)Kõrvalkilpnääre – tema hormoon mõjutab vere kaltsiumi sisaldust.
5)Kõhunääre – toodab insuliini, lagundab suhkurt.
6)Neerupealsed – toodavad adrenaliini – kiirendab vereringet, südamelöögi sagedust, vererõhku.
7)Sugunäärmed – suguhormoone – munasarjad, seemnesarjad; platsenta e emakoogi hormoon ei lase rasedusel katkeda.
7.Reflektsikaar – refleksi kulgemise teekond ärritajast kuni mingi elundi vastuseni.
8.Negatiivne tagasiside – kõrvalekalde kohta saadud signaalide põhjal muudetakse elundite ja elundkondade talitlust nii, et muutnud välistegurite toimel tekkinud kõrvalekalle organismi sisekeskkonnas väheneb. EHK – organism teeb kõik selleks, et kaotada kõrvalekalle (suhkrutase, temperatuur).
Positiivne tagasiside – selle korral võimendatakse organismis tekkinud kõrvalekallet regulatsioonimehhanismide poolt veelgi. EHK – organism teeb kõik selleks, et kõrvalekallet süvendada (sünnitus, oksendamine , verehüübimine).
9.Energiabilanss – kõik energialiigid , mida organism kasutab ja omastab toitumisega ja talletab rasvkoes.
Valem – E(energia) = A( ainevahetus ) + K(kasv) + M( metaboolne energiakadu) + V(väljaheited) + U(uriin)
Pankreas – e kõhunääre – koeline pirniviilutaoline organ; paikneb ristisuunaliselt keskel ülakõhus mao ja kõhu tagaseina vahel.
10. Hingamine - ja südametöö regulatsioon - peaajus – piklikus ajus hingamiskeskus – reageerib veres sisalduvale hapniku hulgale – närvid jõuavad kopsudesse ja kiirendavad alveoolide kokkutõmbumist – hingeldamine.
Bioloogia INIMENE #1 Bioloogia INIMENE #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kkkaroly Õppematerjali autor
mäluliigid,erinevus loomariigist,neoteenia, neuraalne ja humoraalne regulatsioon, koed, elundkonnad, sisenõrenäärmed,refleksikaar, negatiivne ja positiivne tagasiside

Sarnased õppematerjalid

Inimese üldiseloomustus ja ülevaade inimorganismi ülesehitusest
3
rtf

Inimese üldiseloomustus ja ülevaade inimorganismi ülesehitusest

2.1 INIMESE ÜLDISELOOMUSTUS · suur ajumaht (u 1400 cm3) · püstine kehahoiak, liikumine kahel jalal · sigimine ei ole seotud aastaaegadega · mitmekesine toit (+ toidu jagamine) · käitumine märgisüsteemide abil (kohanemine, kõnevõime, kirjaoskus) · sotsiaalsed rühmad on organiseeritud perekondadena · tehnoloogilised oskused - inimene sõltub ellujäämisel oma tehnoloogilistest oskustest ja tööriistadest (kaevamiskepikestest mikroskoopideni) · teistsugune ruumikasutus - toit ühest kohast, töö teises kohas, kodu kolmandas Inimene kuulub loomariiki, imetajate klassi, primaatide seltsi, inimlaste sugukonda. Inimesel pole tekkinud evolutsioonis juurde ühtegi põhimõtteliselt uut kehaehituslikku struktuuri ega funktsiooni. Neoteenia - pidurdunud areng ja ellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas. 2

Bioloogia
Inimene-koed-elundkonnad-erinevus loomadest
4
docx

Inimene (koed, elundkonnad, erinevus loomadest)

Bioloogia kontrolltöö ­ 27.11.2013 Inimene Inimene kuulub keelikloomade (selgroogsed) hõimkonda, imetajate klassi, esikloomaliste (ahvilised) sugukonda, primaadi seltsi, perekond: inimene, liik: Homo Sapiens Inimeste erinevus loomadest: - inimesel on suurem ajumaht: 1500 cm3, 3 mäluliiki, loomadel on 1 mäluliik mäluliigid: a.) autobiograafiline ­ ajasrändamise võime b.) umbisikuline ­ faktid maailma kohta c.) protseduuriline ­ tegevused, mis on kord õpitud ja ära ei unusta nt: jalgrattaga sõitmine, lusikaga söömine. Inimestel on omane abstraktne mõtlemine - oskus kontrollida emotsioone, loomadel see võimalus puudub ­ nad on impulsiivsed - jäsemete eripära

Bioloogia
Ülevaade inimorganismi ehitusest
3
docx

Ülevaade inimorganismi ehitusest

Ülevaade inimorganismi ehitusest. *Rakk-kude-organd-elund-elundkond-organism. *Epiteel-,lihas-,närvi- ja sidekude. Epiteelkude ehk kattekude: *Katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu. *Piiritleb organeid *Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest, väliskeskkonna kahjulike mõjude eest *Epiteelkoe kaudu toimub ka ainevahetus *Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt teineteise kõrval *Epiteelkoe all asub kollageenikiht, mis seob epiteelkoe sidekoega. *Ripsepiteeli esineb hingamisteedes, kus ta kõrvaldab sissehingatavast osast tolmuosakesi. Sidekude: *kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude, kõhrkude(kõrvalest), luu, veri *Rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. *Kollageen moodustab sidekoe põhimassi *Sidekude ühendab teisi kudesid omavahel. Lihaskude: *talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. *Lihasrakkudes paiknevad müofirillid. *Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese kehamassist 40-50% *Silelihaskude ja vöötlihaskude,

Bioloogia
Inimene
3
docx

Inimene

Inimene 1. Inimese biosüstemaatiline kuuluvus Liik ­ Homo sapiens e. tark inimene Perekond ­ Homo e. inimene Sugukond ­ Hominiidid e. inimlased Selts ­ primaadid Klass ­ imetajad Hõimkond ­ keelikloomad Riik ­ loomad 2. Inimese kui imetaja tunnused · Hästi arenenud aju ja ajukoor. See võimaldab tingitud reflekside kujundamist. Hea mälu ja arenenud meeled. · Gaasivahetus kopsudes · Süda on 4-osaline · Esineb kehavereringe ja kopsuvereringe · Pidev energiavajadus · Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel

Bioloogia
BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ
3
odt

BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ

BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ 1. KUDE on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa. LIIGITUS: Epiteelkude-rakud paiknevad üksteise kõrval, ülesanne-katab,kaitseb,võtab vastu välisärritusi, eritab higi, rasu,lima ja muid aineid. Lihaskude- tõmbuvad kokku,võimaldab liikuda, vere edasikandmine. Jaguneb:1)silelihaskude-ühetuumalised käävjad rakud. Ei allu tahtele. 2)vöötlihaskude-koosneb lihaskudedest, milles veel omakorda pikki paljutuumseid rakke. a)skeletilihased-kõõlustega kinnituvad toese külge ja võimaldavad loomadel liikuda. Allub tahtele. b)südamelihased- väiksemad,harunenud ning ühenduvad omavahel võrgustikuks. Ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt kuni surmani. Võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale, pumpab verd südamesse. lihaskude Sidekude- hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid keha

Bioloogia
Inimese bioloogia
12
docx

Inimese bioloogia

BI2-2 INIMENE INIMESE ÜLDISELOOMUSTUS 1. Inimene kuulub tänapäeva loomariigi süsteemis inimlaste (Hominidae) sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete (Hominoidea) ülemsugukonda primaatide (Primates) seltsis. Inimene on loom, sest · Inimorganismi anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitlus ja sigimisviis on väga sarnased kõigi teiste imetajate omadega. Inimesel pole ühtegi rakutüüpi, kude ega organit, mida poleks ka mõnel teisel loomal. Ainevahetus on pisiasjadeski sama mis enamikul

Bioloogia
BIOLOOGIA kordamine KT-ks - elundkonnad-vereinge
1
docx

BIOLOOGIA kordamine KT-ks - elundkonnad, vereinge

ELUND ­ KEHAOSA, MIS KOOSNEB KUDEDEST JA TÄIDAB ORGANISMIS KINDLAT FUNKTSIOONI. ELUNDKOND ­ ÜHTSET ÜLESANNET TÄITEV ELUNDITE SÜSTEEM. KATTEELUNDKOND ­ KAITSEB ORGANISMI EBASOODSATE KESKONNAMÕJUDE EEST. INIMESE VÄLISKATTEKS ON NAHK, MIS KOOSNEB EPITEEL- JA SIDEKOEST KOOS NÄRVIRAKKUDEGA. NAHK KAITSEB ALUMISI KUDESID VIGASTUSTE, VÕÕRKEHADE SISSETUNGI JA VEEKAO EEST, NAHAS OLEVAD RETSEPTORID VÕIMALDAVAD TAJUDA PUUTEÄRRITUSI NING KUUMA JA KÜLMA. HIGINÄÄRMETE ABIL OSALEB NAHK TERMOREGULATSIOONIS JA ERITAMISES, PIGMENDIRAKUD VÄHENDAVAD UV-KIIRGUSE KAHJULIKKU TOIMET. TUGIELUNDKOND ­ VÕIMALDAB LIIKUDA JA SÄILITADA KINDEL ASEND. LIHASED ON KINNITUNUD SKELETILE, MIS KOOSNEB LUUKOEST JA MILLE KÜLGE KINNITUVAD KÕÕLUSTE ABIL VÖÖTLIHASED. SKELETIS ON KA KÕHRKUDET. SEEDEELUNDKOND ­ LAGUNDAB TOITU. SÖÖMINE AITAB SAADA TOITAINEID JA ENERGIAT ORGANISMI ÜLESEHITAMISEKS, ELUTEGEVUSE ALALHOIDMISEKS JA SIGIMISEKS. SÖÖDUD TOITU SAAB KASUTADA ALLES SIIS, KUI SEE LAGUNDATAKSE M

Bioloogia
Inimene
5
doc

Inimene

Bioloogia kontrolltöö Villu Inimene Inimese üldiseloomustus Inimene kuulub loomariiki ­ imetajate klassi, primaatide seltsi ja inimlaste sugukonda. Inimesele iseloomulikud tunnused: - Suur aju, püstine asend, S-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, suur varvas ei vastandu. - Kahel jalal liikumine, artikuleeritud kõne. - Aeglane areng; mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. - Kõigesööja - Keerukas kultuuriline käitumine.

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun