Monopol (3)

9. Monopol
Lk 206-226
Monopolid müüvad elektrienegriat, kaabeltelevisiooniteenuseid, postmarke, telefoniteenuseid ja teisi kaupu ja teenuseid, millel pole lähedasi asendajaid.

9.1 Monopoli tunnusjooned

Lk 206 – 207
Sisenemisbarjäärid – piirnagud, mis tõkestavad uute firmade juurdepääsu tegevusalale.
Turukaitsetõkked:

• Mastaabisääst( economies of scale) – pika perioodi jooksul tootmise kasvades firma keskmine tootmiskulu väheneb. Sel juhul suudab üks firma rahuldada turunõudlust madalamate keskmiste ühikukuludega, kui seda teeksid mitu väiksema tootmismahuga firmat. Nt kaabeltelevisioon – kui üks firma on rajanud kaablivõrgu, on uut objektide juurdelülitamisepiirkulud suhteliselt väikesed. Mida rohkem objekte süsteemiga ühineb, seda enam väheneb keskmine kulu. Loomulik monopol , sest selle teke on seotud tootmise iseloomuga .
  
• Seadusandlikud piirangud –
  
• patent lubab selle omanikul teatud aja jooksul oma leiutist ainuõiguslikult kasutada.
  
• Litsents annab firmale õiguse teatud toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks. Nt lennuliinid.
  
• Oluliste ressursside ainuomandus – kui firmal on täielik kontroll mõne olulise ressursi üle, võib see teda kaitsta konkurentide juurdetuleku eest. Nt üheainsa firma kontroll teemandivarude üle.
  

Puhas monopol püsib pikemat aega küllaltki harva, sest monopoli suur kasum stimuleerib teisi firmasi hüvisele lähedast asendajat välja mõtlemaja seda tootma hakkama. Ka tehnoloogilised muutused kalduvad sisenemisbarjääre lõhkuma.

9.2 Monopoli tulu- ja kulukõverad

Lk 207 – 210
Monopoli nõudluskõver on ühtlasi ka turunõudluskõver.
Tüüpiline monopoli nõudluskõver.
Monopoli nõudluskõver on ühtlasi ka tema keskmise tulu (AR) kõver, sest: monopol suudab müüa 4 tooteühikut hinnaga 6,75 kr/tk. Seega on TP 27.-. jagades kogutulu toodetud kogusega, saame keskmise tulu 6.75 ja näeme et see on võrdne tooteühiku hinnaga. Sama kehtib ka TK turu korral.
Monopoli piirtulu on hinnast väiksem, sest tootes 5 kogust , TR=32,5. Seega tõuseb piirtulu 5,5 krooni võrra, mis on väiksem kui hind. Põhjus: viienda tooteühiku müüb monopol 6,5 krooni eest, aga selleks pean monopol müüma selle hinnaga kõik viis tooteühikut. Järelikult kaotab monopol 0,25 krooni iga esimese nelja tooteühiku pealt, mida ta oleks võinud müüa 6,75.-/tk. Seda tulu kaotust (1.-) kajastab joonisel nelinurk „kaotus“. Kogutulu muutus, mille põhjustas viienda ühiku müük, võrdub „võit“ miinus „kaotus“ ehk 5,50 krooni.
Kui liikuda mööda pakkumiskõverat allapoole, alaneb MR kahel põhjusel :

summa mis saadakse täiendava ühiku müügist, väheneb, kuna hind alaneb;

tulu, millest jäädakse ilma kõigi tooteühikute müümise tõttu madalama hinnaga, aga suureneb, kuna kogus, mida oleks võinud müüa kõrgema hinnaga, kasvab.
Monopoli lühiperioodi kulud ja tulud:
Toodangu maht
Hind
Kogutulu
Piirtulu
Kogukulu
Piirkulu
Keskmine kogukulu
Majandus-kasum
Q
p
TR=pQ
MR=
TC
MC=
ATC=
TR-TC
0
7,75
0
15,00
-15
1
7,50
7,50
7,50
19,75
4,75
19,75
-12,75
2
7,25
14,5
7,00
23,50
3,75
11,75
-9,00
3
7,00
21,00
6,50
26,50
3,00
8,83
-5,50
4
6,75
27,00
6,00
29,00
2,50
7,25
-2,00
5
6,50
32,50
5,50
31,00
2,00
6,20
1,50
6
6,25
37,50
5,00
32,50
1,50
5,42
5,00
7
6,00
42,00
4,50
33,75
1,25
4,82
8,25
8
5,75
46,00
4,00
35,25
1,50
4,41
10,75
9
5,50
49,50
3,50
37,25
2,00
4,14
12,25
10
5,25
52,50
3,00
40,00
2,75
4,00
12,50
11
5,00
55,00
3,50
43,25
3,25
3,93
11,75
12
4,75
57,00
2,00
48,00
4,75
4,00
9,00
13
4,50
58,50
1,50
54,50
6,50
4,19
4,00
14
4,25
59,50
1,00
64,00
9,50
4,57
-4,50
15
4,00
60,00
0,50
77,50
13,50
5,17
-17,50
16
3,75
60,00
0
96,00
18,50
6,00
-36,00
17
3,50
59,50
-0,50
121,00
25,00
7,12
-61,50
Näeme, et piirtulukõver asetseb allpool nõudluskõverat ja et kogutulu on maksmaalne, kui piirtulu on 0.
Kui nõudlus on elastne, on pirtulu positiivne ja hnna alanedes kogutulu kasvab.
Hinna 3,75 juures on nõudlus ühkuelastne, piirtulu võrdub nulliga ja kogutulu on maksmaalne. Piirtulu muutub negatiivseks, kui hind langeb hinnast 3,75 allapoole. Siit alates on nõudlus mitteelastne ning piirtulu negatiivne, nii et kogutulu väheneb, kui hind alaneb.

9.3 Monopoli kulud ja kasumi maksimeerimine ( kahjumi minimeerimine)

Lk 211 – 214
Kasumi maksimeerimise tingimused
Monopol võib valida ise hinna, ta on hinnakujundaja, kusjuures selle hinna juures nõutav kogus sõltub turunõudlusest.
Kasumit maksimeeriva koguse ja hinna leidmiseks on kaks moodust:

Kogutulu miinus kogukulu. Monopol suurendab toodangumahtu senikaua , kuni täiendava tooteühiku müümine suurendab kogutulu rohkem kui kogukulu. Seega peab monopol leidma niisuguse tottmistaseme, mille korral kogutulu ületab kogukulu maksimaalselt.

Piirtulu võrdub piirkuluga. Monopol laiendab tootmist niikaua , kuni piirtulu ületab piirkulu, ja lõpetab tootmise laiendamise, kui piirkulu hakkab ületama piirtulu.
Kasum on maksimaalne piirkulu- ja piirtulukõvera lõikumispunktis C, kus toodangukogus on 10 ühikut. Et sel tootmistasemel kasumit maksimeerivat hinda ei leita, tuleb liikuda mööda pikendusjoont üles kuni nõudluskõverani (punkt A).
Koguse 10 puhul on maksimeeriv hind 5,25 krooni, kui keskmine kulu 10 ühiku tootmisel on 4. Keskmine ühikukasum on siis 1,25. Kogu majanduskasum on 101,25=12,5, mida kajastab hall nelinurk joonisel.
Lühiperioodi kahjum ja tegevuse lõpetamine
Kui hind katab keskmise muutuvkul, jätkab firma tegevust. Kui hind keskmist muutuvkulu katta ei suuda, lõpetab monopol ajutiselt tegevuse.
Piirtulukõver lõikab piirkulukõverat punktis A. Optimaalse koguse (punktis B) Q1 hind p1 ületab keskmise muutuvkulu (punkt C), kuid on madalam, kui keskmine kogukulu (punkt E). Seega on firma kahjum tegevust jätkates ja kogust Q1 tootes väiksem kui tegevuse lõpetamise korral.
Monopoli ühikkahjumit kajastab lõik EB, s.o keskmine kogukulu miinus hind või keskmine tulu.
Kogukahjumi saame ühikukahju korrutamisel kogusega (joonisel hall ala). Oma tegevuse lõpetab firma siis, kui keskmise muutuvkulu kõver on igal tootmistasemel ülalpool nõudluskõverat või keskmise tulu kõverat, sest siis ei suuda ta keskmist muutuvkulu katta ühelgi tootmistasemel.
Monopoli pakkumiskõvera puudumine
Seni, kuni keskmine muutuvkulu on kaetud, maksimeerib monopol kasumit(minimeerib kahjumit) nagu täielikult konkureeriv firmagi, tootes kogust, mille MR = MC. Kasumit maksimeeriva koguse hind leitakse nõudluskõveralt, mis asub ülalpool piirtulu- ja piirkulukõverat.
Monopoli puhul võib kasumit maksimeeriv kogus jääda samaks isegi siis, kui nõudluskõver nihkub.
Oletame, et nõudluskõver on D ja piirtulukõver MR. Piirtulu- ja piirkulukõverad lõikuvad punktis A, tehes optimaalseks koguse Qe, mille hind on pe. Oletame nüüd, et nõudlus kasvab D1-ni nii, et uus piirtulukõver MR1lõikub piirkulukõveraga samuti punktis A. Optimaalne kogus jääb samask, hind aga tõuseb p1e-ni. Järelikult võib optimaalsel kogusel olla mitu hinda.
Siit järeldus; kuna hinna ja koguse vahel pole ühest seost, ei ole monopoli jaoks ka mingit pakkumiskõverat, s.t mingit ühtset kõverat, mis kajastaks kogust, mida monopol sooviks ja tahaks igal hinnatasemel pakkuda.
Pika perioodi kasumi maksimeerimine
Pikal perioodil on monopoli eesmärgiks leida kasumit maksimeeriv või kahjumit eliminineeriv tootmismaht. Kui kahjumi elimineerimisega toime ei tulda, ollakse sunnitud turult lahkuma .

9.4 Monopol ja ressursside jaotus

Lk 214 – 216
Hinna ja tootmismahu võrlus täieliku konkurentsi ja monopoli tingimustes
joonisel kujutab pika perioodi pakkumiskõverat sirge S. Kuna tegemist on konstantsete kuludega tegevusharuga, on see kõver ühtlasi ka piirkulu- ja keskmise kulu kõver. Täielikult konkureeriv haru on pikal perioodil tasakaalus punktis A koguse Qe ja hinna pe juures. Tasakaalukoguse ja -hinna korral on toodangu viimase ühiku tootmise piirkulu täpselt sama suur kui tarbijate piirkasu sellest kaubaühikust. Kuna tarbijad saavdd osta Qe ühikut hinnaga pe, tekib tarbija hinnavaru, mille suurust mõõdab hall kolmnurk Aepe.
Et monopoli nõudluskõver on negatiivse tõusuga, on seda ka tema piirtulukõver.
Oletame, et monopol maksimeerib oma kasumi, tootes koguse, kui MRm=MCm (punkt B). Järelikult toodab monopol koguse Q1 hinnaga p1. Sel tootmisharul on tarbija piirkasu (joonisel punkt C) suurem kui monopoli piirkulu(punkt B). Ühiskonna seisukohalt oleks kasulikum, kui monopol toodaks Q1-st suuremat kogust, sest tarbijate piirkasu täiendavate ühikute tarbimisest on suurem kui nende lisaühikute tootmise piirkulu.