Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majandusõpetuse arvestus (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis võib seda muutumist takistada?
1. Mittetäieliku konkurentsi turul on ettevõtted hinnakujundajad
2. Monopol ei kasuta ressursse efektiivselt, kuna kauba hind ei võrdu piirkuluga .
3. Monopolistliku konkurentsi korral ettevõte tavaliselt toodab ülalpool minimaalsete keskmiste kulude taset.
4. Võrreldes monopolistliku konkurentsi ettevõtet täieliku konkurentsi turul tegutseva ettevõttega, müüb monopolistliku konkurentsi turul tegutsev ettevõte kõrgema hinnaga väiksema tootmiskoguse.
5. Pikal perioodil ei saa monopolistliku konkurentsi firma majanduskasumit, kuna sisenemisbarjäärid puuduvad ja harru võib tulla uusi firmasid?
6. Oligopoolsel turul tegutsevad ettevõtted peavad oma tegevuse planeerimisel arvestama konkurentide käitumisega.
7. Millise oligopoli tüübiga on tegemist, kui konkurendid järgivad suurima turuosaga ettevõtte käitumist turul. Kas selleks on murtud nõudluskõvera, hinnaliidri või kartelli tüüpi käitumine?
8. Kui üks konkurentidest kasutab toote müümisel ohtralt reklaami, siis on tegemist hinnavälise konkurentsiga.
9. Otsusta iga juhu puhul eraldi, missuguse konkurentsitüübi puhul pikal perioodil firma kasumit maksimeeriva tootmiskoguse puhul kehtib järgmine võrdus
MR = MC täieliku konkurentsi, monopoli, monopolistliku konkurentsi ja oligopoli turul
P = ATC täieliku konkurentsi, monopolistliku konkurentsi turul
MC = ATC täieliku konkurentsi turul
P = MC täieliku konkurentsi turul
P = MR täieliku konkurentsi turul
10. Tööjõu nõudlus kasvab, kui selle tööjõu poolt valmistatava kauba nõudlus kasvab.
11. Täiendav toodang, mida firma saab valmistada, palgates täiendava töötaja kujutab endast tööjõu piirprodukti/MPL
12. Ressurssi nõudlus sõltub
-Ressursi piirtootlikkusest ja ressursi abil valmistatud toote hinnast ;
-Ressursi piirtootlikkusest ja ressursi hinnast;
-Ressursi hinnast ja ressursi abil valmistatud toote hinnast.
14. Firma palkab täiendava ressursiühiku, kui
- ressursi piirkulu MRC 15. Inimkapitaliks nimetatakse
-inimese oskusi, teadmisi ja kogemusi, mis võimaldavad teenida sissetulekut
16. Reaalpalga arvutamiseks tuleb nominaalpalka jagada tarbijahinnaindeksiga.
17. Tööjõu pakkumise asendusefekt on teatavasti positivne, s.t kui palk tõuseb siis tööjõu pakkumine kas suureneb
18. Kui keevitajate palk kasvab 3,5% ja keevitajate tööjõu nõudluse elastsus on -0,5 , siis keevitajate tööjõu nõudluse muutus peab olema -1,75%
19. Millises suunas muutub, kas tõuseb või langeb tasakaalupalk , kui nõudlus toodangule väheneb. - tööjõu nõudluskõver nihkub vasakule
Mis võib seda muutumist takistada?
20. Kapitali omanik teenib renditulu, intressitulu , dividende või tulu väärtpaberi hinnavahelt.
21. Laenuandja krediteerib rahakasutajat ja teenib intressitulu. õige
22. Kapitalist saadav tulu on kapitali kasutada andmise eest saadav tasu. Kapitali väljarentimisest saadav raha on tulu, kapitali müügi puhul võiks rääkida ostuhinna ja müügihinna vahe puhul tulust (kasumist)
23. Finantskapitali paigutaja tuluks on dividendid ettevõtte kasumist, laenuandmise intressid , võlakirja kupongimakse . kapitali eest saadavaks tuluks on dividendid, võlakirja kupongimaksed ja intressid rahapaigutuselt.
24. Täna teenitud raha on kallim kui tulevikus saadav raha vaid sellepärast, et tänane ettevõtluskliima on pingelisem ja raha teenimiseks tuleb rohkem vaeva näha. vale. raha ei muuda täna kallimaks otseselt mitte tänane raskem töö või keerulisem ettevõtluskliima, vaid pigem loomulik kaupade kallinemine i nflatsiooni mõjul, aga samuti ka võimalik raha pakkumise maht ja raha laenajate soov saada raha kasutamise eest tasu.
25. Rahakapitali paigutamisel peaks kapitali omaniku poolt nõutav tulumäär olema kõrgem pankade pakutavast keskmisest hoiustamisprotsendist. (sest pangas hoiustamine on üks riskivabamaid rahapaigutusviise, kuid ei pruugi rahuldada investori tulusoove, muud alternatiivid on ilmselt riskantsemad ja selle riski peaks kompenseerima kõrgem tulumäär).
26. Laenuhinna muutumine kapitaliturul kõrgemaks pärsib tarbimist (kui intressimäär kasvab, muutub raha laenamine kulukamaks), kuid hoiusemäära alandamine vähendab raha kasutamise edasilükkamist. (kui hoiusemäära alanemine sunnib raha kasutama teistes tulutoovamates projektides, mitte aga säästma)
27. Milline võiks olla rahakapitali hind kui 10 000 krooni laenatakse üheks aastaks ja raha omanikule makstakse raha koos intressidega tagasi 12 000 krooni? 20%.
28. Milline on 200 000 kroonise kapitali koguväärtus aasta pärast, kui kapitali paigutuse kasvumäär on 15% - 230 000
Majandusõpetuse arvestus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 133 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor infantik Õppematerjali autor
arvestuse vastused - 100% korrektsed

Sarnased õppematerjalid

Kontrolltöö
6
docx

Kontrolltöö

1. Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Pole olemas ühtki inimliku probleemi,mida ei saaks lahendada majandus analüüsi õigesti kasutades · Vale.majandus analüüsi abil ei saa lahendada ressurside piiratuse probleemi,kui lahenduse all mõeldakse selle elimineerimist Makroökonoomilise analüüsi üheks eesmärgiks on selgitada ning prognoosida tarbijate ja müüate käitumist · Vale.see on mikroökonoomolise analüüsi eesmärk Oletame et tootmisvõimaluste kõver puudutab hüvise A-telge 5 ühiku kohal ja hüvise B telge 20 ühiku kohal,see

Micro_macro ökonoomika
Mikro eksam
20
docx

Mikro eksam

4.TARBIJA VALIKUTEOORIA ALUSED Nõudlusseaduse kohaselt hüvise nõutav kogus suureneb, kui tema hind alaneb, kuid nõudlusseadus ei vasta küsimusele, kuidas tarbijad kulutavad oma sissetulekut erinevate hüviste vahel. Kasulikkuse teooria Sõnaga marginaalne tähistatakse väikseid muudatusi. Eelduseks on, et tarbijad teevad hindade või sissetulekute muutudes oma tarbimisvalikutes pigem väikeseid muudatusi. Kardinaalse kasulikkuse teoreetikute kohaselt on võimalik tarbimisest saadavat heaolu mõõta mõõtühiku abil. Gosseni I seadus ehk küllastusseaduse kohaselt ühe ja sama hüvise kasulikkus kasvab seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt ehk rahulolupunkt, mille leidmine põhineb piirkasulikkusel (MU). Piirkasulikkus on rahulolu ehk kogukasulikkuse (TU) juurdekasv, mida saadakse hüvise X iga täiendava ühiku tarbimisest. Piirkasulikkuse valem MU=(TU1-TU2)/(x1-x2) Küllastuspunkt saavutatakse, kui piirkasulikkus on võrdne nulliga ehk kogukasulikkus on maksimaalne (Gosseni

Mikromajandus
Mikroökonoomika eksamiks vajalik materjal
21
doc

Mikroökonoomika eksamiks vajalik materjal

ALTERNATIIVKULUD alati olemas MÕÕTÜHIK (5 relva), arvestatakse alati ÜHE mõõtühiku kohta A B C D E F Punktis D kapitali alt.kulu (C-D) Kapital 300 290 250 190 110 0 Kapital +60 ühikut = -15 ühikut tarbekaupa Tarbekaup 0 55 75 90 100 105 1 ühik K= 15/60 = 0,25 ühikut kapitalikaupa 1 relva tootmise alt 1 ühiku või alt kulu relvad või kulu (tootmata (tootmata relvi) võid) A 0 10 1,0 Relvad: Või: 10--9 = 1 1/3,8 = 0,263 B 1 9 1,0 0,910

Mikroökonoomika
Mikroökonoomika Seminar 2
132
pdf

Mikroökonoomika Seminar 2

Seminar 2 Tarbijate käitumine 1. Kas väide on õige: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. - vale 2. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: a) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist; b) kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat; c) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist; d) esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist. 3. Piirkasulikkuse all mõistetakse: a) tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub; b) muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; c) muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutustega, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; d) kaub

Mikroökonoomika
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted
19
doc

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted

2) ressrusi produktiivsuse muutus 3) teiste ressursside hindade muutus. 1, 2 muutus põhjustab ressursi nõudluskõvera nihkumise paremale. Teiste ressursside hindade mõju oleneb sellest, kas tegemist on asendus- või täiendusressursiga. Ressursi enda muutus, muudab ainult ressursi nõutavat kogust. Selle põhjuseks on firma piirkulu muutus hüviste turul. Riigi majanduslikud funktsioonid Eesti majandus on segamajandus, kus kõrvuti eksisteerivad nii era- ehk turusektor kui ka avalik riiklik) sektor. TURUHÄIRE Kuigi eraturud funktsioneerifad tavaliselt efektiivselt, võivad täiesti reguleerimata turud viia tlemusteni, mis ühiskonna kui terviku seisukohast pole alati optimaalsed. Sel juhul on tegemist turuhäirega. Turuhäire peamisteks põhjustajateks on turu ebatäiuslikkus, välismõjud ja ühiskondlikud (avalikud) kaubad. Riigi ül on püüda turuhäirete esinemist takistada või neid

Majandusteaduse alused
Loengukontspekt 1-osa mikro ja macro ökonoomika
16
doc

Loengukontspekt 1. osa mikro ja macro ökonoomika

LOENG 1 Maj. teadus on sotsiaalteadus, mis kasut. Teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Rahuldada piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes ­ maj. käitumine. Uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. Mikroökonoomika ­ teoreetiline majanduse osa. Uurib maj. otsuste tegemist majanduse üksikosalejata, nagu kodumajapidamiste ja ettevõtete(firmade) poolt. Mikroökonoomika ehk hinnateooria. Makroökonoomika ­ rahvamajandus tervikuna. Uurimisobjektiks majanduse konjunktuuri kõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu maj. tsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksbilansi puudujääk. Tasakaal! Eraldus 193ndatel nn Suure Depressiooni ajal. John Maynard Keynes 3 põhiprobleemi majanduses: - MIDA toota? - KUIDAS toota? - KELLELE toota? Majandussüsteemid: 1) traditsiooniline, tavamajandus 2) plaani- ehk käsumajandus 3) turumajand

Micro_macro ökonoomika
Mikroökonoomika
85
docx

Mikroökonoomika

suureneb suhteliselt rohkem. Kahanev mastaabiefekt väljendab seost, et kui suurendada tootmistegurite hulka teatud protsendi võrra, siis kogutoodangu maht küll suureneb, kuid suhteliselt vähem. Mastaabisääst e mastaabiökonoomia ilmneb, kui kulud ühe tooteühiku kohta langevad, samal ajal kui tootmismaht kasvab. Negatiivne mastaabisääst ilmneb, kui koos tootmismahu kasvuga hakkavad kulud ühe tooteühiku kohta tõusma. Loeng 8: Tootmiskulud Raamatupidamislikus arvestus esinevad: otsesed (raamatupidamislikud) kulud, mis on otseselt seostatavad mingi konkreetse tootega. kaudsed raamatupidamislikud kulud, mida ei ole võimalik otseselt liigitada mingi konkreetse toote valmistamiseks kulutatuteks. Neid kulusid seostatakse firma omahinnaga kaudse jaotusaluse abil. kokku võime kõiki raamatupidamislikke kulusid nimetada ilmutatud kuludeks. Majandusanalüütilises arvestuses on:

Majandus (mikro ja makroökonoomika)
Mikrooökonoomika konspekt
51
pdf

Mikrooökonoomika konspekt

töötada], kellel ei ole tööd ehk töötud./tööjõu arvuga.=töötuse määr. tööjõud=töötud+hõivatud. Tööjõud./rahvastiku arv.=osaluse määr. töötajad./rahvastiku arv.=tööhõive määr. Maksukiil (tax welge) on (palgafond-netopalk) jagatud palgafond ja korrutatud 100%. Palgafond on kõik kulutused, mis teeb töötaja peale tööandja. Võrreldes teiste EL riikidega eristub Eesti kõrge tööjõus osalemise poolest, eriti vanemates eagruppides; Eesti majandus ja tööjõuturg on tsüklilisem kui suurte/rikaste EL riikide oma; Hetkel on mitmeid aastaid majandus kasvanud kiiremini kui pika aja vältel jõukohane. EL riikide majanduse jahtumine pidurdab kasvu ka Eestis; Tööturg reagreerib majanduse jahtumisele viitajaga: praegu on näha majanduse pidurdumist ettevaatavates näitajates. M. Tootmiskulud (fooksus firmade kuludel) Ettevõtte majanduslik eesmärk on maksimeerida kasumit.

Mikroökonoomika




Kommentaarid (3)

kiku910 profiilipilt
kiku910: Mitmenda kursuse arvestus see on?
13:59 25-10-2012
cenjorita profiilipilt
cenjorita: Suured tänud! Palju abi
15:43 07-04-2014
stinaadermaa profiilipilt
Stina Adermaa: aitas küll
19:31 07-06-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun