2. Varupiduriasend : rakendab haagise pidurid ja vähendab vedruakudes survet vastavalt käepideme asendile. 3. Seisuasend: auto seisupidur on rakendunud (rõhuakud on tühjenenud). Pidurdusjõu regulaator Pidurdusjõu regulaatori ülesanne on muuta automaatselt tagapidurikambritesse antavat suruõhku sõltuvalt auto koormusest. Kiirendusklapp Kiirendusklappi ülesanne on lühendada pidurite rakendumis- ja vabastamisaega. Pidurikamber Pidurikambrid rakendavad rattapidurid tööle. Vedruakuga pidurikamber Vedruakuga pidurikamber koosneb kahest eraldi töökambrist: Pidurikambrist kuhu juhitakse suruõhk sõiduki pidurdamisel. Vedruakust mille ülesanne on hoida sõidukit pidurdatuna kui suruõhk on vedruakust väljunud. Kolmemembraaniga pidurikamber Pidurikambril on kaks suruõhu sisendava ja kolm diafragmat. See võimaldab pidurikambrit juhtida eraldi, teineteisest sõltumatute magistraalide kaudu. Kolmanda diafragma
6.10.2008 Pidurdusjõu regulaator Pidurdusjõu regulaatori ülesanne on muuta automaatselt tagapidurikambrites se antavat suruõhku sõltuvalt auto koormusest. Kaido Voitra Tartu khk Kiirendusklapp Kiirendusklappi ülesanne on lühendada pidurite rakendumis- ja vabastamisaega. Kaido Voitra Tartu khk Pidurikamber Pidurikambrid rakendavad rattapidurid tööle. Kaido Voitra Tartu khk 9 6.10.2008 Vedruakuga pidurikamber Vedruakuga pidurikamber koosneb kahest eraldi töökambrist: Pidurikambrist 12 kuhu juhitakse suruõhk sõiduki pidurdamisel. Vedruakust 11 mille ülesanne on hoida sõidukit pidurdatuna kui suruõhk on
haagisepidurite vabastuse kraan, 6 releeklapp. Selel 27 on kujutatud poolhaagise EBS piduriseade Knorr TEBS G2.1 (2S/2M) koos õhkvedrustusega. Sele 27. Poolhaagise piduriseade 2S/2M (allikas: Knorr) 1 toiteharu filtriga otsak, 2 juhtimisharu filtriga otsak, 3 pistik ISO 1185 (24N), 4 pistik ISO 7638 (EBS), 5 haagisepidurite vabastuse kraan, 6 pidurite õhupaak, 7 rõhureguleerimismoodul TEBS G2, 8 diafragmakamber, 9 ketaspidurimehanism, 10 vedrustuse õhkpadi, 11 vedruakuga pidurikamber, 12 õhkvedrustuse klapp kõrgusregulaatoriga, 13 pöörlemissageduse andur, 14 esitelje tõstepadi, 15 tõstetava esitelje klapp, 16 õhkvedrustuse õhujaotur, 17 kere asendi juhtimiskraan, 18 õhkvedrustuse paak, 19 kontrollklapp, 20 infomoodul TIM G2. Variandi 2S/2M korral on poolhaagise mõlemal küljel üks ratta pöörlemissageduse andur, mis koos mooduli rõhureguleerimiskanaliga moodustavad ühtse pidurdusrõhu juhtimise kanali. Ülejäänud
Haagise õhkpiduriseadme üldskeem ja tööpõhimõte Haagise piduriseade töötab iseseisvalt, kuid ta lülitatakse tööle veoki süsteemi poolt. Eristatakse ühejuhtmelist ja kahejuhtmelist haagise piduriseadet.Kahejuhtmeseadme põhimõttelist skeemi on kujutatud selel 6. Kahejuhtmeseadme korral on haagise pidurite suruõhuga 5- haagise õhupaak, 8- pidurikamber, 10- pidurdusjõu täitmine (punane ühendusotsak 15) regulaator, 15- toiteharu ühendusvoolik, 16- juhtimisharu ja tema pidurite juhtimine (kollane ühendusvoolik, 17- kontrollklapp, 20- filter, 21- haagise ühendusotsak 16) üksteisest õhujaotur, 22- rõhupiirik lahutatud. Haagise piduriseadme Sõiduasendis on rõhu all vaid punase värviga tähistatud täitmine suruõhuga toimib pidevalt. süsteemi osad. Haagisepidurite juhtharus (kollane
Määratlege komponendi number. Asub tagasilla küljes, ühe silla kohta on neid 2tk. Kui auto seisab, siis vedruaku rakendab seisupiduri, ehk selle vedru jõul lükatakse pidurid peale. Seisupidur vabastatakse kui vedruakusse lastakse sisse suruõhk, ja vedru surutakse kokku.sõidupidur rakendatakse kui suruõhk suunatakse pidurikambri teise poolde. Millist ülesannet antud komponent süsteemis täidab(milleks on see ette nähtud)? See on kokku ehitatud sõidu ja seisupidur, pidurikamber muudab suruõhu pidurdusrõhuks ehk teisisõnu on see piduri töösilinder. Millised rikked võivad tekkida, kuidas need endast tunda annavad (sümptomid) ja kuidas neid kontrollitakse? Rike Sümptom Kontroll Membraani purunemine Pidurikamber ei tööta Kontrollida kas tõukurvarras pidurdusel väljub
AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmoot...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
