kinemaatiline skeem. Kaudtoimega elastse tagasisidega regulaatoreid kasutatakse seal, kus on nõutud siirdeprotsessi kiire kulgemine ja staatilise vea puudumine. 1.seadesektor 11.kolvi alumine varras; 2.seadevedru (kõigereziimne vedru); 12.servomootor; 3.tugilaager; 13.servomootori kolb; 4.vihid; 14.reguleeritav tugi; 5.varras; 15.hoob; 6.telg; 16.katarakti silinder; 7.siiber; 17.katarakti drosselklapp; 8.siibri hülss; 18.katarakti kolb; 9.drosselklapp; 19.tagasiside hoob; 10.küttelatt; 20.vedru: Automaatsüsteemi tasakaaluolekus vihtidele 4 mõjuv tsentrifugaaljõud on vastavuses seadevedru 2 pingusega ja varras 5 (võrdlev element) on rangelt fikseeritud asendis. Regulaatori kõik elemendid on paigal, servomootori kolb on fikseeritud mingis asendis, vedrul 20 on 0 pingus, st ta ei ole ei kokkusurutud ega välja venitatud. Pöörlemissageduse muutumisel Pts suureneb, vihid
Sisselaskesüsteem: 1. Nimetage sisselaskesüsteemi peamised komponendid (vabalthingaval mootoril)! Pihustid, klapid(sisse,välja), 2. Mis eesmärk on drosselklapil? Pöördemomendi reguleerimine 3. Milliste aspektidega peab arvestama mootorile drosselklapi valikul? Trosserklapi läbilaskevõimest 4. Nimetage vähemalt kolm erinevat drosselklapi lahendust (tüüpi)! Mehaaniline, elektriline, 5. Millistel puhkudel kasutatakse individualseid drosselklappe (st. igale silindrile on oma drosselklapp), mis on nende eelis ühe drosselklapi ees? Põhiline ülesanne gaasipedaali vajutamise järgse mootori reageerimisaja lühendamine võidusõidumootoritel. 6. Milline tehniline lahendus tagab drosselklapi sujuva töö ka talvetingimustes? Soendussärk drosserklapis. Jahutusvedeliku suunamine läbi drosselklapi- takistab klapil ladestunud kondensvee kinnijäätumist. 7. Mida iseloomustab mootori liitervõimsus (kW/liiter)? Mootori effektiivsust
· Vigane kompressori klapp. AK 08/2008 33 Kliimaseade bussidel Kliimaseadme tööpõhimõtte skeem 1 = Kompressor 10 = Drosselklapp 11 = Andur 2 = Magnetsidur 12 = Võnkesummuti 3 = Reduktorklapp 13 = Jagaja 4 = Kõrgsurve andur 14 = Aurusti 5 = Kõrgsurve toru 15 = Madalsurve toru 6 = Jahutusradiaator 16 = Madalarõhu andur 7 = Külmaaine mahuti 17 = alarõhu sulgklapp 8 = Kuivati/filter AK 08/2008 9 = Kontrollsilm 34
kogus sama pihusti lahtioleku aja juures on suurem. Rohkem õhku = rohkem kütust. Regulaator aga muudab kütuse rõhku nõnda, et selle ja sisselaskekollektori rõhu suhe oleks jääv ja pihustatava kütuse kogus rõhkude kõikumise tõttu ei varieeruks. 17 Tutvuge auto toitesüsteemi komponentide ehitusega Kütusefilter, kütusepump, temperatuuri andur, õhurõhuandur, pihusti, külmkäivituspihusti, drosselklapp, ja õhulugeja, gaasiklapi asendiandur, hõrenduse andur. Mõõtmised Mõõtke pinge pihusti klemmidel. Millise polaarsusega juhitakse pihustit? Pinge pihusti klemmidel on aku pinge ja juhtitakse (-) polaarsusega. Mõõtke kütuse rõhk mootori tühikäigul ja pööretel 2500p/min. Kas kütuse rõhk muutub? Kütuserõhk mootori tühikäigul oli 2,6 bar ja 2500p/min oli 2,6 bar, kiirendamisel tõusis hetkeks. Drosselklapi ajam Drosselklappi juhitakse mehaaniliselt trossiga
ajal, sest vastasel korral lakkab töötamast roolivõimendi, kompressor jt. seadmed, mis võib olla ohtlik. Mootorpiduri tõhusust saab tõsta kui jätta survetakti ajal õhu kokkusurumiseks kasutatud energia järgneva ,,töötakti" ajal kasutamata. Selleks avatakse lisaklapp 4 (Mercedes Benzi veokitel) või avatakse erilise hüdraulilise ajami abil veidi väljalaskeklappi (MAN veokite EVB pidur). Sele 28. Lisaklapiga mootorpidur (allikas: MAN) 1 suruõhk, 2 väljalaskekanali drosselklapp, 3 väljalaskekanal, 4 lisaklapp, 5 sisselaskekanal, 6 kolb. Sele 29. Firma MAN mootorpiduri EVB põhiosad (allikas: MAN) 3 nookur, 5 õli sisselaskekanal, 6 tagasilöögiklapp, 8 nookuri tugi, 9 õli väljalaskekanal, 11 kolvi käigu piiraja, 12 kolb, 13 väljalaskeklapp. Vasakpoolsel selel on kujutatud EVB tööpõhimõtet. Klapivedrud suruvad nookuri (3) vastu tuge (8) ja õlikanal (9) on suletud. Õli rõhu mõjul liigub kolb (12) käigu piiraja
suurenemisel temas. Tööprintsiip on kujutatud Joon. 19. Taldrik surutakse sadulale vedruga, mille survet reguleerib spetsiaalne seade. Kui rõhk torustikus mingil põhjusel ületab 10-20% töörõhust, surutakse taldrik sadulast eemale ja klapp avaneb. Peale osa voolukeskkonna väljajooksmist ja rõhu alanemist 80- 90%-ni töörõhust surub vedru taldriku sadulale ja klapp sulgub. Reguleeriva armatuuri moodustavad: Drosselklapp, mille ülesanne on vähendada läbi tema voolava keskkonna rõhku. Taldrik on kinnitatud spindli otsa. Spindli ülaossa on lõigatud vintlõige. Spindel läbib kaant ja fikseeritakse pidurdusmutri abil nõutavasse asendisse. Taldriku tõstmisel tekib kere ja taldriku vahele pilu. Rõhk klapi taga alaneb klappi läbiva keskkonna kiiruse suurenemise tagajärjel. Vajaliku rõhu saavutamisel fikseeritakse spindel pidurmutri abil. Sellise klapi abil saab rõhku sujuvalt
suurenemisel temas. Tööprintsiip on kujutatud Joon. 19. Taldrik surutakse sadulale vedruga, mille survet reguleerib spetsiaalne seade. Kui rõhk torustikus mingil põhjusel ületab 10-20% töörõhust, surutakse taldrik sadulast eemale ja klapp avaneb. Peale osa voolukeskkonna väljajooksmist ja rõhu alanemist 80-90%-ni töörõhust surub vedru taldriku sadulale ja klapp sulgub. Reguleeriva armatuuri moodustavad: Drosselklapp, mille ülesanne on vähendada läbi tema voolava keskkonna rõhku. Taldrik on kinnitatud spindli otsa. Spindli ülaossa on lõigatud vintlõige. Spindel läbib kaant ja fikseeritakse pidurdusmutri abil nõutavasse asendisse. Taldriku tõstmisel tekib kere ja taldriku vahele pilu. Rõhk klapi taga alaneb klappi läbiva keskkonna kiiruse suurenemise tagajärjel. Vajaliku rõhu saavutamisel fikseeritakse spindel pidurmutri abil. Sellise klapi
suurenemisel temas. Tööprintsiip on kujutatud Joon. 19. Taldrik surutakse sadulale vedruga, mille survet reguleerib spetsiaalne seade. Kui rõhk torustikus mingil põhjusel ületab 10-20% töörõhust, surutakse taldrik sadulast eemale ja klapp avaneb. Peale osa voolukeskkonna väljajooksmist ja rõhu alanemist 80- 90%-ni töörõhust surub vedru taldriku sadulale ja klapp sulgub. Reguleeriva armatuuri moodustavad: Drosselklapp, mille ülesanne on vähendada läbi tema voolava keskkonna rõhku. Taldrik on kinnitatud spindli otsa. Spindli ülaossa on lõigatud vintlõige. Spindel läbib kaant ja fikseeritakse pidurdusmutri abil nõutavasse asendisse. Taldriku tõstmisel tekib kere ja taldriku vahele pilu. Rõhk klapi taga alaneb klappi läbiva keskkonna kiiruse suurenemise tagajärjel. Vajaliku rõhu saavutamisel fikseeritakse spindel pidurmutri abil. Sellise klapi abil saab rõhku sujuvalt
annaabi.ee 
