Arutlus: Mida saavad hariduselus reaalselt muuta õpilased? (0)

Mida saavad hariduselus reaalselt muuta õpilased?
Arutluse aluseks võtan gümnaasiumiõpilase ja jagan küsimuse hariduselu muutmises kahte kategooriasse: väiksemaks ja üldisemaks kategooriaks. Väiksemasse gruppi kuuluvad muudatused, mida on võimalus teostada kooli siseses keskkonnas ja üldisemasse gruppi kuuluksid üldstandardite muutused.
Suurem võimalus reaalselt muuta koolisisest elu on nendel, kes kuuluvad õpilasomavalitsusse. Näilised on vaid üldised muudatused. Seal on võimalus jagada enda ideid ja näiteks osaleda ürituste organiseerimises. Üldiselt on igal õpilasel võimalus sinna kuulumiseks. Samas volitused , mis on antud selle grupi liikmetele on üsna reglementeeritud kooli poolt, mis omakorda on piiritletud riigi poolt. Seega suuremaid muudatusi keskkooli õpilasel pole võimalik teostada,kui vaid oma kooli heaolu kujundamisel.
Kui tekitada veelgi üks grupp, kahe sissejuhatuses loodud grupi vahelele oleks selleks muudatuslikuks sfääriks näiteks mõni poliitiline grupp. Sinna on võimalus kuuluda õpilastel, kellel on lisaks koolisisese tegevuse juhtimise tahtele, on tung arusaada üldisemast süsteemist või lootus pisutki suurtemateks muutusteks. Põhjus ühe lisa grupi moodustamiseks on see, et gümnasistil on reaalne võimalus ideede realiseerimiseks vaid kooli sisestesküsimustes, kui tal on tahe midagi suuremat läbi suruda, siis peaks tal olema toetajasgrupp või vähemalt mõni tema hääle edastaja . Meie riigis on nendeks poliitikud , kellel on suuremad volitused muudatusteks. Seega kui gümnasist tahab oma ideid esitleda, tuleks talle kasuks mõnda parteisse kuulumine, kus koosviibimistel oleks tal vähemalt võimalus ideede tutvustamiseks, toetajate ja parimal juhul ka hääleedastaja leidmises.
Moodustatud üldisemasse gruppi, kus toimuvad üleüldisemad haridussüsteemi struktuuri muudatused, on volitatud tegema vaid teatud isikutel, ministritel. Meil kui gümnasistidel ei ole reaalselt võimalus viia läbi suuremaid reforme või muudatusi. Kui näiteks on õpilasel tahe läbi suruda enda koostatud õppesüsteem, siis tõenäoliselt oleks see üsna võimatu. Seda mitmel põhjusel, peamiselt seepärast, et antud struktuuri on kaua töödeldud ning vaevalt võetaks kuulda isikut, kes ise süsteemi kuuludes soovib algatada muudatusi selles. Tavaliselt kuulatakse neid, kes suudavad süsteemi kõrvalt jälgida, andes seega objektiivse hinnangu. Seega gümnasistil kahjuks või õnneks puuduvad otsesed võimalused millegi üldisema muutmiseks.
Samas kuulumata kooli juhtorganisse või omamata häälekandjat, on siiski üks võimalus veelgi oma idee realiseerimiseks. Nimelt, on õpilasel võimalus minna õppima ülikooli poiitikat või pedagoogikat ning omandades vajalikud teadmised, mida siinses ühiskonnas mõõdupuuks võetakse, on õpilasel siiski võimalus pürgida positsioonile, kus talle on seaduslikult volitatakse õigused, millegi üldisema muutmiseks. Aga kui keegi lõpetab ülikooli, siis sellisel juhul ei ole ta enam õpilane.
Omaette küsimusena võib tõstatada muutuste läbilöömise hinna? Kas tõesti on haridussüsteem niivõrd muudatuste vajalik või kas on mõtete loovutada kogu oma aeg ja elu selle nimel, et läbi viia mõningad reformid ? Selle küsimuse peale peab igaüks ise mõtlema, kui eesmärk kellegi silmis seda väärt on, siis kahtlemata on olemas reaalsed võimalused selle elluviimiseks. On ka tuntud idee, et on sort inimesi, kes leiavad ettekäändeid ja teine sort, kes leiavad võimalusi. Seega usun, et muudatuste realiseerimiseks on vajalik leida väärt idee, mille saavutamine ei tooks kaasa vaid isiklikku kasu ning leida üles võimalused selle teostamiseks.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et gümnaststil on reaalne võimalus hariduselus kaasalöömises vaid kooli siseselt ning sealgi valdavalt vabaaja veetmisvõimaluste organiseerimisel. Samas on olemas ka täiesti võimalikke mooduseid viimaks läbi suuremaid muudatusi, iseasi kas eesmärk seda väärib. On olemas näilised ja reaalsed võimalused, kuid kui jätkub sihikindlust ja leidlikkust, pole miski vaid pelgalt näiline.
Joonas Hallikas
12. A