Lähtekujutise juures võib näidata lõikava pinna või pindade kulgemist ka kriipspunktpeenjoonega, mis on otstest ja võimalikest murdekohtadest jämedad. Lõike suunda näitavad nooled (noole saba on pidev jämejoon) paigutatakse risti lõikepinnaga 2...3 mm kaugusele lõikepinnamärkide välimistest otstest. Tähed (mõõtarvudest kaks korda suuremad suurtähed) kirjutatakse noolte lähedale väljapoole nooli. Sama suurte tähtedega pealkirjastatakse lõige. Olenemata jämedate kriipsude ja vaate suunda näitavate noolte asendist, kirjutatakse täht- tähised alati paralleelselt joonise alumise servaga. Lõikepinnad joonisel viirutatakse. Lihtlõiked – detaili lõiked ühe tasandiga. Kui lõikav tasand on paralleelne põhiekraaniga, saadakse horisontaallõige. Kui vertikaallõike saamiseks kasutatav tasand on paralleelne esiekraaniga, saadakse frontaallõige.
G1A Juhendaja õp. Marge Kurm Pärnu 2007 SISUKORD Koosneb töö jaotiste ( peatükid, alajaotused, alapunktid ) pealkirjadest ja leheküljenumbritest. Pealkirjade sõnastus sisukorras peab vastama nende sõnastusele referaadis, samuti ei tohi muuta süsteemitähiseid. Sisukord paiknegu ALATI tiitellehe järel. Töö liigendatakse peatükkideks ja alapeatükkideks. Need pealkirjastatakse ja nummerdatakse. Peatükid tähistatakse tähtede, rooma või araabia numbritega ja kirjutatakse silmatorkavamas sriftis. Sisukorras näidatakse kõik töö jaotused koos leheküljenumbritega, millelt algab vastav jaotus. Tiitelleht, sissejuhatus ja uuelt leheküljelt algava peatüki algusleht on ilma leheküljenumbrita, kuid kuuluvad üldise numeratsiooni sisse. Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata
Lehe servad jäetakse vabaks 2,5 cm, vasakult 3 cm. Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi (Justify). Kõik lehed nummerdatakse, alates tiitellehest, kuid tiitellehele lehekülje numbrit ei kuvata. Lehe number paigutatakse jalusesse, joondumusega paremale. Päisesse kirjutatakse autori nimi töö teema ja kursiivis suurusega 10 punkti. Töö põhiosa liigendatakse vajadusel peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse, hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1.1., punkt 1.1.1.). Pealkirjades sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata ja pealkirjade lõppu ei panda punkti. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida, enne pealkirja kaks. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida sellele järgnevat teksti, alustatakse trükkimist järgmiselt lehelt. Kursusetöö esitatakse köidetult
SISSEJUHATUS töö kirjutamise eesmärk, uurimusobjekt, kasutatud meetodid. TÖÖ PÕHIOSA jaotada peatükkideks ja alapeatükkideks selles iseloomustatakse uurivat objekti, andmete kogumise meetodit, saadud järeldusi. KOKKUVÕTE koosneb tööst tulenevatest järeldustest ja ettepanekutest. KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU autor. Ilmumisaasta. Pealkiri. Ilmumiskoht: kirjastus. Lehekülgede arv. LISAD täiendav info töö põhiosa mõistmiseks, kõik lisad pealkirjastatakse ja nummertadatakse vastavalt järjekorrale, millises neile töös viidatakse. 3. Töö vormistamine Kooli nimi (12) TÖÖ KOOSTAJA Klass TÖÖ PEALKIRI (suured tähed 16tp B) Referaat või uurimustöö Juhendaja nimi
Re: Preserving Writing. Alliance for Computers and Writing listserv. acw- l@unicorn. acs.ttu.edu (31 Mar. 1995). VII Lisad sisaldavad tavaliselt materjali mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud (n. küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid, mõõtmisprotokollid jms). Samuti paigutatakse siia ka illustreeriv lisamaterjal (dokumendi v. fotokoopiad). Lisad nummerdatakse iseseisvalt (paremale ülanurka LISA 1) ja pealkirjastatakse, fotod allkirjastatakse (kes v. mis on fotol, millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on originaal jms). Lisadele tuleb põhitekstis viidata. Tabelite ja jooniste vormistamine. Kõik tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud (Tabel 1, jne) kas tööd läbiva või peatükisisese numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all neile ka viidata. Ka joonised (s.h
Näide: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht ... ) mälestused (kirja pandud ... aastal töö autori poolt). Viites piisab näiteks: (J. Paju mälestused) 6. Tabelite ja jooniste vormistamine. Kõik tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud (Tabel 1, jne) kas tööd läbiva või peatükisisese numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all neile ka viidata. Ka joonised (s.h. diagrammid, skeemid, kaardid) pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1, jne). Igale joonisele ja tabelile tuleb tekstis ka viidata. Näited: Joonis 1. Välismaised investeeringud ühe elaniku kohta 1998.a.(allikas: Eesti Välisinvesteeringute Agentuur) Tabel 3 7. Lisad Lisad sisaldavad tavaliselt materjali, mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud (näiteks küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid, mõõtmisprotokollid jms)
A4 formaadis, ühepoolsel paberilehel, kirjatüüp Times New Roman, arvutikirja suurus 12 punkti, reavahe 1,5. · Lehe servad jäetakse vabaks: vasakul ja paremal 3,17 cm ning üla- ja aiaserval 2,54 cm. Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi.(Justify) Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita. Töö põhitekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse, soovitavalt hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1 . 1 , punkt1 . 1 . 1 ) . NB! Pealkirjades sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata ja pealkirjade lõppu ei panda punkti. Töö iseseisvad osad (peatükid, sisukord jt) algavad uuelt lehelt. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida sellele järgnevat teksti, alustatakse trükkimist
autorite seisukohtade refereerimisega, on töö referaat, mitte uurimistöö. LISAD Lisad sisaldavad tavaliselt materjali, mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud. Näiteks: küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid, mõõtmisprotokollid jms; samuti paigutatakse siia ka illustreeriv lisamaterjal (dokumendi v. fotokoopiad). LISADE VORMISTAMINE Lisad nummerdatakse (paremale ülanurka LISA 1) pealkirjastatakse fotod allkirjastatakse (kes v. mis on fotol, millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on originaal jms) dokumendid peavad olema allkirjastatud ja dateeritud Lisadele tuleb põhitekstis viidata VIITAMINE Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud TEKSTISISENE VIITAMINE
Lisa 5. Praktikaprogramm Lisa 6. Foto praktikaettevõttest. Välisvaade Lisa 7. Kasutatud dokumendid. Arve-saateleht Lisa 8. Kasutatud dokumendid. Komplekteerimisleht Lisa 9. Kasutatud dokumendid. Taara saateleht Lisa 11. Ladustatav sortiment Lisa 10. Fotod praktikaettevõttest. 1) Kaubaaluseriiulid; 2) Peenkauba läbivooluriiulid 20. Lisade loetelus tuuakse ainult töös viidatud lisad ja teisalt peab igale loetelus olevale lisale leiduma töös viide. 4. Tabelid 1. Tabelid pealkirjastatakse ja nummerdatakse araabia numbritega kogu töö ulatuses ühtlaselt (näiteks: Tabel 1., Tabel 2. jne) (automaatne numeratsioon menüü abil Insert-Caption/Lisa ja jooniste loendeid koos lehekülje numbrite ja pealkirjadega käsk menüüst Insert-Index- and Table- vaheleht Tables of Figures). 2. Tabel paigutatakse võimalikult selle tekstilõigu järele, milles talle esmakordselt viidatakse. Teksti paigutatavad tabelid peavad olema võimalikult lihtsad ja
informatsiooni. · Kõik lisad tuuakse vastavalt neile tekiks viimasele järjekorrale. · Iga lisa alustatakse uutelt lehelt · Kui lisasid on rohkem kui üks, kirjutatakse lehe parempoolsele ülaservale sõna ,,lisa" koos järjekorra nr-ga ja selle alal sümmeetriliselt tekstiga sisekohane pealkiri. · Vajaduse korral jaotatakse lisa osadeks, mis pealkirjastatakse lisa numbri ja alajaotise numbriga. · Loetelu punktid tähistatakse tavaliselt kas araabia nr-ga 2. Kased 3. Pärnad 4. Tammed Väiketähed 5. Kased 6. Pärnad 7. Tammed · Iga loetelu hakatakse uuelt realt. · Numbri järele pannakse ümarsulg, loetelu alustatakse väikeste tähtega ja loetelu osad eraldatakse. · Töö peatükke ja muid osi ei sobi õpetada loeteluga.
võimalustele. Töö lõpus esitatakse loetelu kõigist töös viidatud materjalidest. Allikate loetelu ei arvata töö mahu sisse. Lisades esitatakse abimaterjalid ja andmed, mis on vajalikud töös käsitletud seisukohtade kinnitamiseks ja illustreerimiseks, kuid oma mahu või sisu poolest häiriksid töö jälgitavust tekstis (nt küsimustikud, suuremahulised tabelid vms). Lisad numereeritakse ja pealkirjastatakse (läbivalt suurtähtedega). Iga lisa alustatakse uuelt lehelt. Lisade funktsiooniks on töö sisu täiendada ja aidata seda paremini mõista. Lisa peab seostuma töö sisulise struktuuriga. Lisasid ei arvata töö mahu sisse. 3.2 Keel ja stiil Kirjalikes töödes tuleb kasutada korrektset kirjakeelt. Stiil peab olema neutraalne, emotsioonideta, kasutatakse umbisikulist tegumoodi. Vältida tuleb konspektstiili, samuti paljusõnalisi ja sisuvaeseid lauseid.
vaid tiitellehel), arvestades numbrilisse arvestusse ka tiitellehe. Tekstilõigud eraldatakse taandrea (1,25 cm) või tühja reavahega. Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu või lauseid võib vormistada sõrendatud , paksus või kaldkirjas. Tuleb jälgida, et kogu töö ulatuses kasutatakse ühte valitud stiilidest. Eristuskirjadega ei maksa liialdada. Töö liigendatakse peatükkideks ja alapeatükkideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse. Nummerdamine toimub hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1.1., selle allosa 1.1.1.). Sisukorra, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse, lisade ette numbrit ei kirjutata. Töö peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega, ülejäänud pealkirjad väikeste tähtedega paksus kirjas. Pealkirja lõppu punkti ei panda, erandiks on pealkiri, mis koosneb mitmest lausest.
NB! Täpsem viitamise juhend peatükis 3 ja kasutatud allikate loetelu koostamise juhend peatükis 4. 2.7. Lisad Sisaldavad tavaliselt materjali, mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud (nt küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid, mõõtmisprotokollid jms). Samuti paigutatakse siia ka illustreeriv lisamaterjal (dokumendi- või fotokoopiad). Lisad nummerdatakse iseseisvalt (paremale ülanurka LISA 1) ja pealkirjastatakse individuaalselt. Lisatud fotod allkirjastatakse - kes või mis on fotol, millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on originaal jms. Lisadele tuleb põhitekstis viidata. LISA 1 Tallinna Nõmme Põhikool KUIDAS VORMISTADA LOOVTÖÖD? Loovtöö Koostas: Karl Kalkun, Teet Vainupea 8.b klass
NB! Täpsem viitamise juhend peatükis 3 ja kasutatud allikate loetelu koostamise juhend peatükis 4. 2.7. Lisad Sisaldavad tavaliselt materjali, mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud (nt küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid, mõõtmisprotokollid jms). Samuti paigutatakse siia ka illustreeriv lisamaterjal (dokumendi- või fotokoopiad). Lisad nummerdatakse iseseisvalt (paremale ülanurka LISA 1) ja pealkirjastatakse individuaalselt. Lisatud fotod allkirjastatakse - kes või mis on fotol, millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on originaal jms. Lisadele tuleb põhitekstis viidata. LISA 1 Tallinna Nõmme Põhikool KUIDAS VORMISTADA LOOVTÖÖD? Loovtöö Koostas: Karl Kalkun, Teet Vainupea 8.b klass
peatükisisene loetelust valida. Selleks: · Kui tabelis olevad andmed on pärit Æ New Label Æ trüki vastav nimetus Æ OK teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all Edaspidi saab vajaliku pealdise valida neile ka viidata. loetelust · Joonised (s.h. diagrammid, skeemid, Æ OK kaardid) pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1, jne) · Igale joonisele ja tabelile tuleb tekstis ka viidata 2 8. Viitamine · Igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile · Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes ja kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad peavad olema viidetes märgitud MS Word
üksteisest täiendava reavahega. Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka. Alates teisest leheküljest (resümeest) märkida töö päisesse vasakule kooli nimetus, paremale töö autori nimi ja grupi nr (kirja suurus 10 pt). Töö põhitekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse (peatükk 1, alapeatükk 1.1, punkt 1.1.1). Õpimappi võib lisada täiendavaid materjale valdkonna kohta (artiklid, juhendid, pildimaterjal jms) Lisana tekstitöötluse tekst JALAHOOLDUSAPARAADID TOLMUIMEMIS- VÕI PIHUSTUSTEHNIKAGA Sarvestunud naha ja küünte lihvimistöödeks on peamiselt kasutusel kaks moodsat tehnikat: imemis- ja pihustustehnika. Tänapäeva jalahooldusaparaadid nõuavad vähe hooldust kuna
punktideks, mis nummerdatakse. On antud erialases kirjanduses ka soovitusi paragrahvi mahu osas: optimaalselt 3 lõiget, 1 lõige 1 lause, 1 lause 1 mõte. Koonduvad nende sisulise seotuse järgi peatükkideks. **Peatükid- saab jaotada jagudeks, jao jaotisteks ja jaotised alljaotisteks. Nt KarS, VÕS. **Osad: teksti osa tähistatakse araabia numbritega. Numeratsioon on õigusakti piires läbiv (paragrahvide, peatükkide, osade puhul). Teksti osad pealkirjastatakse ja see peab olema lühike ning väljendama õigusakti või selle teksti osa sisu. Lisaks veel **Pealkiri **Preambula (e sissejuhatus) ei tohi sisaldada õigusnorme ehk regulatsioone, ülesandeks on motiveerida akti kehtestamist ning selgitada selle sisu. **Lisad- tabelid, skeemid jne, tavaliselt akti lõpus ja ei tohi sisaldada õigusnorme. **Märkused- õigustloova akti põhitekstis ei soovitata kasutada, kasutatakse üldjuhul lisade puhul, et millise sätte, sätete
Tabelis esitatud andmed tuleb alati siduda töö tekstiga. Tabel paigutatakse võimalikult lähedale sellele tekstilõigule, kus tabelile esmakordselt viidatakse. Samas tuleb silmas pidada ka seda, et ebapiisav on fraas ,,tabelist on näha". Kuna igasse tabelisse koondatud andmed võimaldavad teha väga erinevaid järeldusi, siis peab töö koostaja (pretendent) igal juhul tekstis (verbaalselt) esitama selle mõtte või seisukoha, mida tabelist kõnealuses kontekstis ,,on näha". Tabelid pealkirjastatakse ning nummerdatakse araabia numbritega. Kui tabeleid on vähem kui 10 tk siis toimub ühtne, tööd läbiv nummerdamine. Suurema arvu puhul nummerdatakse peatükkide lõikes: nt Tabel 1.1, Tabel 1.2, Tabel 2.1 jne. Tabelite nummerdamisel on esikohal peatüki number ja teisel kohal tema järjekorranumber peatükis. Kui töös kasutatakse kirjandusest ülekantud tabeleid siis tuleb viidata ka kirjanduse allikale. Tabel 2.1 on näide tabeli esitamise kohta lõputöös. Tabel 2
Taotlus Vaie Õigustekstide ülesehitus Õigustloov akt (seadus, määrus): · Paragrahvsüsteem · Paragrahvid jagunevad lõigedeks ja lõiked võivad jaguneda punktideks (loetelude korral) · Lisaks paragrahvile võib õigustloova akti struktuuriosaks olla preambul, osa, peatükk, jagu, jaotis, alljaotis ja. · Peale preambuli õigustloov akt ja kõik struktuuriosad pealkirjastatakse. · Paragrahvid, peatükid ja osad nummerdatakse õigusakti läbivalt araabia numbritega. · Jaod, jaotised, alljaotised, lõiked ja punktid nummerdatakse kõrgemat jaotusüksuse piirides läbivalt araabia numbritega. · Normitehniline märkus · Lisad · Läbiv põhimõte üldiselt üksikule Üksikakt: · Pealkiri ja preambul · Number ja kuupäev · Alapunktid loetelude puhul · Punktid võivad olla pealkirjastatud
13, bold, suur algustäht). Tekstilõigud eraldatakse lõiguvahega (6 pt). Sõnastuses kasutatakse umbisikulist tegumoodi, nt Käesolevas töös antakse ülevaade... Referaadi täiendaval vormistamisel ja viitamisel tuleb lähtuda Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi juhendist (www.mg.edu.ee). 3.2.1 Peatükkide vormistus Töö põhitekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ja nummerdatakse. Pealkirja algustäht on suurtäht. Peatüki ette märgitakse number, v.a sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud kirjandus. Peatüki numbri ja nimetuse (pealkirja) vahele ei panda punkti. Töö iseseisvad osad algavad uuelt lehelt. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühikut ehk tühja rida. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida teksti, alustatakse uuelt leheküljelt.
Interneti materjalidele viitamisel esitatakse autori perekonnanimi, eesnimi, pealkiri, internetiaadress ja kasutamise kuupäev. Autori nime puudumisel märgitakse pealkiri, internetiaadress ja materjali kasutamise kuupäev. Lisad Lisamaterjalide eesmärk on illustreerida ja täiendada referaadis esitatut. Lisadesse paigutatakse näitlikud ja selgitavad materjalid. Näiteks tabelid, joonised, fotod, diagrammid jms. Lisad nummerdatakse ja pealkirjastatakse. Lisadele tuleb tekstis viidata. Lisad paigutatakse viitamise järjekorras. Lisa 1 Tiitellehe näidis Tallinna Kunstigümnaasium REFERAADI VORMISTAMISE JUHEND Referaat Koostaja: (klass) Juhendaja: Tallinn 2016 Lisa 2
Tabel paigutatakse võimalikult lähedale sellele tekstilõigule, kus tabelile esmakordselt viidatakse. Samas tuleb silmas pidada ka seda, et ebapiisav on fraas „tabelist on näha”. Kuna igasse tabelisse koondatud andmed võimaldavad teha väga erinevaid järeldusi, siis peab töö koostaja (pretendent) igal juhul tekstis (verbaalselt) esitama selle mõtte või seisukoha, mida tabelist kõnealuses kontekstis „on näha”. Tabelid pealkirjastatakse ning nummerdatakse araabia numbritega. Kui tabeleid on vähem kui 10 tk siis toimub ühtne, tööd läbiv nummerdamine. Suurema arvu puhul nummerdatakse peatükkide lõikes: nt Tabel 1.1, Tabel 1.2, Tabel 2.1 jne. Tabelite nummerdamisel on esikohal peatüki number ja teisel kohal tema järjekorranumber peatükis. Kui töös kasutatakse kirjandusest ülekantud tabeleid siis tuleb viidata ka kirjanduse allikale. Tabel 2.1 on näide tabeli esitamise kohta lõputöös.
Ruutvõrrand koosneb ruut, lineaar-ja vabaliikmest. 9 3. TÄNASE PRAKTIKUMI KASULIKKUS Autoril on üsna kesised teadmised tabelite, jooniste, valemite koostamiseks. Seega oli kirjaliku töö vormistamine kui ,,jalgratta leiutamine". Ometi kasutati jooksvalt juhendit ja guugeldati pealekauba. Loodaks selle kohta rohkem teadmisi saada. Samuti nende pealkirjastamisega, mida siis allkirjastatakse ja mida pealkirjastatakse. Samuti sain teada kui ükski klahv enam ei toiminud ega lasknud dokumenti edasi töödelda, et tegemist oli programmi (Wordi) aegumisega. Seega tuli see vastavalt uuesti peale installeerida. Õnneks on mul piisavalt huvi, kannatlikkust, motivatsiooni ja aega, et oma arvutit paremini tundma õppida! 10 KOKKUVÕTE Kokkuvõttes kirjutatakse lühidalt töö sisust. Autori poolsest tagasisidest annab aimu eelnev peatükk
Automaatse sisukorra koostamine on võimalik pärast seda, kui on määratud pealkirjadele stiilid (vt järgmist punkti). Seejärel tuleb lisada tühi leht tiitellehe ja sissejuhatuse vahele (Ctrl + Enter). Automaatse sisukorra loomiseks tuleb valida menüüribalt: Viited – Sisukord – sobiv automaattabel. 3.3.3. Töö liigendamine ja pealkirjad Töö liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja alapunktideks, mis pealkirjastatakse. Pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama töö/peatüki sisule, kuid ei tohi korrata töö üldteemat. Pealkirju sõnastades tuleb vältida retoorilisi küsimusi, ilukirjanduslikku stiili. Samuti ei tohiks pealkirjades ilmneda töö järeldused. Sisukorra, sissejuhatuse, põhiosa peatükkide, kokkuvõtte ja kasutatud allikate loetelu pealkirjad kirjutatakse läbivalt suurtähtedega. Alajaotuste pealkirjad kirjutatakse väikeste tähtedega (v.a suur algustäht)
Haldusdokumendid Käskkiri, akt, protokoll Koostas: Pille Koit Haldusdokumendid Haldusdokumendid on õigusliku jõuga dokumendid, mis tõendavad vastuvõetud otsuseid, kinnitavad fakte ja toiminguid, fikseerivad seisukordi või sündmusi. Haldusdokument on dokument, mis koostatakse juhtimis-, täidesaatva- ja korraldava tegevuse dokumenteerimiseks Haldusdokumendid Kõik haldusdokumendid vormistatakse üldplangile ja pealkirjastatakse dokumendiliigi nimetusega trükitähtedega. Juhendid, eeskirjad, kord (nt.asjaajamiskord) vormistatakse valgele paberile. Haldusdokumendid Kõik haldusdokumendid tuleb registreerida dokumendiregistris. Kõik haldusdokumentide originaalid on varustatud originaalallkirja(de)ga. Vajadusel tehakse dokumendist väljavõte või koopia Käskkiri Käskkirion tegevust korraldav dokument, mille väljaandmise õigus on asutuse (tipp)juhil või tema asetäitjatel
rööpjoondada, tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava reavahega. Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka. Alates teisest leheküljest (resümeest) märkida töö päisesse vasakule kooli nimetus, paremale töö autori nimi ja grupi nr (kirja suurus 10 pt). Töö põhitekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse (peatükk 1, alapeatükk 1.1, punkt 1.1.1). Sisukord 1.JALAHOOLDUSAPARAADID TOLMUIMEMIS- VÕI PIHUSTUSTEHNIKAGA........2 1.1.Mis eraldab tehnikaid?....................................................................................... 3 1.2.Kuidas tehnikud end täiendavad?...................................................................... 3 2.JALAHOOLDUS ÕÕNESPEITLIGA......................................................................... 4 2.1.Tööviis....
2. suulised allikad (mälestused, intervjuud, video- ja audiomaterjalid) 3. kasutatud kirjandus. VII Lisad sisaldavad tavaliselt materjali mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud (n. küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid, mõõtmisprotokollid jms). Samuti paigutatakse siia ka illustreeriv lisamaterjal (dokumendi v. fotokoopiad). Lisad nummerdatakse iseseisvalt (paremale ülanurka LISA 1) ja pealkirjastatakse, fotod allkirjastatakse (kes v. mis on fotol, millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on originaal jms). Lisadele tuleb põhitekstis viidata. VIII Resümee e. ülevaade tööst (max 1 lk.), milles esitatakse peamised mõtted ja järeldused, millest on töös juttu. Samuti võib esitada olulisemad märksõnad. Kuna resümee eesmärgiks on töö olulisemate tulemuste lühitutvustus, siis võib neid lähtuvalt töö väljundist koostada nii eesti- kui võõrkeeltes
Tartu: AS Atlex 13 9. TABELID,JOONISED,VALEMID jms Teksti illustreerimiseks kasutatakse tabeleid ja jooniseid. Jooniseks nimetatakse skeeme, kaarte, kujundeid, diagramme, graafikuid jms. Need paigutatakse vahetult pärast tekstis nende kohta käivat viidet ja soovitavalt nii, et need mahuksid ühele leheküljele. Kõik töös esinevad tabelid, joonised, valemid jms nummerdatakse araabia numbritega ja pealkirjastatakse. Tabelite puhul kasutatakse pealkirju ning jooniste puhul allkirju. Tabeli pealkirja ja tabeli ning tabeli ja sellele järgnevate seletuste vahele jäetakse tühi rida. Ka joonise ette ja joonise allkirja järele tuleb jätta tühi rida. Mõnede teemade puhul on näitmaterjaliks ka fotod. Viimaseid nummerdatakse ainult juhul, kui fotosid on mitu ja tekstis on vajalik neile osutada. Harilikult piisab allkirjast. Näide: Foto 1
terminite tõlkimisel nende tegelikku vastavust oskussõnadele teises keeles. Resümee koosneb kolmest andmelõigust: tiitelandmeist, 5–15 võtmesõnast ja resümee tekstist. 2.4.8. Kasutatud allikad Kasutatud allikate loetelu peab sisaldama kõiki töö käigus viidatud allikaid. Kasutatud allikad järjestatakse tähestikuliselt autorite perekonnanimede alusel. Kui allikal autor puudub, reastatakse see loetelus pealkirja järgi. 2.4.9. Lisad Lisad pealkirjastatakse ja nummerdatakse araabia numbritega. Lisadena esitatakse täiendav ja selgitav materjal: 1) eksperimendis kasutatud vahendid ja materjalid; 2) vaatlusprotokollid; 3) töös toodud jooniste koostamise algandmed; 4) tabelid; 5) eeskirjad; 6) küsimustikud; 7) testid; 11 8) fotod (nt töö aluseks olnud esemelistest allikatest või praktilise töö puhul valmis
Kõige sagedamini antakse lisadena: · eksperimendis kasutatud vahendid ja materjalid; · töös toodud jooniste koostamise algandmed; · tabelid; · matemaatilised abivalemid; · eeskirjad; · küsitluslehed; · ankeedid; · testid; · fotod; · õpilastööde näidised jpm, mis on vajalikud töö paremaks mõistmiseks. Lisad, mis on vaid kaudselt seotud uurimistöö teemaga, tuleks tööst välja jätta. Samuti ei esitata mujal trükitud materjale. Lisad pealkirjastatakse ja nummerdatakse (kui lisasid on rohkem kui üks) araabia numbritega. Lisade pealkirjad esitatakse sisukorras, nt: LISAD Lisa 1. Küsitluslehe näidis Lisa 2. E-ajakirjade loetelu 12 4. UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE Kõik Tallinna Saksa Gümnaasiumis kirjutatud tööd vormistatakse vastavalt selle peatüki nõuetele
3) kasutatud kirjandus. VII Lisad sisaldavad tavaliselt materjali mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest kuid mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud (n. küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid, mõõtmisprotokollid jms). Samuti paigutatakse siia ka illustreeriv lisamaterjal (dokumendi v. fotokoopiad). Lisad nummerdatakse iseseisvalt (paremale ülanurka LISA 1) ja pealkirjastatakse, fotod allkirjastatakse (kes v. mis on fotol, millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on originaal jms). Lisadele tuleb põhitekstis viidata. VIII Resümee e. ülevaade tööst (max 1 lk.), milles esitatakse peamised mõtted ja järeldused, millest on töös juttu. Samuti võib esitada olulisemad märksõnad. Kuna resümee eesmärgiks on töö olulisemate tulemuste lühitutvustus, siis võib neid lähtuvalt töö väljundist koostada nii eesti- kui võõrkeeltes
internet); 2) suulised allikad (mälestused, intervjuud, video- ja audiomaterjalid) 3) kasutatud kirjandus. VII Lisad sisaldavad tavaliselt materjali mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud (n. küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid, mõõtmisprotokollid jms). Samuti paigutatakse siia ka illustreeriv lisamaterjal (dokumendi v. fotokoopiad). Lisad nummerdatakse iseseisvalt (paremale ülanurka LISA 1) ja pealkirjastatakse, fotod all- kirjastatakse (kes v. mis on fotol, millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on ori- ginaal jms). Lisadele tuleb põhitekstis viidata. VIII Resümee e. ülevaade tööst (max 1 lk.), milles esitatakse peamised mõtted ja järeldused, millest on töös juttu. Samuti võib esitada olulisemad märksõnad. Kuna resümee eesmärgiks on töö olulisemate tulemuste lühitutvustus, siis võib neid lähtuvalt töö väljundist koostada nii eesti- kui võõrkeeltes
Jagude numeratsioon peatükisiseselt, jaotiste numeratsioon jaosiseselt ja alljaotiste numeratsioon jaotisesiseselt algab araabia numbriga 1. (4) Seadustiku või eriti mahuka seaduse eelnõus võib koondada peatükid süsteemselt osadesse, säilitades peatükkide kogu eelnõu läbiva numeratsiooni. Esimesse ossa koondatakse üldised normid. Osad nummerdatakse eelnõu läbivalt araabia numbritega. (5) Eelnõu struktuuriosad, välja arvatud preambul, pealkirjastatakse, arvestades § 23 lõikes 3 sätestatut. § 27. Normitehniline märkus (1) Seaduseelnõu võib erandjuhul sisaldada seaduse kohaldamiseks vajaliku teabega teksti, mis ei ole normatiivselt siduv ja mis vormistatakse normitehnilise märkusena. (2) Normitehniline märkus tähistatakse eelnõu, paragrahvi või muu struktuuriosa pealkirja või teksti lõpus araabianumbrilise ülaindeksiga ja esitatakse eelnõu lõpus joonealuse selgitava tekstina.
Lähtekujutise juures võib näidata lõikava pinna või pindade kulgemist ka kriipspunktpeenjoonega, mis on otstest ja võimalikest murdekohtadest jämedad. Lõike suunda näitavad nooled (noole saba on pidev jämejoon) paigutatakse risti lõikepinnaga 2...3 mm kaugusele lõikepinnamärkide välimistest otstest. Tähed (mõõtarvudest kaks korda suuremad suurtähed) kirjutatakse noolte lähedale väljapoole nooli. Sama suurte tähtedega pealkirjastatakse lõige. Olenemata jämedate kriipsude ja vaate suunda näitavate noolte asendist, kirjutatakse täht-tähised alati paralleelselt joonise alumise servaga. Lõikepinnad joonisel viirutatakse. Lihtlõiked – detaili lõiked ühe tasandiga. Kui lõikav tasand on paralleelne põhiekraaniga, saadakse horisontaallõige. Kui vertikaallõike saamiseks kasutatav tasand on paralleelne esiekraaniga, saadakse frontaallõige.
volitada valla- või linnavalitsusele. §92. Määruse vorm - (1) Määrus antakse kirjalikult. (2) Määruses tuleb viidata määruse andmise aluseks olevale volitusnormile. Kui määruse annab haldusorgan edasivolituse alusel, tuleb viidata ka edasivolitusele. Seda nõuet ei kohaldata volitusnormita antud määruse kehtetuks tunnistamise suhtes. (3) Määruses märgitakse selle andnud haldusorgani nimetus ning määruse andmise kuupäev ja number. Määrus pealkirjastatakse. (4) Määrust muutvas või kehtetuks tunnistavas määruses tuleb nimetada ka muudetava või kehtetuks tunnistatava määruse pealkiri ja number ning määruse andmise kuupäev ja määruse avaldamismärge. (5) Määrusele kirjutatakse alla ja määrus avaldatakse seaduses ettenähtud korras. §93. Määruse kehtivuse tingimused - (1) Määrus kehtib, kuni selle tunnistab kehtetuks haldusorgan või Riigikohus või kehtivusaja lõppemiseni või volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni
html], 29.04.1999 2.8. Lisad Lisad sisaldavad töö põhiosa mõistmiseks vajalikku täiendavat, mahukamat informatsiooni. Kõik lisad tuuakse vastavalt neile tekstis viitamise järjekorrale. Iga lisa alustatakse uuelt lehelt. Kui lisasid on rohkem kui üks, kirjutatakse lehe parempoolsele ülaservale sõna “Lisa” koos järjekorranumbriga (lühendit “nr.” ei kasutata) ja selle alla sümmeetriliselt tekstiga sisukohane pealkiri. Vajaduse korral jaotatakse lisa osadeks, mis pealkirjastatakse lisa numbri ja alajaotise numbriga. 4 3. Loetelud, lühendid ja arvud tekstis Loetelu punktid tähistatakse tavaliselt kas araabia numbritega, 1) kased; 2) pärnad; 3) tammed. väiketähtedega a) kased; b) pärnad; c) tammed. või muude märkidega (mõttekriips, tärn, punkt jne.). Iga loetelu punkti alustatakse uuest reast
· Uurimistöö tulemuste peamine järeldus. Kokkuvõtte maksimumpikkuseks võib olla 1 lehekülg. Sisukord Sisukord asub töös kokkuvõtte järel ja selles näidatakse kõik töö alajaotused ranges vastavuses töös kasutatud pealkirjade, alajaotuste järjenumbrite ning leheküljenumbritega. Töö kujundamisel tuleb lähtuda järgmistest nõudmistest: · Töö liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja -punktideks, mis pealkirjastatakse ja nummerdatakse hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega. · Sisukorras loetletakse, kuid ei nummerdata sisukorda, sissejuhatust, kokkuvõtet, loetelusid, registreid ja lisasid. · Kõiki iseseisvaid struktuuriüksusi alustatakse töös uuelt lehelt. 11 · Alapeatükke ja alapunkte alustatakse samalt lehelt, kui pealkirjaga samale leheküljele
praktikute poolt nende kasutamisel saadud kogemustega...." (tsit. Roper jt 1999: 25 järgi). Kirjanduse loetelus: 35 Riehl, J., Roy, C. (1980). Conceptual models for nursing practice. New-York: Appleton- Century-Crofts. (Tsit. Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused. Tartu: Elmatar. 3.10. Tabelid Tabelid võimaldavad arvandmeid ja teksti sisu esitada süstematiseeritult ja ülevaatlikult. Tabelid pealkirjastatakse ja nummerdatakse araabia numbritega kogu töö ulatuses ühtlaselt (Insert/Caption), näiteks Tabel 1., Tabel 2. jne. Tabel paigutatakse viidatava tekstilõigu järele. Teksti paigutatavad tabelid peavad olema lihtsad ja ülevaatlikud. Mahukamad tabelid on otstarbekas esitada lisades. Tekstis esitatakse ka tabeli sisu kokkuvõte ja viide. Näiteks: Alljärgnev tabel 2 iseloomustab õendusprotsessi ja uurimisprotsessi võrdlust viie etapina.
2 8 Allikad Esitatakse loetelu kõigist töös viidatud materjalidest. Allikate loetelu ei arvata töö mahu sisse. Lisad Lisades esitatakse abimaterjalid ja andmed, mis on vajalikud töös käsitletud seisukohtade kinnitamiseks, illustreerimiseks, kuid oma mahu või sisu poolest häiriksid töö jälgitavust tekstis esitades (näiteks: küsimustikud, suuremahulised tabelid vms). Lisad numereeritakse ja pealkirjastatakse (läbiva suurtähtedega). Iga lisa alustatakse uuelt lehelt. Lisade funktsiooniks on töö sisu täiendada ja aidata paremini mõista. Lisa peab seostuma töö sisulise struktuuriga. Lisasid ei arvata töö mahu sisse. Autori märkused Võivad sisaldada töös mittekajastatud, kuid lugejale olulist informatsiooni; uurimisega seotud asjaolusid; viidet sellele, et antud uurimus on osa suuremast projektist; tänuavaldusi inimestele, asutustele, kes töö valmimisele erineval moel
Intervjueeritava ees- ja perekonnanimi. Intervjuu pealkiri. Intervjuu tüüp (üleskirjutis või helisalvestis). Intervjueerimise koht, kuupäev. Intervjueerija nimi. Näide: Ita Ever. Meenutused koolipõlvest. Üleskirjutis. Tallinn, 16.01.2009. Õnne Kask. 2.8 Tabelid, lisad, joonised, valemid ja loetelud 14 Tabelid Kõik töös esinevad tabelid nummerdatakse araabia numbritega kas kogu töö ulatuses või peatükkide kaupa ja pealkirjastatakse. Tabelitele tuleb tekstis viidata ning tabel on paigutatud teksti kohe peale sellele viitamist. Tabeli number (võib rõhutada rasvases kirjas) ja pealkiri kirjutatakse enne tabelit (vt Näide). Näide Tabel 1. Ettevõtte töötajate haridustase Jrk.nr. Töötaja ametikoht Töötaja haridus Lisad. Tihti tekib uurimistöö käigus sellist materjali (nt suured tabelid ja graafikud,
väljavõtte. Kõige sagedamini esitatakse lisadena: 6 - küsitluslehed, ankeedid; - testid; - eksperimendis kasutatud vahendid ja materjalid; - töös toodud jooniste koostamise algandmed; - tabelid; - matemaatilised abivalemid; - eeskirjad; - fotod; - õpilastööde näidised. Lisad pealkirjastatakse ja nummerdatakse (kui lisasid on rohkem kui üks) araabia numbritega (Lisa 1, Lisa 2, Lisa 2.1). Lisade lehekülgi ei nummerdata. Sisukorras tuuakse ära lisade pealkirjad ning iga lisa alguslehekülg. 2.4 Keel ja grammatika Tekst peab olema asjalik, ladus, kergesti mõistetav ja ühetähenduslik. Hoiduda tuleks liigsest sõnaohtrusest ja tarbetutest kordustest. Teaduslikus tekstis kasutatakse reeglina umbisikulist vormi (töös on uuritud..., mõõtmiseks kasutati...)
tõttu (näiteks töötlemata andmed, suuremahulised tabelid, küsimustikud). Kõikidele lisa- dele tuleb tekstis viidata (vt 4.4). Lisad paigutatakse kirjaliku töö lõppu. Lisad algavad esimese tasandi pealkirjaga (vt 4.1) LISAD, mis võib olla paigutatud esimese lisaga samale leheküljele (sel juhul ei jäeta lehekülje algusesse 72 pt tühimikku). Iga lisa alustatakse uuelt leheküljelt. Lisad nummer- 18 datakse ja pealkirjastatakse teise tasandi pealkirjana (näiteks Lisa 2. Küsimustik), 36 pt tühimikku pealkirja ette ei jäeta. Mitmeleheküljelise lisa järgmised leheküljed peal- kirjastatakse „Lisa 2. (järg)“. Lisade pealkirjad esitatakse ka sisukorras. Lisad .....................................................................37 Lisa 1. Kasutatud lühendid .......................37 Lisa 2. Küsimustik ....................................39
Kui töös on mitu valemit, nummerdatakse nad üldnumeratsiooniga (valem 2) või peatükkide lõikes (valem 1.3 kus üks tähistab peatüki-, kolm valemi järjekorranumbrit). Valemi number kirjutatakse ümarsulgudes all valemist paremal. Viidates tekstis valemile, paigutatakse selle numeratsioon sulgudesse. Tabelid Tabeleid kasutatakse arvuliste andmete ja oluliste tekstiosade ülevaatlikuks ja kompaktseks esitamiseks. Tabelid pealkirjastatakse ja nummerdatakse. Tabeli kohale lehe vasakusse serva kirjutatakse üldnimetus Tabel -, millele järgneb tabeli number. Lühendit nr. ja punkti numbri järel ei kasutata. Tabelid nummerdatakse araabia numbritega läbiva numeratsiooniga kogu töö ulatuses või iga peatüki ulatuses eraldi. Näit. Tabel 10 või Tabel 3.4, mis tähistab kolmanda peatüki neljandat tabelit. Kui töös on ainult üks tabel, siis seda ei nummerdata. Tabeli number paigutatakse tabeli kohale vasakule
Kui viidata tuleb mitmele allikale, siis tuleb viited kirjutada suurenevas järjestuses, nt [1,3,7,9] või [1, lk 3; 2, lk 72]. Viide võib kuuluda kas kogu allika, lause või viidatud tekstiosa kohta. 2.2.7. Töö põhijaotised ja jaotised Töö üldstruktuuris liigendatakse tekst põhijaotisteks, alajaotisteks ja jaotisteks (Joonis B.1 [3]), mis järjestatakse hierarhilise numeratsiooniga (põhijaotis 1, alajaotis 1.1, jaotis 1.1.1) ja pealkirjastatakse (Joonis B.1 [3]). Pealkirjades sõnu ei poolitata, üldreeglina lühendeid ei kasutata, välja arvatud firmade, ühingute, seltside nimede, masinate ja seadmete markide osas ning pealkirjade lõppu punkti ei panda. Töö põhijaotiste pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega ja rõhutatult (Bold). Alajaotiste pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega ja rõhutatult (Bold). Jaotiste pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega, rõhutamata ja kursiivis.
näitavad sõnad ei ole kaubanimed ning neid kirjutatakse nagu üldsõnu. · Üksiksõidukite nimed kirjutatakse suurtähega, nimetus e. liigisõna väikesega: laevad Botnia Laht ja Tormide Rand, mootorpaadid Lendav Hollandlane ja Onu Villi, purjekas Kolm Venda, võidusõiduautod Sinine Leek ja Viru Välk, rong Punane Nool. Neid nimesid võib eraldada ka jutumärkidega. · Pealkirjad kirjutatakse jutumärkides ja esisuurtähega. o Pealkirjastatakse : Teosed Õigusaktid jm dokumendid Filmid Muusika- ja koreograafiateosed muusika- ja koreograafiateosed Kujutava ja tarbekunsti teosed Fotod Saated Sarjad ja Rubriigid Mängud On nimetatud mõned üritused, nt. sümpoosion "Inimene ja seadus", konverents "Balti riigid Euroopa koostöös", kontsert "Renessansist
tõttu (näiteks töötlemata andmed, suuremahulised tabelid, küsimustikud). Kõikidele lisa- dele tuleb tekstis viidata (vt 4.4). Lisad paigutatakse kirjaliku töö lõppu. Lisad algavad esimese tasandi pealkirjaga (vt 4.1) LISAD, mis võib olla paigutatud esimese lisaga samale leheküljele (sel juhul ei jäeta lehekülje algusesse 72 pt tühimikku). Iga lisa alustatakse uuelt leheküljelt. Lisad nummer- datakse ja pealkirjastatakse teise tasandi pealkirjana (näiteks Lisa 2. Küsimustik), 36 pt tühimikku pealkirja ette ei jäeta. Mitmeleheküljelise lisa järgmised leheküljed peal- kirjastatakse „Lisa 2. (järg)“. Lisade pealkirjad esitatakse ka sisukorras. Lisad .....................................................................37 Lisa 1. Kasutatud lühendid .......................37 Lisa 2. Küsimustik ....................................39
sõnad ei ole kaubanimed ning neid kirjutatakse nagu üldsõnu. · Üksiksõidukite nimed kirjutatakse suurtähega, nimetus e. liigisõna väikesega: laevad Botnia Laht ja Tormide Rand, mootorpaadid Lendav Hollandlane ja Onu Villi, purjekas Kolm Venda, võidusõiduautod Sinine Leek ja Viru Välk, rong Punane Nool. Neid nimesid võib eraldada ka jutumärkidega. · Pealkirjad kirjutatakse jutumärkides ja esisuurtähega. o Pealkirjastatakse : Teosed Õigusaktid jm dokumendid Filmid Muusika- ja koreograafiateosed muusika- ja koreograafiateosed Kujutava ja tarbekunsti teosed Fotod Saated Sarjad ja Rubriigid Mängud On nimetatud mõned üritused, nt. sümpoosion "Inimene ja seadus", konverents "Balti riigid Euroopa koostöös", kontsert "Renessansist
või DVD-plaadid jms). Lisades esitatud joonised, tabelid, fotod jne allkirjastatakse, millest 13 selgub ka materjalide päritolu (näiteks Autori erakogu; K. Kase eraarhiivist jne). Kui uurimistöö juurde on lisatud CD- või DVD-plaate, tuleb plaadile kirjutada järgmised andmed: uurimistöö pealkiri ja autor, aasta ning mis andmed plaadil on. Iga lisa algab uuelt lehelt. Lisad pealkirjastatakse ja tuuakse välja sisukorras. Rohkem kui ühe lisa korral peab need ka nummerdama vastavalt tekstis viitamise järjekorrale (näiteks Lisa 1: Küsitlusleht; Lisa 2: E-ajakirjade loetelu). 14 3. PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMINE 3.1. Praktilise töö olemus Praktiline töö on õpilase või õpilaste poolt õppekava raames loodud teos, õpilasfirma,
Kasutatud kirjanduse loetelu algab uuelt lehelt ja seda peatükina ei nummerdata. Viitamise ja kasutatud kirjanduse loetelu vormistamise nõuded on toodud käesolevas juhendis uurimistöö vormistamise all, vt peatükk 7.3. ja 7.5. 6.8. Lisad Lisadesse paigutatakse selgitavad materjalid, mis on töö põhiosas esitamiseks liiga mahukad ning raskendaksid töö lugemist (tabelid, joonised, loetelud, fotod, matemaatilised valemid, luuletused jms). Lisad nummerdatakse ja pealkirjastatakse ning tuuakse välja sisukorras. 7. UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE Uurimistöö vormistamisel on oluline järgida just selles haridus- või teadusasutuses, kus tööd kaitsma hakatakse, kehtivaid vormistamisnõudeid. Käesolev juhend on aluseks TJG-s valmivate uurimistööde vormistamiseks. Kindlasti on ta sobilik ka teistes haridusasutustes juhul, kui seal eraldi vormistamisjuhendit ei ole. Erinevatest õpilaste uurimistööde
abil? 9) Tasub pöörata tähelepanu, et ükski pealkirjadest poleks täpselt sama kui kogu töö nimetus ega meenutaks seda liialt. (2004: 285286) TABELID JA JOONISED Teksti loetavust ja mõistetavust parandatakse tabelite ja jooniste abil. Tabelis peab olema: 1) Tabeli seletus 2) Ülemine tabeli piirjoon 3) Tabeli pea 4) Lahtrite pealkirjad 5) Tabeli alumine piirjoon 6) Juhtlahter 7) Lahtrid Pea meeles: 1) Teaduslikes tekstides esinevad tabelid pealkirjastatakse teksti keeles ja rahvusvahelistes tähtsates uurimustes resümee keeles. Pealkirjad peavad olema informatiivsed. 2) Tabelite kirjeldused või pealkirjad paigutatakse tabeli kohale. 3) Enne tabeli nimetust ja peale tabelit soovitatakse jätta kaks reavahet. 4) Tabelid nummerdatakse araabia numbritega ühejaotuselise numbrisarjana. 5) Kui tabel jätkub järgmisel leheküljel, kirjutatakse väikselt lehekülje paremasse alumisse nurka sulgudesse (jätkub)
annaabi.ee 
