Kodutööd: arvutiõpetus ja asjaajamine (0)

Q: Mis eraldab tehnikaid?

Vastus leiad õppematerjalist: Kodutööd: arvutiõpetus ja asjaajamine

Q: Kuidas tehnikad end täiendavad?

Vastus leiad õppematerjalist: Kodutööd: arvutiõpetus ja asjaajamine

Kutsekool - Infoteadus - Dokumentide valmistamine

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis eraldab tehnikaid?
Kuidas tehnikad end täiendavad?

TÄHTAEG - 16. DETSEMBER 2014
Kodutööd: arvutiõpetus ja asjaajamine
Õpimapp peab olema koostatud arvutis, esitatud paberkandjal , köidetuna, A4 formaadis .
Koostada ja esitada õpimapp kogutud materjalide põhjal.
Õpimapi kohustuslikud osad:

CV ja kaaskirja koostamine

Koosta korrektne cv ja kaaskiri kosmeetiku ametikohale kandideerimiseks

Ametikirja koostamine

Kirjelda mis ja milleks on ametikiri , ametikirja tüübid jms
Koosta üks ametikiri järgnevast valikust (volikiri, algatuskiri , tellimiskiri, vabanduskiri , vastuskiri jne), ametikirja vorminõuetele vastavalt

Tekstitöötlus, sisukorra vormistamine ja Power Point slaidiesitlus

Vormista tekst kursusetöö koostamise juhendi järgi (tekst lk2-6)
Koosta sellele tekstile korrektne sisukord arvutis
Koosta 6-9 slaidi teksti põhjal, millele tegid tekstitöötluse (tee lühikokkuvõtte teemast, mida uut teada said, millest juttu oli)

(Väljavõte kursusetöö koostamise juhendist) Kursusetöö vormistatakse arvutil A4 formaadis, ühepoolsel paberilehel, kirjatüüp Times New Roman , arvutikirja suurus 12 punkti, reavahe 1,5. Lehe servad jäetakse vabaks, vasakul ja paremal 3,17 ning üla - ja alaserval 2,54 cm, tekst tuleb rööpjoondada, tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava reavahega.
Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka.
Alates teisest leheküljest (resümeest) märkida töö päisesse vasakule kooli nimetus, paremale töö autori nimi ja grupi nr (kirja suurus 10 pt).
Töö põhitekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse (peatükk 1, alapeatükk 1.1, punkt 1.1.1).
Õpimappi võib lisada täiendavaid materjale valdkonna kohta (artiklid, juhendid, pildimaterjal jms)
Lisana tekstitöötluse tekst
JALAHOOLDUSAPARAADID TOLMUIMEMIS- VÕI PIHUSTUSTEHNIKAGA
Sarvestunud naha ja küünte lihvimistöödeks on peamiselt kasutusel kaks moodsat tehnikat: imemis - ja pihustustehnika. Tänapäeva jalahooldusaparaadid nõuavad vähe hooldust kuna on väikesed ja kerged, lihtsad käsitleda, neil on reguleeritav pöörete arv, on hästi juhitavad ning vähese vibratsiooniga. Peale selle peavad nad võimaldama hügieenilist tööd hea nähtavusega tööpiirkonnas ja seeni sisaldavat freesimistolmu pediküürijast ja kliendist eemale hoidma.
Mis eraldab tehnikaid?
Tolmu imavate jalahooldusaparaatide juures imatakse sarvkesta tolm kohe otse freesipeasse, nii et pediküürija saab oma tööd teha tolmuvabalt ja ei puutu kokku haigusttekitavate algetega. Selle tehnika suur väärtus saab eriti selgeks, kui paksenenud küüne freesimise ajal lülitatakse tolmuimeja paariks minutuks välja. Juba lühikese aja järel on ümbrus kaetud tolmukihiga - hügieeniliselt talumatu olukord. Isegi kui sarvkesta tolm ei ole nakkav, võib see pikema aja kestvusel olla kahjulik, näiteks viia astmaatiliste kaebusteni ja lõpetada pediküürija töökarjääri.
Jalahooldusaparaadid pihustustehnikaga toodavad paralleelselt freesimisega peenikest pihustusvedelikku, mis juhitakse töödeldud kohale. Pihustamise tugevust võib astmete kaupa reguleerida nii peenikeseks, et küüned ja nahk niisutatakse efektiivselt, kuid säästlikult.
Valud lihvimisel võivad tekkida mitte ainult vigastamisel, vaid väga sageli ülekuumenemise tõttu, mis võivad viia põletushaavadeni, kui freesi liiga kaua ühe koha peal hoitakse või liiga tugevalt vajutatakse. Mida suurem on pöörete arv, seda kõrgem on kuumus - suurte pöörete korral 30000 -40000 pööret minutis. Pihustusvedeliku abil kõrvaldatakse kõrgete pöörete arvu tõttu tekkiv kuumus probleemitult ja töödeldavat osa jahutatakse meeldivalt. Väheneb ka oht ülekuumenemisele ja põletuste tekkimisele. Eriti soovitavad on pihustustehnikaga aparaadid
vähenenud või puudub üldse. Antud juhul võib hooldus viia selleni , et põletust märgatakse lihvimisel liiga hilja .
Kuidas tehnikad end täiendavad?
Nii imamis- kui pihustustehnika pakuvad eeliseid teatud klientidele ja ka teatud töödele. Üks näide on seentest tugevasti kahjustunud küüntele. Siin võib kasutada võimaluse korral kombinatsiooni mõlemast tehnikast, mis on aegasäästev ja seega ökonoomne, väldib koormusi , mis tekivad freesi tolmu tõttu ja säästab klienti.
Pärast eeltööd küünetangidega (mille tõttu vähendatakse seeni sisaldava freestolmu hulka kohe alguses) hakkab frees tööle ilma ristitorketa, mis annab eriti suured küünelaastud. Need imatakse või nad kukuvad paberile. Sarvestunud naha pehmendajat, küünte- ja nahakaitse õli tilgutatakse enne töötlemist ja töötlemise jooksul.
Järelejäänud küüneosad on väga tundlikud kuna seenekahjustuse tõttu on närvilõpmed ja veresooned tugevalt paksenenud ja pudedale küünele lähemal. Seejärel töödeldakse ülejäänud küüneosa pihustiga, kõrgete pööretega vibratsioonivabalt, pidevalt jahutades ja seega valutult.
JALAHOOLDUS ÕÕNESPEITLIGA
Paljusid jalaprobleeme saab leevendada efektiivselt teravate õõnespeitliteradega. Erineva suurusega nahapindu võib mugavalt töödelda erineva laiuse teradega. Kergesti vahetatavad, steriilselt pakendatud terad vastavad hügieeninõuetele ja annavad kliendile ning jalahooldajale kindlustunde nakatumise vältimiseks.
Tööviis
Õõnespeitlit hoitakse käes nagu pliiatsit. See hoiak võimaldab eriti ettevaatlikult töödelda probleemseid kohti. Töödeldav nahapind hoitakse vaba käega pingul . Kui tuleb töödelda mitmeid probleemseid kohti, soovitatakse alustada varvastest kanna suunas. Vastupidiselt freesimisele ei teki ülekuumenemisest tingitud probleeme, mis tekitab sarvestunud naha vohamist.
Tera valik
Õõnespeitliterasid pakutakse eri suurustes. Valikus lähtutakse nahapinna suurusest ja erinevatest jalaprobleemidest. Väiksemad suurused (1-5) on sobivad konnasilmade, sissekasvanud küünte puhul tekkinud sarvestumise ja ka varvastevaheliste pehmete konnasilmade eemaldamiseks. Suuremad suurused (6-12) on sobivad jalatalla kõikide sarvestumisnähtude eemaldamiseks., kusjuures need võivad asetseda jala siseküljel, tallal, varvastel, kannal ning sobivad ka kannalõhede ja tugeva sarvnaha eemaldamiseks konnasilma ümbruses.
Konnasilmade eemaldamine
Oma õõnsalt painduva vormiga on õõnespeitliterad sobivad konnasilmade töötlemiseks. Nende spetsiaalne vorm lubab head ligipääsu väga raskesti ulatuvatesse töötluskohtadesse.
Konnasilmade väljakoorimiseks juhitakse tera pööratava liigutusega vasakult paremale. Sügavamal asetseva konnasilma töötlemiseks on vajalik mitmed teravahetused. Pehmed konnasilmad varvaste vahel vajavad enamasti erinevaid töökäike. Kõigepealt eemaldatakse ülemine sarvnahk, millele järgneb töötlemine õõnespeitliteraga. Kui konnasilma tuum on nähtav, võib selle küünenahatangide abil välja juurida.
Tugeva sarvestumise eemaldamine
Sarvnaha eemaldamiseks sobivad suuremad terad. Eelnevalt pehmendatud nahka on võimalik eemaldada kergema vaevaga. Selleks võib kasutada sarvnahka pehmendavaid tooteid. Samuti on parem eraldada surnud sarvkihti (kollakas) elavast nahakihist ( roosa ) ja järelhooldust on kergem teostada.
Sissekasvanud küüned
Esmalt lõigatakse küüned tangidega, seejärel võib sissekasvanud küüsi eemaldada teradega. Ka küünevallil olevat paksenenud nahka on kerge töödelda teradega.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 16 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

hooldus terad konnasilmad pihustustehnika kursusetöö jalahooldusaparaadid freesimise õpimapp

Sarnased õppematerjalid

doc

Jalahooldus

(Väljavõte kursusetöö koostamise juhendist) Kursusetöö vormistatakse arvutil A4 formaadis, ühepoolsel paberilehel, kirjatüüp Times New Roman, arvutikirja suurus 12 punkti, reavahe 1,5. Lehe servad jäetakse vabaks, vasakul ja paremal 3,17 ning üla- ja alaserval 2,54 cm, tekst tuleb rööpjoondada, tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava reavahega. Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka. Alates teisest leheküljest (resümeest) märkida töö päisesse vasakule kooli nimetus, paremale töö autori nimi ja grupi nr (kirja suurus 10 pt). Töö põhitekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse (peatükk 1, alapeatükk 1.1, punkt 1.1.1). Sisukord 1.JALAHOOLDUSAPARAADID TOLMUIMEMIS- VÕI PIHUSTUSTEHNIKAGA........2 1.1.Mis eraldab tehnikaid?..............................

Meditsiin