Tehniline dokumentatsioon (0)

Tehlinilne dokumentiatsioon

Vormistamine
Lõputöö koostatakse ja köidetakse kokku järgmise skeemi kohaselt;

• Tiitelelht
  
• Lõputöö
  
• Sisukord
  
• Sissejuhatus
  
• Töö põhiosa
  
• Lõputöö koostatakse ja köidetakse kokku järgmise skeemi kohaselt;
  
• Kokkuvõte
  
• võõrkeelne resümee
  
• kasutatud kirjandus
  
• lisad
  

Töö tiitellehel on järgmised elemendid:

• Tehnikumi nimetus (tähed 16 punkti)
  
• Töö kood
  
• Õpilase ees ja perekonna nimi (väikeste täh 2/3 kõrgusele)
  
• Töö pealkiri (suurte paksude täh 16)
  

Töö tiitle lehel on järgmised elemendid:

• Juhendaja ja kontsultantide ametikoht ja nimed
  
• Töö autori allkiri
  
• Töö valmimise koht ja aasta
  
• Kirja suurus tiitellehel on täissuurusega 14 punkti
  

Töö kood tähis moodustatakse järgmise skeemi kohaselt:
aa.bbbb.c.dddd
Avaldises:

• aa-tööliik
  
• bbbb- õpilase õpperühma kood
  
• c- õppevormi tähis 1- päevaõpe, 2- tsükliõpe
  
• dddd-õpilaspileti nr.
  
• Sisukorras näidatakse kõigi töö üksikute alajaotiste täielikud pealkirjad koos alguslehekülgede numbritega.
  

• Töö põhiosas on soovitatav kasutada mitmeastmelist peatükkide järjestussüsteemi.
  
• Sissejuhatus, kokkuvõte, resümee, kasutatud kirjandus ja lisad on ilma järjekorranumbriteta.
  

Sisse juhatuses koostamisel tuleb selgitada:

• Teema aktuaalsust, tähtsust ja uudsust.
  
• Töö tegemise eesmärki.
  
• Probleemi
  
• Käsitletavad ülesanded selle probleemi lahendamiseks.
  

Põhiosa peaks koosnema põhijaotistest (peatükkidest) ja alljaotisest (alapeatükkidest ja punktidest).

• Kõik pealkirjad tuleb valida lühikesena, lakoonilisena ja sisule vastavatena.
  
• Peatükkide pealkirjad tuleb kirjutada suurte tähtedega.
  
• Sõnu pealkirjas ei poolitata.
  
• Kui pealkiri koosneb kahest lausest eraldatakse nad punktiga .
  
• Pealkirja ja eelneva teksti vahele tuleb jätta vähemalt kaks tühja rida.
  
• Kokkuvõtteks tuuakse völja tööst tulenevad järeldused ja ettepanekud.
  
• Järeldusest peab selgitama, kuidas töö sissejuhatuses seatud ülesanded on lahendatud , milliste tulemusteni on jõutud ning kas eesmärk on saavutatud.
  
• Ettepanekutes esitatakse töö ja autori seisukohad ja lahendused olukorra parandamiseks,
  
• Võõrkeele resümee ülesamdeks on anda ülevaade töö eesmärgist, käsitletavast probleemidest, nende lahendustest ning saadud tulemusest lugejale, kes ei valda keelt, milles töö on kirjutatud.
  
• Resümee ei ole tõlge kokkuvõttest, vaid koond töö sissejuhatusest ja kokkuvõttest.
  
• Kasutatud kirjandus kirjelduse loetelus tuuakse vaid need väljaanded, mida on töö koostamisel kasutatud ja millele on töös viidatud.
  
• kirjandus esitatakse tähestikulises järjekorras ja nummerdatakse araabia numbritega.
  
• Kui kasutatakse mitmes keeles kirjandust ,paigutatakse ladinatähestikuline kirjandus ettepoole .
  
• Andmed kasutatud allikate kohta saadakse tiitellehel, selle puudumisel kaanelt.
  

Raamatu kohta märgitakse:

• Järjekorra nr
  
• Autori perekonnanimi ja initsaalid
  
• Pealkiri
  
• ilmumiskoht
  
• Kirjastus
  
• Ilmumisaasta
  
• Lehekülgede arv
  
• Kui raamatul on mitu autorit , siis eristatakse nende nimed komaga ja alates teisest autorist on insiaalid nime ees.
  
• Pealkirjades lühendeid ei kasutata
  
• Eesti keeles on lubatud ilmumis koha lühendid Tallinna (tln) Tartu(Trt) puhul.
  

Näiteks:

Altpere , E, jt. Elktrimontööri käsiraamat, Valgus, 1988.

• Lisad sisaldavad töö põhiosa mõistmiseks vajalikku täiendavat, mahukamat informatsiooni.
  
• Kõik lisad tuuakse vastavalt neile tekiks viimasele järjekorrale.
  
• Iga lisa alustatakse uutelt lehelt
  
• Kui lisasid on rohkem kui üks, kirjutatakse lehe parempoolsele ülaservale sõna „lisa“ koos järjekorra nr-ga ja selle alal sümmeetriliselt tekstiga sisekohane pealkiri.
  
• Vajaduse korral jaotatakse lisa osadeks, mis pealkirjastatakse lisa numbri ja alajaotise numbriga.
  
• Loetelu punktid tähistatakse tavaliselt kas araabia nr-ga
  

Kased

Pärnad

Tammed
Väiketähed

Kased

Pärnad

Tammed

• Iga loetelu hakatakse uuelt realt.
  
• Numbri järele pannakse ümarsulg, loetelu alustatakse väikeste tähtega ja loetelu osad eraldatakse.
  
• Töö peatükke ja muid osi ei sobi õpetada loeteluga .
  
• Igasugusele loetelule tuleb anda hinnang või lähim selgitus .
  
• Kirjalikes töödates on soovitatav kasutada ainult üldlevinud sõnade ja mõõtühikute lühendeid, nagu nr,. Lk,. Jne.
  
• Võib kasutada ka üldlevinud lühendeid, mille täisnime ei ole tavaks pruukida.
  
• Tavalises tekstis kirjutatakse arvud 1 kuni 10-ni sõnadega.
  
• Kui teksitis on palju arve või suuri ja väikesi arve lähestikku, kirjutatakse nad kõik nr-ga.
  
• Arv ja temale järgnev mõõtühik paigutatakse samale reale.
  
• Üldreeglina on arvu ja mõõteühiku tähise vahel üks tähtekoht.
  
• Põhiarvud kirjutatakse araabia arvudega : 9 kuud, aastal 1999, aastail 1992-1998
  
• Järgarvu eristatakse punktdiga.
  

Näiteks:

• 13. kohal, Eesti Vabariigi 90. Aastapäev Karl xii, IV osa, Xxi sajand jne.
  

Viited ja tsitaadid.

• Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest pärinevad tsitaadid, valemid, arvulised andmed jm. Tuleb viidata.
  
• Tsitaad vastab täpselt originaalile ning esitatakse jutumärkides.
  
• Viide tehakse kohe pärast tsitaati lõppevaid jutumärke.
  
• Mittetäielikul tsiteerimisel tahistatakse puuduv osa (....)
  
• Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis (oma sõnadega) ümberjutustamine.
  
• Viited kirjanduslikele allikatele antakse nurksulgudesse paigutatud numbrina, mis märgib allika järjekorranumbrit kirjanduse loetelus, sellele järgneb koma ning allika leheküljenumber,
  
• Viited töö teistele lõikudele esitatakse vastava lõigu nimetuse ja numbri näitamisega.