Lõiked (0)

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool
Lõiked
Referaat
Koostaja: Janno Roosipõld
Juhendaja : Albert Ustimenko
Õppegrupp: AT13
Viljandi 2013
Lõiked
Lõikeid kasutatakse detaili sisemise ehituse näitamiseks [ISO 128-40:2001 (E), ISO 128-44:001 (E) ja ISO 128-50:2001(E) järgi].
Lõige on kujutis, mis saadakse objekti mõttelisel lõikamisel ühe või enam kui ühe tasandiga, kusjuures näidatakse seda, mis jääb lõikepinnale ja sellest tahapoole. Lõike tegemine ühes kujutises ei kohusta seda tegema teises kujutises.
Üldjuhul kuuluvad lõiked tähistamisele ja pealkirjastamisele. Lähtekujutise juures võib näidata lõikava pinna või pindade kulgemist ka kriipspunktpeenjoonega, mis on otstest ja võimalikest murdekohtadest jämedad. Lõike suunda näitavad nooled ( noole saba on pidev jämejoon) paigutatakse risti lõikepinnaga 2...3 mm kaugusele lõikepinnamärkide välimistest otstest. Tähed (mõõtarvudest kaks korda suuremad suurtähed ) kirjutatakse noolte lähedale väljapoole nooli. Sama suurte tähtedega pealkirjastatakse lõige.
Olenemata jämedate kriipsude ja vaate suunda näitavate noolte asendist, kirjutatakse täht-tähised alati paralleelselt joonise alumise servaga.
Lõikepinnad joonisel viirutatakse.
Lihtlõiked  – detaili lõiked ühe tasandiga.

• Kui lõikav tasand on paralleelne põhiekraaniga, saadakse horisontaallõige.
  
• Kui vertikaallõike saamiseks kasutatav tasand on paralleelne esiekraaniga, saadakse frontaallõige.
  
• Kui vertikaallõike saamiseks kasutatav tasand on paralleelne külgekraaniga, saadakse profiillõige.
  
• Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ühegagi põhilistest ekraanidest, saadakse kaldlõige.
  

Horisontaal-ja vertikaallõiked on soovitav asetada joonisel vastavate põhiliste vaadete kohale.
Liitlõiked
Sellised lõiked vormistatakse astmelise lõike ja murdlõike kujul [ISO 128-40:2001 (E), ISO 128-44:2001 (E), ISO 128-50:2001 (E) järgi]. Mõlemal juhul tuleb jämedate kriipsudega ära näidata lõikava pinna kulgemise muutus: astmelisel lõikel astmete koht, murdlõikel murdekoht.
Astmelisel lõikel paiknevad lõikepinnad astmeliselt ja on objekti läbides üksteisega paralleelsed. Kõikidele astmetele langevaid elemente kujutatakse ühel tasandil asuvatena, kusjuures astmete vahejooni välja ei joonestata.
Murdlõike puhul lõikepinnad lõikuvad omavahel mingi nurga all. Nad asetatakse läbi detaili sümmeetriliste elementide telgjoonte.
Vaatega ühendatud lõiked
Vaatega ühendatud lõiked on poolvaatlõiked ja kohtlõiked [ISO 128-40:2001 (E), ISO 128-44:2001 (E) ja ISO 128-50:2001 (E) järgi].
Mõlemad on ühe tasandiga tehtavad lõiked, seejuures lõigatakse objekti ainult teatud osas, joonestades lõigatud osa kokku lõikamata jäänud vaateosaga.
Poolvaatlõige joonestatakse ainult sümmeetrilistest kehadest, kusjuures vaate ja lõike osa eraldusjooneks on sümmeetriatelg ( kriips -punktpeenjoon). Poolvaatlõiget ei tähistata.
Poolvaatlõiget võib kasutada ka selliste esemete juures, mis tervikuna ei ole sümmeetrilised, kuid omavad pöördkeha kujulist sümmeetrilist elementi.
Kohtlõiget kasutatakse eseme sisemise konstruktsiooni näitamiseks kitsalt piiratud kohas. Kohtlõige eraldatakse vaateosast kas pideva peene vabakäejoonega või murretega peenjoone abil.
Ristlõiked
Ristlõige  on kujutis, mis saadakse detaili mõttelisel läbilõikamisel tasandiga [vastab standardile ISO 128-40:2001 (E), ISO 128-44:2001 (E) ja ISO 128-50:2001 (E)].
Ristlõike joonisel kujutatakse üldjuhul ainult lõikavale tasandile jäävaid detaili elemente. Ristlõige ja lõige pealkirjastatakse ühtemoodi . Joonestamisel tuleb aga jälgida – kui lõikepind läbib sellise ava või süvendi telgjoont, mis on pöördpind, siis tuleb ristlõikes kujutada ka selle lõikepinna taha vaatesse jääva pöördpinna kontuurid.
Väljatoodud ristlõike kujutis joonestatakse pideva jämejoonega. Kui ristlõige on lõikepinna suhtes sümmeetriline, siis seotakse ta lähtekujutisega kriipspunktpeenjoone abil, vaatesuunda ei näidata.
Pealejoonestatud ristlõige joonestatakse pideva peenjoonega detaili vaate peale selle detaili kontuure katkestamata. Pealejoonestatud ristlõiget ei tähistata. Sümmeetrilise ristlõike korral ei näidata ka vaate suunda.
Väljatoodud element
Kasutatakse objekti mõne elemendi konstruktsiooni täpsemaks seletamiseks [vastab standardile ISO 128-34:201 (E)]. Element joonestatakse joonise vabale pinnale võimalikult põhikujutise lähedale suurendavas mõõtkavas. Väljatoodud element võib sisaldada üksikasju, mis põhikujutisel näiliselt puuduvad. Väljatoodud element võib oma põhikujutisest erineda ka sisu poolest, näiteks põhikujutis on vaates väljatoodud element lõikes. Põhikujutisel ümbritsetakse väljatoodud element peenjoonringiga, mille juurde märgitakse tähisena suurtäht . Väljatoodud elemendi pealkirjaks on sama suurtäht koos sulgudes lisatud mõõtsuhtega.
Keelatud lõiked
Pikitelje sihis ei lõigata polte, tikkpolte, kruvisid , splinte, neete, kiilusid, liistusid, tihvte, vardaid, võlle. Samuti ei lõigata kodaraid, tugevdusribisid paralleelselt pinnaga, hammasrataste hambaid pikisuunas , veerelaagrite kuule ja rulle ning koostejoonisel seibe ja kinnitusmutreid. Kui loetletud detaile või elemente läbib lõikepind, siis neid ei viirutata. On aga nendes mõni ava või süvend, näidatakse neid kohtlõike abil.