Kirjalike tööde vormistamine (0)

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Ettevõtluse osakond
Sigrid Piiri
AÜTH-1
PRAKTIKUM
Referaat
Juhendaja : Praktikakorralduse spetsialist Airi Noppel
Pärnu 2011
Sisukord
Sissejuhatus 3
1.1. Tavalise teksti kirjutamine 4
1.2. Erinevate loetelude vormistamine 5
1.3. Internetis kodulehel olev informatsioon 5
2. visuaalsete objektide vormistamine 6
2.1. Tabelite koostamine 6
2.2. Jooniste vormistamine 7
2.2. Valemi koostamine 9
3. tänase praktikumi kasulikkus 10
Kokkuvõte 11
Viidatud allikad 12
Lisad 12

Sissejuhatus

Antud kirjaliku töö eesmärgiks on määrata üliõpilase taset ning oskusi kirjalike tööde vormistamisel . Vormistamise kirjalikke nõudeid toetav loeng kannab nime Sissejuhatus erialaõppesse. Arvestusliku tulemuse saamiseks on iseseisva töö esitamine kohustuslik.
Referaadi eesmärgiks on kinnistada õpilase praktilisi teadmisi antud aines. Töö koostamisel on abimaterjalina kasutatud ning lähtutud Üliõpilaste kirjalike tööde juhendist
Uurimisülesanded:

• üliõpilastööde liigid,
  
• teema valik,
  
• töö kava,
  
• töö keel.
  

Lisaks eelpool mainitule on tutvutud õppekavaga, erinevate akadeemiliste artiklite ning vastava sisuliste teatmeteostega. Erilist rõhku on pööratud grammatiliselt korrektsele kirjapildile.
Töö on jaotatud neljaks osaks. Esimeses osas vaadeldakse milline on tavateksti korrektne esitusviis. Töö teine osa keskendub keerulisematele ja juba enam teadmisi nõudvatele visuaalsete objektide vormistamisele. Õpiprotsessi on kaasatud autori lähikondlasi ning toodud erinevaid näiteid neid kajastava informatiivse materjali najal . Õpilaste isiklikke seisukohti ja tagasisidet antud praktikumi osas käsitletakse viimases peatükis.1. kirjalike allikate kopeerimine

1.1. Tavalise teksti kirjutamine

Teksti kirjutamiseks kasutatakse umbisikulist teguvormi. Laused on soravad ning tekst sidus. Kõik autori poolt esitatud väited peavad olema loogiliselt põhjendatud ja viidatud. Samad nõuded kehtivad Teksti kirjutamiseks kasutatakse umbisikulist teguvormi. Laused on soravad ning tekst sidus. Kõik autori poolt esitatud väited peavad olema loogiliselt põhjendatud ja viidatud. Samad nõuded kehtivad ka tsitaatidele.
Teksti kirjutamiseks kasutatakse umbisikulist teguvormi. Laused on soravad ning tekst sidus. Kõik autori poolt esitatud väited peavad olema loogiliselt põhjendatud ja viidatud. Samad nõuded kehtivad Teksti kirjutamiseks kasutatakse umbisikulist teguvormi. Laused on soravad ning tekst sidus. Kõik autori poolt esitatud väited peavad olema loogiliselt põhjendatud ja viidatud. Samad nõuded kehtivad ka tsitaatidele.
Teksti kirjutamiseks kasutatakse umbisikulist teguvormi. Laused on soravad ning tekst sidus. Kõik autori poolt esitatud väited peavad olema loogiliselt põhjendatud ja viidatud. Samad nõuded kehtivad Teksti kirjutamiseks kasutatakse umbisikulist teguvormi. Laused on soravad ning tekst sidus. Kõik autori poolt esitatud väited peavad olema loogiliselt põhjendatud ja viidatud. Samad nõuded kehtivad ka tsitaatidele.
Teksti kirjutamiseks kasutatakse umbisikulist teguvormi. Laused on soravad ning tekst sidus. Kõik autori poolt esitatud väited peavad olema loogiliselt põhjendatud ja viidatud. Samad nõuded kehtivad Teksti kirjutamiseks kasutatakse umbisikulist teguvormi. Laused on soravad ning tekst sidus. Kõik autori poolt esitatud väited peavad olema loogiliselt põhjendatud ja viidatud. Samad nõuded kehtivad ka tsitaatidele.

1.2. Erinevate loetelude vormistamine

Teksti loetelude esitamiseks on mitmeid võimalusi:

• enam kasutatavad,
  

Kõige sagedasemad tavatekstis kasutatavad sümbloid on tavaliselt mummud, tärnid, kriipsud jms.

• harvemini esinevad,
  

On teistest kultuurikeskkonnast pärinevad sümbolid , hieroglüüfid, araabia tähestik jne.

• nummerdamine,
  

Kasutatakse nii rooma kui araabia numbreid , heading1 korral pigem rooma. numbreid.

• tähestiku järjekorras, Eesti tähestik põhineb ladina tähestikul ning koosneb 27-st tähest.
  
• lastesõbralikud tähised.
  

Siia kategooriasse kuuluvad enam tähelepanu köitvad märgised, värvilised, humoorikad jms.
Ükski peatükk ei tohi alata ega lõppeda loetelude, viite, tabeli ega joonisega-kõik peatükid algavad ja lõppevad autori enda sõnadega.

1.3. Internetis kodulehel olev informatsioon

Sõnaraamat sisaldab tänapäeva eesti kirjakeele üldtarvitatava sõnavara, rohkesti terminoloogiat, võõrsõnu ja murdesõnu. Peale sõnade õige ortograafilise kuju leiab kasutaja sellest kõik, mis on vajalik sõna muutevormide moodustamiseks.
Võõrsõnade ja muude vähem tuntud sõnade tähendust ning kasutamist on seletatud. Sõnaraamatu lõpus on valimik kohanimesid ja teiskeelsete nimede hääldamise juhised. ( http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?73999 ) Raamat on ilmunud vaid paberkandjal.

2. visuaalsete objektide vormistamine

2.1. Tabelite koostamine

Tabelid võimaldavad arvandmeid esitada süstematiseeritult ja ülevaatlikult. Kõik töös esinevad tabelid nummerdatakse araabia numbritega kas läbivalt kogu töö ulatuses, mid soovitatakse väiksema arvu (kuni 10) tabelite korral või suurema hulga tabelite korral üksikute peatükkide ulatuses.
Tabel 1. Turismi-ja hotelliettevõtluse ülekantavate ainete punktid, ( EAP)
Joonas
Aiki
Mart
Piret
Mariann
Egon
Triin
Aleksei
10
7
2
9
6
7
3
5
8
4
5
3
9
2
4
9
4
7
2
8
1
9
10
Allikas: Pärnu Kolledži Õppeosakond. 2011
Õppekava läbides omandatakse turismitöös olulised üldkompetentsused, sealhulgas kliendikeskne mõttelaad, teenindusvalmidus ja analüüsivõime, probleemide lahendamise, meeskonnatöö, võõrkeelte ja arvutitehnoloogia kasutamise jt vajalikud oskused.

2.2. Jooniste vormistamine

Järgnev joonis on autori sugupuud kajastav. Kõik perekonnaliikmed on tähistatud erineva kujundina . Vanemad ja lapsed on ühendatud omavahel joontega. Traditsioonilises perekonnas on seitse liiget.
Joonis 1. Sigrid Piiri sugupuu (autori koostatud).
Kirjalike tööde vormistamise juures on eriti oluline, et ükski peatükk ei algaks ega lõppeks loetelude, viite, tabeli ega joonisega – kõik peatükid algavad ja lõpevad autori enda sõnadega.
Joonised ja tabelid joondatakse lehe keskele .
Tabel 2. Pereliikmete vanus (aasta)
Allikas: Tartu MV Perekonnaseisuamet . 2011

2.2. Valemi koostamine

Ruutvõrrand on teise astme algebraline võrrand. Ühe tundmatuga ruutvõrrand on teisendatav kujule
kus
Ruutvõrrandi lahendid x1,2 on antud valemiga
1,2 = .
Ruutvõrrand koosneb ruut, lineaar-ja vabaliikmest.

3. tänase praktikumi kasulikkus

Autoril on üsna kesised teadmised tabelite, jooniste, valemite koostamiseks. Seega oli kirjaliku töö vormistamine kui „jalgratta leiutamine“. Ometi kasutati jooksvalt juhendit ja guugeldati pealekauba. Loodaks selle kohta rohkem teadmisi saada. Samuti nende pealkirjastamisega, mida siis allkirjastatakse ja mida pealkirjastatakse.
Samuti sain teada kui ükski klahv enam ei toiminud ega lasknud dokumenti edasi töödelda, et tegemist oli programmi (Wordi) aegumisega. Seega tuli see vastavalt uuesti peale installeerida.
Õnneks on mul piisavalt huvi, kannatlikkust, motivatsiooni ja aega, et oma arvutit paremini tundma õppida!

Kokkuvõte

Kokkuvõttes kirjutatakse lühidalt töö sisust. Autori poolsest tagasisidest annab aimu eelnev peatükk. Lisaksin veel, et ka viitamised näib olevat „kauge maa“. Ehk saaks mingis tunnis neid läbi teha, harjutada. Mis järjekorras kasutatud andmeallikaid sisestada. Küsimus tekkis ka ingliskeelsete materjalide tõlke korral viitamisega. Kuidas seda teha kui ma ei tõlgi sõna-sõnalt.
Et kokkuvõte kujunduselt silmale parem jälgida oleks, lisan käepärast suvalist teksti. Selle tekstilõigu kopeerimiseks on vaja lohistada hiirega täpselt üle teksti nii, et alustad lohistamist lõigu lõpust, vajutades seal hiire vasaku nupu nimetissõrmega alla ja nii nuppu all hoides liikuda lõigu alguse suunas. Kui oled jõudnud lõigu algusesse välja, siis lased hiire nupu lahti.
Edasi tuleb valitud tekst kopeerida arvuti lõikemälusse, kasutades selleks kas hiire parema nupu klõpsu valitud tekstil, valides sealt käsu Kopeeri ( Copy ), menüüst valitavat samasugust kopeerimiskäsku, või kiirkorraldust Ctrl +C sõrmistikult. Kopeeritud tekstilõigud saab oma teksti maha panna käsuga Kleebi (Paste) sarnaselt kopeerimiskäsu võimalustele (kiirkorraldus Ctrl+V).

Viidatud allikad

NÄITED:

• Alas , R. 2002. Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon . Tallinn: Külim.
  
• Erelt , T; Kull , R; Põldma ja . Torop, K. Õigekeelsussõnaraamat. ( http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?73999 ) Valgus. 1984
  
• Kaufman, B. E. 2002. Models of Union Wage Determination: What Have We Learned Since Dunlop and Ross . − Industrial Relations , Vol. 41 (1), pp. 110–158.
  
• Eesti Panga majandusprognoos 2006-2008. Eesti Pank , 8.11. 2006. [ http://www.eestipank.info/pub/et/yldine/press/kommentaarid/Arhiiv/_2006/_157.html?objId=922326 ] 19.11.2010.
  
• Kaldas, M. 2010. Reisimine on parim viis raske aeg seljatada. – Reisileht (Eesti Päevalehe lisa), 29.01.2010, lk 3.
  

Lisa 1. Üliõpilaste kirjalikud tööd

Standardiseerimise soov tavaliselt tuleb teatud tööstuslikust sektorist, mis viitab rahvusvahelise liikmeskoguvajadusele. Viimatimainitust tuleb ettepanek ISO-le uue tööpunkti täiustamiseks.
Kui on tunnustatud vajadust Rahvusvahelise Standardi järele ja formaalselt nõustutud, algab esimene faas, mis sisaldab endas tulevase standardi tehnilise tegevuspiirkonna defineerimist.
Esimeses faasis töötatakse tavaliselt gruppidena, kus kaasatakse spetsiaalseid eksperte maadest, kes on antud teemast huvitatud. Kui standardi tehnilistes aspektides on jõutud kokkulepeteni, algab teine faas, milles kaasatud maad peavad läbirääkimisi detailse spetsifikatsiooni üle standardis. Antud faasi nimetatakse ka konsensuse - ehitamise ( üksmeele saavutamise ) etapiks.
Viimane faas sisaldab tulemuste kavandi ametlikku kinnitamist Rahvusvaheliseks Standardiks. ( Juhul kui saavutatakse heakskiit vähemalt 75% häältega.) Millele järgneb lõpliku teksti avaldamine ISO Rahvusvahelise Standardina.
Kahjuks polnud mul võimalik ilma interneti ühendusteta muud teksti leida.

Lisa 2. VÕTA programmis osalejate nimekiri ning ainepunktid

Joonas
Aiki
Mart
Piret
Mariann
Egon
Triin
Aleksei
10
7
2
9
6
7
3
5
8
4
5
3
9
2
4
9
4
7
2
8
1
9
10