Jalahooldus (0)

(Väljavõte kursusetöö koostamise juhendist) Kursusetöö vormistatakse arvutil A4 formaadis, ühepoolsel paberilehel, kirjatüüp Times New Roman , arvutikirja suurus 12 punkti, reavahe 1,5. Lehe servad jäetakse vabaks, vasakul ja paremal 3,17 ning üla- ja alaserval 2,54 cm, tekst tuleb rööpjoondada, tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava reavahega.
Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka.
Alates teisest leheküljest (resümeest) märkida töö päisesse vasakule kooli nimetus, paremale töö autori nimi ja grupi nr (kirja suurus 10 pt).
Töö põhitekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse (peatükk 1, alapeatükk 1.1, punkt 1.1.1).
Sisukord
1.JALAHOOLDUSAPARAADID TOLMUIMEMIS- VÕI PIHUSTUSTEHNIKAGA 3
1.1.Mis eraldab tehnikaid? 3
1.2.Kuidas tehnikud end täiendavad? 4
2.JALAHOOLDUS ÕÕNESPEITLIGA 4
2.1.Tööviis 4
2.2. Tera valik 5
2.3.Konnasilmade eemaldamine 5
2.4.Tugeva sarvestumise eemaldamine 5
2.5. Sissekasvanud küüned 5
3.JALAVANNID 6
3.1. Jalavanni kasutamissoovitused 7
3.2. Sooda 7
3.3.Vannitamine taimedega 7
3.4. Kusiaine 8
3.5.Kusiaine omadused: 8

JALAHOOLDUSAPARAADID TOLMUIMEMIS- VÕI PIHUSTUSTEHNIKAGA

Sarvestunud naha ja küünte lihvimistöödeks on peamiselt kasutusel kaks moodsat tehnikat : imemis- ja pihustustehnika. Tänapäeva jalahooldusaparaadid nõuavad vähe hooldust kuna on väikesed ja kerged, lihtsad käsitleda, neil on reguleeritav pöörete arv, on hästi juhitavad ning vähese vibratsiooniga. Peale selle peavad nad võimaldama hügieenilist tööd hea nähtavusega tööpiirkonnas ja seeni sisaldavat freesimistolmu pediküürijast ja kliendist eemale hoidma.

Mis eraldab tehnikaid?

Tolmu imavate jalahooldusaparaatide juures imatakse sarvkesta tolm kohe otse freesipeasse, nii et pediküürija saab oma tööd teha tolmuvabalt ja ei puutu kokku haigusttekitavate algetega. Selle tehnika suur väärtus saab eriti selgeks, kui paksenenud küüne freesimise ajal lülitatakse tolmuimeja paariks minutuks välja. Juba lühikese aja järel on ümbrus kaetud tolmukihiga - hügieeniliselt talumatu olukord. Isegi kui sarvkesta tolm ei ole nakkav, võib see pikema aja kestvusel olla kahjulik, näiteks viia astmaatiliste kaebusteni ja lõpetada pediküürija töökarjääri.
Jalahooldusaparaadid pihustustehnikaga toodavad paralleelselt freesimisega peenikest pihustusvedelikku, mis juhitakse töödeldud kohale. Pihustamise tugevust võib astmete kaupa reguleerida nii peenikeseks, et küüned ja nahk niisutatakse efektiivselt, kuid säästlikult. Pihustusvedelik seob endaga nahatolmu ning pediküürija ja klient ei pea kannatama freesimistolmu. See on tähtis samm hügieenilise töö suunas.
Valud lihvimisel võivad tekkida mitte ainult vigastamisel, vaid väga sageli ülekuumenemise tõttu, mis võivad viia põletushaavadeni, kui freesi liiga kaua ühe koha peal hoitakse või liiga tugevalt vajutatakse. Mida suurem on pöörete arv, seda kõrgem on kuumus - suurte pöörete korral 30000 -40000 pööret minutis . Pihustusvedeliku abil kõrvaldatakse kõrgete pöörete arvu tõttu tekkiv kuumus probleemitult ja töödeldavat osa jahutatakse meeldivalt. Väheneb ka oht ülekuumenemisele ja põletuste tekkimisele. Eriti soovitavad on pihustustehnikaga aparaadid diabeetikutele ja teistele meeleorganite häiretega klientidele, kelle valutundlikkus on vähenenud või puudub üldse. Antud juhul võib hooldus viia selleni, et põletust märgatakse lihvimisel liiga hilja .

Kuidas tehnikud end täiendavad?

Nii imamis- kui pihustustehnika pakuvad eeliseid teatud klientidele ja ka teatud töödele. Üks näide on seentest tugevasti kahjustunud küüntele. Siin võib kasutada võimaluse korral kombinatsiooni mõlemast tehnikast, mis on aegasäästev ja seega ökonoomne, väldib koormusi, mis tekivad freesi tolmu tõttu ja säästab klienti.
Pärast eeltööd küünetangidega (mille tõttu vähendatakse seeni sisaldava freestolmu hulka kohe alguses) hakkab frees tööle ilma ristitorketa, mis annab eriti suured küünelaastud. Need imatakse või nad kukuvad paberile. Sarvestunud naha pehmendajat, küünte- ja nahakaitse õli tilgutatakse enne töötlemist ja töötlemise jooksul.
Järelejäänud küüneosad on väga tundlikud kuna seenekahjustuse tõttu on närvilõpmed ja veresooned tugevalt paksenenud ja pudedale küünele lähemal. Seejärel töödeldakse ülejäänud küüneosa pihustiga, kõrgete pööretega vibratsioonivabalt, pidevalt jahutades ja seega valutult.

JALAHOOLDUS ÕÕNESPEITLIGA

Paljusid jalaprobleeme saab leevendada efektiivselt teravate õõnespeitliteradega. Erineva suurusega nahapindu võib mugavalt töödelda erineva laiuse teradega. Kergesti vahetatavad, steriilselt pakendatud terad vastavad hügieeninõuetele ja annavad kliendile ning jalahooldajale kindlustunde nakatumise vältimiseks.

Tööviis

Õõnespeitlit hoitakse käes nagu pliiatsit. See hoiak võimaldab eriti ettevaatlikult töödelda probleemseid kohti. Töödeldav nahapind hoitakse vaba käega pingul . Kui tuleb töödelda mitmeid probleemseid kohti, soovitatakse alustada varvastest kanna suunas. Vastupidiselt freesimisele ei teki ülekuumenemisest tingitud probleeme, mis tekitab sarvestunud naha vohamist.

Tera valik

Õõnespeitliterasid pakutakse eri suurustes. Valikus lähtutakse nahapinna suurusest ja erinevatest jalaprobleemidest. Väiksemad suurused (1-5) on sobivad konnasilmade, sissekasvanud küünte puhul tekkinud sarvestumise ja ka varvastevaheliste pehmete konnasilmade eemaldamiseks. Suuremad suurused (6-12) on sobivad jalatalla kõikide sarvestumisnähtude eemaldamiseks., kusjuures need võivad asetseda jala siseküljel, tallal, varvastel, kannal ning sobivad ka kannalõhede ja tugeva sarvnaha eemaldamiseks konnasilma ümbruses.

Konnasilmade eemaldamine

Oma õõnsalt painduva vormiga on õõnespeitliterad sobivad konnasilmade töötlemiseks. Nende spetsiaalne vorm lubab head ligipääsu väga raskesti ulatuvatesse töötluskohtadesse.
Konnasilmade väljakoorimiseks juhitakse tera pööratava liigutusega vasakult paremale. Sügavamal asetseva konnasilma töötlemiseks on vajalik mitmed teravahetused. Pehmed konnasilmad varvaste vahel vajavad enamasti erinevaid töökäike. Kõigepealt eemaldatakse ülemine sarvnahk, millele järgneb töötlemine õõnespeitliteraga. Kui konnasilma tuum on nähtav, võib selle küünenahatangide abil välja juurida.

Tugeva sarvestumise eemaldamine

Sarvnaha eemaldamiseks sobivad suuremad terad. Eelnevalt pehmendatud nahka on võimalik eemaldada kergema vaevaga. Selleks võib kasutada sarvnahka pehmendavaid tooteid. Samuti on parem eraldada surnud sarvkihti ( kollakas ) elavast nahakihist (roosa) ja järelhooldust on kergem teostada.

Sissekasvanud küüned

Esmalt lõigatakse küüned tangidega, seejärel võib sissekasvanud küüsi eemaldada teradega. Ka küünevallil olevat paksenenud nahka on kerge töödelda teradega.

JALAVANNID

Jalavann ei ole kiirustajate jaoks. Aega tuleb varuda nii ettevalmistamiseks ja teostamiseks kui ka jõudeaaja nautimiseks. vaba aja puudumisel ja kiirustamisel ei anna jalavann soovitud tulemusi.
Jalavann ainult ei puhasta ja hoolitse lõdvestumise eest, vaid vastavate vannilisanditega on võimalik saavutada palju rohkem: elavdab või rahustab, värskendab ja puhastab, pehmendab sarvnahka, soodustab vereringet, mõjub valuvaigistavalt.
Mehaanilise surve tõttu ja niiskuse ning sooja toimel kingas on jalgade nahk pidevalt ohustatud. Hõõrumine ja koormus soodustavad paksenenud sarvnaha moodustumist jalataldadel. Niiskus ja soojus põhjustavad villide teket ja sageli ebameeldivat lõhna.
Vannilisanditega on võimalik pehmendada sarvestunud nahka nii, et peale vannitamist on naha pealmised kihid vaevata raspli või käsna abil eemaldavad. Normaalset sarvnahakasvu saab koduses hooldusega kahjututes piirides hoida. Liigsarvestumise korral aitab regulaarne pediküüris käimine. Nahka on võimalik hoida pehme ja siidjana, kusjuures naha pehmus sõltub rasva- ja niiskusesisaldusest.
Naha elastsuses on oluline koostisosa vesi. Sarvkihi ülemistes kihtides on normaalse naha korral 10-20% vett, kui veehulk langeb alla 8% muutub nahk kuivaks ja praguliseks. Et seda vältida kantakse nahale rasvu. Need täiendavad ja tugevdavad naha kaitsekihti, mille tagajärjel säilib naha niiskus. Nahale omased kindlad koostisosad aitavad vett sarvkihis säilitada.
Need loomulikud niiskusthoidvad faktorid ilmnevad sarvestumisprotsessis või moodustuvad higist ja rasunäärmetest. Sinna kuuluvad: karboonhape, kusiaine, Na-, K- ja Mg- soolad.
Mahedad tensiidid ja emulgaatorid pindmiste koostisosadena toimivad intensiivsel puhastamisel. Nad võimaldavad vett ja rasvu lahustavate ainete ühinemist ja sellega hoolitsevad mustuse eraldumise eest ning lahustavad baktereid ja ainevahetuseprodukte.

Jalavanni kasutamissoovitused

Vannisoolad võivad olla graanulitena, pulbrina, tablettidena, oluline on, et nad kiiresti lahustuksid.
Et jalavanni toime oleks maksimaalne peaks see kestma 10-15 minutit pingevabas atmosfääris ( muusika , valgus), sest siis omavad mõjuained teraapilist toimet. Jalavann peaks olema küllalt sügav (põlvedeni), ka see toetab raviefekti.
Et ümbritsevat nahka mitte liiga tugevalt pehmendada ja vereringet ülemäära koormata, sobib jalavanniks 35-38C vesi. 4 liitri sooja vee jaoks tuleks võtta 20g vannisoola. Tugeva sarvestumise korral kontsentratsiooni kahekordistada ehk siis 4 liitri vee kohta 40g vannisoola ja leotusaeg 20-25 minutit.
Koduses kasutamises on peale jalavanni sarvestunud nahka kerge eemaldada raspli või pimsskiviga, millele järgneb kreemitamine.
Südame- ja vereringehäirete, veresoontehaiguste ja nahadefektide korral pidada enne jalavannide kasutamist nõu arstiga.

Sooda

Sooda (naatriumkarbonaat, sodium karbonaat), valge vees lahustuv pulber reageerib leelisena. Sellega stabiliseerib ta jalanaha loomuliku pH taset. Jalanahk on nõrgalt leeliselises keskkonnas (vastupidiselt ülejäänud keha kergelt happelisele nahale). Meditsiinilises kasutamises soodustab sooda sarvnaha pundumist. Isegi tugevad sarvestumised, lõhed ja konnasilmad on pärast vanni pehmed ja siidised ja sarvnahk ei kasva nii kiiresti tagasi.

Vannitamine taimedega

Soojus tõstab aromaatsete õlide toimet. Õlid on oma rasvusisaldavate omadustega nahasõbralikud. Looduslikud õlid nagu lavendel , rosmariin ja tüümian tugevdavad jalavanni toimet.
Lavendliõli põhikoositsosaks on linalülatsetaat. Teraapias kasutatakse ainult kvaliteetset kõrgväärtuslikku lavendliõli kõrge linalülatsetaadi sisaldusega, üliheades õlides on seda kuni 60%. Vannitamisel kiirendab lavendliõli vereringet, nahal tugevdavad antiseptilised omadused puhastavat mõju ja pidurdavad seente tekkimist, soodustab ka haavade paranemist. Lisaks mõjub lavendel valuvaigistavalt ja põletikke ennetavalt.
Rosmariini tuntakse stimuleeriva, toniseeriva ja deodoriseeriva vahendina. Õli on värvitu või nõrgalt kollakas. Rosmariiniga taimevannid mõjuvad kergelt ergutavana, soodustades vereringet.
Tüümianiõli toimib jalavannis loomuliku ja suurepäraselt talutava desinfektsioonivahendina. Juba väikesed kogused teevad imet . Kaob ebameeldiv hais, mis tekib bakterite toimel higis. Tüümian toetab lavendli lõdvestavat mõju.
Ravimtaimevannides kasutatav kamper tugevdav eeterlike õlide toimet. Valge kristaljas koostisaine toodetakse Aasias kasvavatest kampveripuudest. Vanas Hiinas kuulus kamper tähtsamate ravimtaimede hulka ja oli eriti tuntud vereringet ergutava vahendina. Kuna kamper soodustab kõigi koostisainete toimet, kasutatakse seda vannides meeleldi.

Kusiaine

Kusiaine ehk karbamiid on inimese valkainevahetuses üks tähtsamaid laguprodukte. Üldisel eraldub kusiaine uriiniga, aga ka higiga naha sarvkihti. Siin täidab ta loomuliku niisutaja tähtsaid funktsioone. Nahahaiguste juures on naha kuivus üheks sümptomiks ja see tuleneb kusiaine sisalduse vähenemisest nahas, näiteks psoriaasi ja ihtyosise korral.

Kusiaine omadused:

veesiduvus võime: kusiaine tõstab veesiduvust nahas ja ka rakkudes

sarvnaha liigse vohamise pidurdamine : rakupooldumise vähenemise kaudu pidurdab kusiaine liigse sarvnaha moodustumist, see mehhanism rakendub iga 4-6 tunni järel

sarvnaha plastiline mõju: mõjub sarvkihti pehmendavalt, 30-40% lahust kasutatakse küüneseene ravis

sügelust vähendav efekt: sügelus väheneb, sest kusiaine seob vett nahas

nahasõbralikkus: kosmeetikas kasutatav kunstlik kusiaine on identne kehast eralduva ainega, allergiad ja talumatus on praktiliselt välistatud

antibakteriaalne mõju: kusiainet sisaldavates preparaatides on konserveerivaid aineid välditud, jalal on bakterite vastane toime ebameeldiva lõhna eemaldamiseks eriti väärtuslik.