Nõuded referaatide vormistamisele (0)

Nõuded referaatide vormistamisele

Nõuded referaatide vormistamisele Referaat  on   kindla   teema   tõsimeelne   kokkuvõtlik   ülevaade.   Referaadi   koostamisel lähtutakse   eelkõige   kirjandusallikatest.   Referaadis   esitatakse    teemaga    seotud   olulised asjaolud ,   nende   põhjendused   ning   võrdlus.   Referaadis   esitab   autor   ka   omapoolse arvamuse ja järeldused.  Töös peavad selgelt eristuma töö autori poolt esitatud ja kirjanduse allikatest pärinevad tõed. Töö tuleb  vormistada  piisava liigendusega nii, et teema alapunktid oleksid selgesti arusaadavad ja loogilises järjekorras.  Reeglina liigendatakse töö peatükkidena  järgnevalt:  Sisukord   Sissejuhatus 
  Peatükid  Kokkuvõte 
 Kasutatud kirjandus   Lisad (vajadusel) Sissejuhatuses  peaks kajastuma:   Teema  aktuaalsus  ja vajalikkus   Töö eesmärk
 Töö eesmärgi saavutamiseks  kasutatava  lahenduse põhimõte  Töö sisulise osa erinevates peatükkides arutleb referaadi autor põhjalikult teemaga seotud asjaolude üle. Töö  sisuline  osa on kõige mahukam, ca 90 % referaadist. Siin selgitatakse autori   arvamust   ja  tuuakse   välja   kirjanduses   leiduv    oluline   informatsioon.   Kirjanduse refereerimisel peab käsitlema  vähemalt kahe autori seisukohta. Töö kokkuvõtvas  osas esitatakse sissejuhatuses püstitatud probleemi lahendus. Siin ei vaadelda    küsimusi ,   mida   eelmistes   peatükkides   ei    käsitletud .   Kokkuvõte   peab   andma

1

lõpliku lahenduse, see ei tohi püstitada uut probleemi. Kokkuvõte ei koosne eelnevates peatükkides kasutatud lausete koopiatest. Kokkuvõttes ei viidata kirjandusallikatele. Tekstiline  osa Töö   peab   olema    vormistatud    ühtse    tervikuna ,   kasutatakse   läbivalt   ühesuguseid vormistamise   põhimõtteid.  Töö   peab   olema   must-valgelt   trükitud   valge   kirjutuspaberi ühele   poolele   ning   köidetud   (kõva    köide    või   kaanetatud    spiraalköide )    formaadis   A4. Jooniste    ning   piltide   puhul   võib   kasutada   ka   värvitrükki.  Teksti    vormistamisel    tuleks kasutada  Times  New  Roman  kirjaviisi tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Lehe vaba äär  üleval  ja all ja paremal  serval  peab olema 2,54 cm, vasakul 3,17 ( köitmine !). Tekst   joondatakse   mõlema   serva   järgi   ( režiim    –   justified).   Alates   sisukorrast nummerdatakse kõik  leheküljed  tööd läbivasse numbrilisse  järjekorda  (sh ka need lehed, millel on eraldi vaid  tabelid  ja joonised).  Numbrid  asuvad lehekülgede alumises paremas nurgas . Töö  kirjutamisel  kasutatakse umbisikulist vormi kindlas kõneviisis (näiteks „antud töös käsitletakse, uuritakse, analüüsitakse, on käsitletud, on uuritud, on analüüsitud”). Sisukord Sisukord esitatakse peale lähteülesannet ning vormistatakse alltoodud näitega sarnaselt. Teksti   vormistamisel   tuleks   kasutada   Times   New   Roman   kirjaviisi   tähesuurusega   12 punkti ja reavahega 1,5. 3. Kergbetooni   uurimine ...................................................................................3 3.1. Katsemeetodid.......................................................................................3 3.1.1. Survetugevuse  määramine...............................................................3
3.1.2.Töödeldavuse määramine................................................................3
3.1.3. Külmakindluse  määramine..............................................................3 3.2. Lähtematerjalide iseloomustus..............................................................3
3.3. Katsetulemused .....................................................................................3 Pealkirjad Pealkirjade kujundamiseks valida tekstist erinev  kirjaviis ,  tähesuurus  ning teksti  paigutus . Oluline   on,   et   pealkirjad   ja    alapealkirjad    oleksid   lihtsalt   eristatavad   ning   loogiliselt liigendatud. 

2
Pealkirjade näide: 3. Kergbetooni uurimine 3.1. Katsemeetodid

3.1.1. Survetugevuse määramine 3.1.2. Töödeldavuse määramine 3.1.3. Külmakindluse määramine 3.2. Lähtematerjalide iseloomustus 3.3. Katsetulemused Tabelid Tabelid   on   alati   heaks   abivahendiks,   mis   võimaldavad    arvandmeid    esitada   nii süstematiseeritult kui ka ülevaatlikult. Selleks peab aga korrastama andmed nii, et tabel ning   sellest   järelduv   oleksid   võimalikult   koosvaadeldavad.   Tabelit   ei   ole    soovitav poolitada, st andmed peaksid olema esitatud ühel lehel. Tabeli poolitamisel peavad aga tabeli    veerud    ning   tulbad   ja    päis    olema   teisele   lehele   üle    kantud ,   tagades   sellega loetavuse.  Tabelis esitatud andmed tuleb alati siduda töö  tekstiga . Tabel paigutatakse võimalikult lähedale sellele tekstilõigule, kus tabelile esmakordselt viidatakse. Samas tuleb silmas pidada ka seda, et ebapiisav on  fraas  „tabelist on näha”. Kuna  igasse  tabelisse koondatud andmed võimaldavad teha väga erinevaid järeldusi, siis peab töö  koostaja  (pretendent) igal juhul tekstis (verbaalselt) esitama selle mõtte või seisukoha, mida tabelist kõnealuses kontekstis „on näha”.   Tabelid  pealkirjastatakse  ning   nummerdatakse    araabia    numbritega.   Kui   tabeleid   on vähem   kui   10   tk   siis   toimub   ühtne,   tööd   läbiv   nummerdamine.   Suurema   arvu   puhul nummerdatakse   peatükkide   lõikes:   nt   Tabel   1.1,   Tabel   1.2,   Tabel   2.1   jne.    Tabelite nummerdamisel   on   esikohal    peatüki    number   ja   teisel   kohal   tema   järjekorranumber peatükis.   Kui   töös   kasutatakse   kirjandusest   ülekantud   tabeleid   siis   tuleb   viidata   ka kirjanduse allikale. Tabel 2.1 on näide tabeli esitamise kohta lõputöös. 

3

Tabel 2.1 Raketise-, sarruse- ja betoonitööde ajanormid

Töö nimetus Ühik Ajanorm
in-h / mas-h Kilpide ja sarrusvõrkude tõstmine  kraanaga  

1 tõste 0,9 / 0,3 Kilpide määrimine ja  montaaž 1 m2 0,15 Sarrusvõrkude montaaž 1 tk 0,90

Joonised Kõigi töös  esinevate   illustratsioonide  ( graafikud ,  diagrammid ,  skeemid , joonised, fotod jne) nimetusi võiks võimalusel koondada ühe nimetuse alla – näiteks joonised. Juhul, kui erinevaid illustratsioone on palju, võib osutuda otstarbekamaks neid eraldi nummerdada, nt Joonis 1.1, Joonis 1.2, Foto 1.1 jne. Iga joonis peab olema alati nii selgelt esitatud, et seda oleks võimalik iseseisvalt (st ilma põhiteksti lugemata) kasutada.  See eeldab sobivaid ning arusaadavaid legende ning märksõnu, graafikute puhul aga ka sobivat     mõõtkava    ja    telgede    tähistusi. Meeles tuleb pidada ka seda, et graafikute (arvjooniste)   eesmärk   on   esitada    seoseid , trende,   mitte   aga   ülitäpseid   tulemusi, milleks   kasutatakse   just   tabeleid. Loomulikult peavad ka graafikud, skeemid, joonised jm  pildimaterjal  olema paigutatud ühele lehele, st neid ei tohi poolitada. Kui kirjutate  oma kogemusest ja teil on tehtud ka   tööde   käigust    fotosid ,   siis   nende kasutamine   on   analoogiline   jooniste esitamisele,   vt   joonis   1.   Jooniste nummerdamine   on    analoogne    tabelite nummerdamisele.   Kõik   joonised  allkirjastatakse   (vt   joonis   1).   Graafikud   ja   joonised   ei   tohiks   olla väiksemad kui A5 ning   suuremad kui A3 (viimasel juhul volditakse lehed sobivalt töö sisse). Joonis 1. Proovikeha  suuruse ja kuju
mõju survetugevusele ( Raado  2006: 153)

4
Valemid

Kui   tekib   vajadus   valemite   kasutamiseks,   siis   ka   valemid   nummerdatakse.   Kõik kasutatavad   sümboolsed   tähistused   peavad   olema   esitatud.   Näiteks,   vajalik betoonisegurautode arv Na arvutatakse järgmiselt:    V t t Q N e a    

60 2 1 (2.1) kus: Qe - segurauto pumba  tootlikkus , m3/h; V

- autobetoonisegisti   trumli  kasulik maht, m3; t1 - autobetoonisegisti täitmise- ja tühjendamise aeg, min.; t2 - autobetoonisegisti sõiduaeg betoonitehasest ehitusplatsile ja tagasi, min. Viited kirjandusele ja kirjanduse  loetelu Iga   töö   koostaja   võib   valida   just    temale    sobiva   viitamise   süsteemi   (kooskõlastades juhendajaga), mis tuleneb ka töö teemast,  mahust  ja viidete hulgast. Kirjanduse viitamiseks on kaks põhimõttelist võimalust:

1. numbriline 2. nime/aasta  viitamine

Esimesel juhul esitatakse viidatav kirjandus nurksulguses oleva numbriga. Esmaviited on kasvavas järjekorras. Korduval  viitamisel   samale  kirjandusallikale viitenumber ei muutu, viitenumber jääb samaks, mis oli esmaviitamisel. Kirjanduse loetelu koostatakse vastavalt esmaviidete järjekorrale töös. Teisel juhul tuuakse ümarsulgudes autori  perekonnanimi ,  väljaande  ilmumisaasta ja ka leheküljed.  Kirjanduse   viidete   ja   loetelu   vormistamisel   peab   lähtuma   Roometsa   (2006) juhendist. Kirjanduse    loetelus    tuuakse   kõik   need   allikad,   millele   töös   on    viidatud .   Samuti   on soovitav  loetleda  ka neid  allikaid , mida töö koostamisel on küll kasutatud, millele aga pole otseselt viidatud.

5

  Kui   (eriti   arvandmete   puhul)   ei   soovita   ärisaladuse   kaalutlusest   tulenevalt   näidata tegelikku  algallikat täpselt, on vaja tekstis andmetele ka lisada vastav kommentaar. Seega – soovides rõhutada kasutatud andmete konfidentsiaalsust, tuleb seda igal juhul ka teha. Lisad Lisad sisaldavad  tööga seotud, kuid eelkõige  tööd  täiendavaid   lisamaterjale  (faktiliste algandmete koondtabelid, tüüpvormid,  juhendmaterjalid  jm). Iga lisa peab olema seotud töö   põhiosaga   –   töö   põhiosas   peab   alati   olema   suunaviide   vastavale    lisale .   Tekstiga sidumata  lisad on lubamatud.

6

Lisa 1. Tiitellehe näidis

REFERAADI PEALKIRI  Referaat aines " Õppeaine "ÕPPEAINE KOOD Üliõpilane: Eesnimi  Perekonnanimi Juhendaja : Lekt . Eesnimi Perekonnanimi Tallinn, 2007.a.

7
Kasutatud kirjandus

1. Raado, L.-R.  Ehitusmaterjalid :  Loengukonspekt  2006/1. [WWW]. 
http://ehitustootlus.ttu.ee/Raado/EMP3500_2006_I.pdf (13.12.2006).
2. Roomets , S. Üliõpilastööd ja nende vormistamine  arvutil . 3. tr. Tallinn: AS Rebellis, 2006.

8

Document Outline

• 3.1. Katsemeetodid

3.2. Lähtematerjalide iseloomustus

3.3. Katsetulemused