Spasm- arterite seinte jäigastumine Tromb- verehüüve Embol- topis/ võõraine, mis verevooluga kohale jõudes veresoone sulgeb Hemorraagia- verejooks Alteratsioon- koekahjustus põletiku koldes Eksudaat- koevedelik( vill, vesi põlves) Immuunsüsteem- lümfoidne süsteem Antikeha- AK- spetsiifiline valk vereseerumis Vereseerum- vereplasma ilma fibriinita st. hüübimatu vedelik Atoopia- ülitundlikkus Allergia- immunoloogiliste mehhanismide poolt põhjustatud ülitundlikkus Ödeem- turse Eksikoos- dehüdratsioon Südame isheemia- äge/krooniline südamelihase kahjustus Hematoom- sinikas Süstol- südame kokkutõmme Diastol- südame lõdvestus Akromegaalia- väljaulatuvate kehaosade suurenemine Hüperplaasia- rakkude arvu suurenemine/vohamine Hüpertroofia- rakkude mahu suurenemine (taaspöörduv) Vertigo- peapõrutus
hallikasvalgeks vedelikuks. Lisaks Palaviku tõus, Iiveldus, Oksendab eelneva kõhulahtisusele külmatunne, oksendamine, iivelduseta. müalgia, kõhuvalu, palavik Dehüdratatsioon e. kõhuvalu, terav 38-39. Halb eksikoos. peavalu. Rasketel enesetunne, Kehatemperatuur juhtudel tüfoidne loidus, peavalu, langeb, haige seisund: teadvus kahvatu. muutub hägune, 8-9-ndal tsüanootiliseks, haiguspäeval võib tekivad krambid. ilmuda lõheroosa Veri pakseneb, maakulo- südame koormus papuloosne lööve suureneb, tekivad roseoolid. mikrotsirkulatsioo ni häired.
Transudaat- veetaoline vedelik, hüübeid ei esine Eksudaat- mädane, sageli esineb hüübeid, põletikuline. millest sõltub turse teke/etioloogia, mõiste permeaabelsus Etioloogia- 1) hüdrostaatiline rõhk- vedelik väljub veresoontest kudedesse. 2) onkootne rõhk – hoiab vedelikku veresoontes. 3) Lümfödeem-koevedelik suunatakse lümfisoonte kaudu tagasi vereringesse. 4) põletikulis-toksiline Dehüdratatsioon e eksikoos Koevedeliku hulga ülemäärane vähenemine organismis. Põhjuseks ulatuslik vedelikukaotus (oksendamine/kõhulahtisus/higistamine/magediabeet) või ebapiisav veetarbimine.
patoloogiline koevedelik e eksudaat Ödeem, turse oedema suurema hulga vedeliku kogunemist Anasarka, nahaturse anasarca kudedesse nimetatakse turseks Astsiit, vesikõht ascites (oedema) Hüdrotooraks, vesirind hydrothorax, koevedeliku hulga vähenemist fluidothorax nimetatakse eksikoosiks e. Eksikoos, dehüdratatsioon dehüdratatsiooniks dehydratatio 9/20/2013 23 9/20/2013 24 Vereringehäired. 4 AnneVahtramäe Põletik
Mis on transudaat? Transudaat e normaalne koevedelik 48. Mis on eksudaat? Eksudaat e patoloogiline koevedelik 49. Mis on turse? Suurema hulga vedeliku kogunemist kudedesse nimetatakse turseks. 50. Mis on dehüdratsioon? Koevedeliku hulga vähenemist nimetatakse eksikoosiks e dehüdratsiooniks. 51. Mis on hüdropsia? Vesitõbi 52. Mis on anasarka? Nahaturse. 53.Mis on odeem? Naha turse 54. Mis on astsiit? Vesikõht 55. Mis on eksikoos? Dehüdratsioon 56. Mis on põletik? Millega on seotud? Põletik on organismi tüüpiline kaitsekohastumuslik reaktsioon, mille ülesandeks on lokaliseerida ja likvideerida etioloogilise faktori kahjustav toime. On seotud kolme protsessiga: kudede kahjustus, mikrotsirkulatsiooni muutus, rakkude vohamine. 57. Mis põhjustab põletiku? Bioloogilised tegurid (parasiidid, seened, bakterid), füüsikalised tegurid (trauma, temp,surve),
Valkude lõhustamise lõpp-produktiks on aminohapped, mis imenduvad verre. Esimestel elukuudel on puudulik tärklise seedimine, sest kõhunäärme amülaasi (seedeensüüm, mis lõhustab tärklist) aktiivsus on madal. Laktaas – peensoole ensüüm, lõhustab lehmapiima suhkrut laktoosi. Vastsündinuil puudub soole mikrofloora! Rinnapiim läbib seedekulgla 13 h , lehmapiim 15h. Defekatsioonisagedus on 1.nädalatel 4,5x päevas, hiljem 2,3x päevas, alates 1-aastaselt 1,2x päevas. Eksikoos – veetustumine, kui veekadu liiga suur (kõhulahtisuse korral). 5.Termoregulatsiooni iseärasused Põhiline soojustekke koht – lihased. Soojusteke ja äraandmise intensiivsust reguleeritakse hüpotaalamuse piirkonnas. Lastel pole termoreg.keskused täielikult välja kujunenud, seetõttu sõltub nende kehatemp. väliskeskkonnast. Kuni 1-aastasel lapsel on puudulik higistamise ja higi aurumise teel soojuse ära andmine. Piloromotoorne refleks (nn kananahk) tekib alles 1,5 – 3 aastasena
Haava paranemiseks vajab organism vitamiine ja täisväärtuslikku valku. Rakkude normaalseks kasvuks on vajalikud A, D, C ja K vitamiin, samuti tiamiin, riboflaviin ja pantoteenhape. Selgitatakse välja haige toitumuslik staatus ning jälgitakse, et patsiendil ei esine alatoitlust. Organismi vee- ja elektrolüütide tasakaal mõjutab samuti haava paranemist. Ebasoodus haava paranemise seisukohalt on vedeliku liig organismis ( tursed) ja ka vedeliku vaegus (eksikoos). Tarvitatavad ravimid Näiteks: haava paranemist aeglustavad immuunosupresandid, glükokortikoidid, antikoagulandid, tsütostaatikumid, vererõhutavimid ja veresooni ahendavad preparaadid. Kaasuvad haigused (haava paranemist aeglustavad südame veresoonkonna ja perifeerse vereringe haigused, lokaalne kudede isheemia, ateroskleroos, südamepuudulikkus, hüpovoleemia, hemofiilia, aneemia, organismi toitumishäiretega
hemoperitoneum- verikõht, verekogum kõhuõõnes petehhia- täppverevalum, väike punktikujuline verevalum hematoom- verimuhk,suur piirdunud verekogum kudedes meleena- veriroe, vere sisaldus rojas hematuuria- verikusesus, vere sisaldumine uriinis metrorraagia- emakaverejooks memorraagia- vererohke mensturatsioon KUDEDE VEESISALDUSE TÕUS JA LANGUS Transudaat- normaalne koevedelik Eksudaat- patoloogiline turse- suurema hulga vedeliku kogunemine kudedesse Eksikoos ehk dehüdratsioon- koevedeliku hulga vähenemine PALAVIK FEBRIS Organismis tekib soojus oksüdatsiooniprotsessidel. Soojuse äraandmine toimub põhiliselt nahapinna kaudu. Termoregulatsioonikeskus asub hüpotaalamuse eesosas. Keha temp aktiivne tõus ja säilitamine uuel kõrgel tasemel. Palavik on kaitsereaktsioon. Tekkepõhjused: Infektsioon, põletikulised reaktsioonid, võõrvalgud, keemilised ained, neurogeenne palavik.
energeetilisel otstarbel, aga kui seda vaja ei ole, deponeeritakse varurasvana. Fosfolipiidid lähevad ehituseks. 4 Kui kõhunääre ei suuda piisavalt produtseerida lipaasi, siis on lipiidide lõhustamine puudulik. Ja lõhustamata lipiidid rasvatilgakestena viiakse roojana välja. Puudulik lõhustamine põhjustab kõhulahtisust. Kõhulastisus imikul on suurem probleem kui täiskasvanul. Eksikoos – suur vedeliku kaotus organismis. Kõhulahtisuse korral võib kahjustuda soolestiku limaskest. Selle kahjustuse tõttu võivad verre imenduda puudulikult lõhustatud valgud. (Valgud, mis koosnevad 3-4st aminohappest, selline lõik võib kutsuda esile organism sensibiliseerumise, tekib ülitundlikus teatud valgu suhtes). Lipiidide lõhustamine algab maos. Aga maos saab lõhustada ainult emulgeeritus lippide, sest mao lipaas toimid ainult emulgeeritud lipiididele
sest nad ei saa enam glükoosi kätte (1. tüübi diabeetikud on tavaliselt väga kõhnad). Rakud on sunnitud energiasaamise säilitamiseks kasutama muid aineid. Seejuures tekivad happelised ainevahetusjäägid (ketoonkehad), mis viivad vere happetaseme tasakaalust välja (metaboolne atsidoos). Kui probleemiga ei tegeleta, võib lõpuks tekkida diabeetiline ketoatsidootiline kooma. Peale selle väljutavad neerud koos veega palju glükoosi, vedeliku hulk kehas väheneb (eksikoos) ja veri pakseneb (hüperosmolaarne plasma). Diabeetiline ketoatsidootiline kooma – ülehappesusega ainevahetuskooma, mis on tingitud glükoositaseme tõusust 2. tüübi diabeet Tunduvalt sagedamini esinev kui 1. tüübi diabeet. Tavaliselt ülekaalulistel patsientidel tekib rakkude n-ö insuliinitundetus (insuliinresistentsus). Kuna rakud on toitainetega, eelkõige glükoosiga küllastunud, ei suuda rakud vaatamata olemasolevale insuliinile glükoosi enam vastu
annaabi.ee 
