Hamlet kuningapoeg, kes saab teada isa mõrvast ning otsutab tõelise mõrvari paljastada ja õigluse jalule seada. Tegemist väga vastuolulise ja filosoofilise tegelasega, kes mõtleb ka enesetapule. Claudius Hamleti onu, kes tappis kuninga ja sai sel viisil võimule; kaval ja sihikindel, hea poliitik Gertrud Hamleti ema, leinas oma meest, kuid lõpuks abiellus mehe vennaga; kuulelik naine Polonius Laertes Ophelia Horatio Fortinbras Rosencrantz ja Guildenstren 9. Renessanssi romaan, liigid, iseloomustused Renessanssiajal oli kõige levinum romaaniliik rüütliromaan. Eriti suure populaarsuse saavutas see Hispaanias. Teostest teostesse korduvad olukorrad ja tegelastüübid ning teatud kindlad kunstilised võtted. See peegeldas ajastule iseloomulikku seiklusjanu ja selle rüütellikud kangelased kehtestasid energilise, leidliku, võidutahtelise ja harmoonilise inimese ideaali. Teiseks levis pastoraalromaan. See vastas eeskätt aristokraatliku vähemuse maitsele
Toimus õitseng, lüürikapuhang Laulikud leiutasid mitmeid luulevorme, täiustasid neid. Nende kujutlusis peegeldas kunstitäius tundetäius. On teada autoreid. Valdavalt armastusluule. On olemas helgem ja hämar stiil(keerulised värsivormid ja riimiskeemid)/ ,,tume" ja ,,selge " stiil. Tume stiil tekkis vastukaaluks selgele stiilile mitmemõttelisus, haruldased värsivormid. Tollal olid teatud vormid rangelt seotud kaanoniga st teatud vormil teatud sisu. 4. Kirjandus keskaegses linnas. Ladinakeelne kirjandus. Keskaja draama (KA, MKL). Rahvaluule (Keskaja hispaania luule). Villon (KA, MKL, Testament) Rahvaluule ja hispaania romansid · Paljudes Euroopa paikades oli hiliskeskaeg suur rahvaluule õitseaeg. Üks mõjurikkamaid nähtsui Euroopa kirjandusloos oli Hispaania romanss. Mujal avastati rahvaluule romantismiga, siis Hispaanias pandi seda kirja juba 15. sajandil. 16. saj ilmus rohkelt romansikogusid e romanseerosid.
ühiskonna rahulolematust. Johannes Reuchlin tegeles muistsete tekstide tõlkimisega, ja katoliku kirik ründas teda, väites et mees on kõike valesti tõlgendanud. Tema eest astuti välja ja tehti 2 kirjade kogumikku "Pimedus meeste kirjad" (1516) ja midagi veel. Väga sapine ja terav rünnak katoliku kiriku tegelaste vastu, paroodiline. Ulrich vot Hutten ründas satiiriliselt, samuti rooma võimu. Kui prantsusmaal levib renessanss, siis Saksamaal on veel keskaegne kirjandus. Sakamaale jäid uued stiilid võõraks, mida teistes maades kasutati, kirjanduslik renessanss ei arenenudki. Alles 17.sajandil arenes renessanss, ammu pärast seda kui teistes maades oli juba uus kirjandusstiil levimas. Ka Luther ei tahtnud, et talurahvas sõdima ja mässama hakkaks, oli mahasurumise poolt. Lutherit hakatakse taga kiusama. Keisriks oli tõusnud hispaanlane Carlos (osalt hispaanlane, osalt itaallane. Itaalia ja Hispaania jäid katoliku kirikule truuks. Prantsusmaa lõhestus 16
Piir jutustava ja dramaatilise kirjanduse vahel hägustus. Teatritekst ja etendus polnud omavahel eriti seotud. Keskajal arvati, et teksti luges ette autor ning seda saatis pantomiim. Ei saadud aru amfiteatri mõttest (amfiteatrite elutud rekonstruktsioonid). Usuti, et teater peab mahutama suurel hulgal vaatajaid, sisaldama lava, olema poolringi-kujuline ning meenutama maja. Keskajal tekkis teater nullist (kristlikus kontekstis, omad tõukejõud). Tervikpilt ei taastunud enne renessanssi. 14. Mida kujutasid endast jõulu- ja lihavõttetroobid (troopide teke ja areng)? Keskajal teeniti igal pool erinevalt, kiriku liturgilised vormid oli vaja ühtlustada. 6. saj lõpul / 7. saj alguses viiski Gregorius Esimene läbi liturgilise reformi. Reform puudutas eelkõige kirikulaulu. Uut hakati nimetama Gregoriuse koraaliks (tänapäeval populaarne) - ühehäälne instrumentaalsaateta kirikulaul. Gregoriuse koraali kasutati teenistustekstide ettelaulmiseks. Iga täishäälik andis
reguleerivatest häälitsustest. Töölaulust arenes tavandilaul, kus kujutati miimiliselt inimese tööd-tegevust ja ühiskondliku elu hetki. Viljeldi kalendaarseid tavandilaule, millega tähistati looduse pöördepunkte, nt kevade algus. · Keskaja kirjanduse varasele arengule avaldas katoliku kirik suurt mõju: palju algperioodi teoseid kiriklikku päritolu. Kiriku rüpes tekkis kultuslik draama. Varane historiograafia ja didaktiline kirjandus järgisid ladinakeelse kloostrikirjanduse eeskuju. · Antiigil oli otsene mõju kirjandusele, nt varases rüütlilüürikas on Ovidiuse mõjud; rüütliromaanide ja jutustuste eelastmeks kujunesid Vergiliuse ,,Aeneise" töötlused ja Makedoonia Aleksandri legendid. 5.13.saj tekkisid paralleelselt ja eraldiseisvatena rahva-, rüütli- ja vaimulik kirjandus neid segab linnade tõus 12.saj paiku,
ei ulatunud jalakannani, kust ta last hoidis. Sellest on tulnud mõiste Achilleuse kand, mis tähendab ainust haavatavat kohta. Achilleus langeski Parise noolest, mille Apollon juhtis talle kanda. Achilleus on eepose "Ilias" tähtsaim tegelane. adamism vt akmeism. adapteerima kohandama, mugandama. Näiteks võõrkeelse ilukirjandusliku teksti adapteerimine õppijate tarbeks. aimekirjandus vt populaarteaduslik kirjandus. ajakirjandus press, perioodiliselt ilmuvad trükiväljaanded: ajalehed, ajakirjad, almanahhid jmt. Laias tähenduses kuuluvad ajakirjandusse ka raadio ja televisioon. ajakirjandusstiil ajakirjanduses kasutatav lugejate informeerimiseks ja mõjutamiseks mõeldud keel. aja, koha ja tegevuse ühtsus üks põhilisi nõudeid antiigi ja klassitsismi draamateoste puhul: kõik draamateose sündmused pidid arenema lühikese ajavahemiku jooksul ning ühes ja samas kohas
olemasolu tunnistama. Pilet 2 3. ANTIIKKIRJANDUSE MÕISTE, HOMEROSE EEPOSED Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja -Rooma kirjandust ajavahemikus I at eKr - 5. saj pKr. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. Kreeka kirjanduse algus on rahvaluules ja rahvalauludes. Vanimaid märke rahvaluulest võib märgata I aastatuhande alguses. Vana-Kreeka kirjandus on ajalooliselt vanem kui Vana-Rooma kirjandus, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud Antiikkirjanduse perioodid: 3 Arhailine periood (8-6 saj eKr), Klassikaline periood (5-4saj eKr, keskuseks Ateena), Hellenismi ajajärk (3-1 saj eKr) Rooma periood (1-5 saj pKr). 12-9 saj on tume periood. Vana- Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr.
Kõik kommentaarid