Lepinguõiguse arvestus (0)

Selgitab Eesti õigus- ja kohtusüsteemi olemust ning õigusaktide hierarhiat Subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes - subkordinatsioonisuhted


Nimetab peamised eraõigusega seotud aktid ja selgitab eraõiguse põhimõtteid Subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis – koordinatsioonisuhted Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse 
ja privaatautonoomia põhimõttel. Eraõiguse määravaim osa on tsiviilõigus. Suurem probleem on tsiviilõiguse eristamine kaubandus- ehk 
äriõigusest. Mõnes riigis on see tsiviilõiguse osa ja mõnes iseseisev. Eesti õigussüsteemis 
on äriõigus tsiviilõigusest piiratud osas eraldatud. Tsiviilõigus on äriõiguse üldosa, kuid äriõigus reguleerib 
ka juriidiliste isikute tegevust. Eestis on omaks võetud pandektiline eraõiguse süsteem, mille kohaselt eraõigus jaguneb järgmiselt:  Üldosa – sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses.  Eriosa moodustavad erinevad seadused o asjaõigus – asjaõigusseadus o võlaõigus – võlaõigusseadus o perekonnaõigus – perekonnaseadus o pärimisõigus – pärimisseadus Mõistab ja oskab defineerida tsiviilõiguse põhimõisteid


tsiviilõiguse subjektid: füüsilised isikud –  inimene; juriidilised isikud; isik on  õigussubjekt, tsiviilõiguste ja – kohustuste kandja Selgitab lepingulistes suhetes rakendatavaid põhimõtteid Leping on tehing kahe või enama poole vahel, millega kohustutakse midagi tegema või tegemata  jätma. Lepingu täitmine on pooltele kohustuslik. Lepingute täitmist on võimalik tagada pandiga –  hüpoteek või vallaspant, kinnipidamisõigusega, käendusega, garantiiga, käsirahaga, leppetrahviga või  viivisega. Lepinguid võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis kui seaduses ei ole sätestatud  lepingu kohustuslikku vormi. Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade  kommete ning isiku põhiõigustega. Teab võlaõigusseaduses nimetatud enamlevinud lepinguliike ning oskab neid eristada Võõrandamislepingu esemeks on mingi asja tasuliselt või tasuta üleandmise kohustus ühelt isikult  teisele, seejuures muutub ka üleantava asja juriidiline kuuluvus. Tasulised võõrandamislepingud on  müügileping, vahetusleping ja faktooringuleping ning tasuta on kinkeleping. Kasutuslepinguga antakse midagi teisele osapoolele kasutusse, kuid mitte omandisse. Kasutuslepingud on üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise  leping, pikaajalise puhkusetoote leping, vahendusleping ja vahendussüsteemi leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud. Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama  kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena  või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik  (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Kindlustuselpingud on  kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus ja ravikindlustus. Toetamisleping on ühe poole kohustus abistada teist poolt kokkulepitud ajal – elurendis,  ülalpidamisleping.


Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta  vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka  ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Seltsinguleping – kaks või enam isikut (seltsinglased) kohustuvad tegutsema ühise eesmärgi  saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Teenuste osutamise lepinguteks on käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping,  komisjonileping, maksekäsund ja makseteenus, tervishoiuteenuste osutamise leping, veoleping,  ekspedeerimisleping, pakettreisileping ja seotud reisikorraldusteenused, hoiuleping. Osutatakse  teenuseid, ostetakse teenust – müüakse tööjõudu. Mõistab tarbija õiguslikku positsiooni  Tarbija põhiõigused   Tarbijal on õigus:  1) nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, mis on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud;  2) saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks  ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta;  3) saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet;  4) saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud;  5) nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist;  6) taotleda oma huvide arvestamist ning olla tarbijaühingute ja -liitude kaudu esindatud  tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel. Eristab äriseadustikus nimetatud äriühinguid ja selgitab äriühingu liigi valikukriteeriumeid  Analüüsib esitatud väiteid ja hindab nende tõepärasust Selgitab kaasuse võimalikku lahendit nimetades toetavad õigusaktid