Jäätmete põletamine (0)

JÄÄTMETE PÕLETAMINE
Järjest suurem tarbimine hoogustab küll majandust, kuid toob kaasa ka jäätmetekke. Ükskõik, mida ostad, ikka kipub sellest midagi jäätmetena üle jääma .
Keskkonnainspektsioon puutub jäätmete põletamise probleemiga väga tihti kokku. Inimeste seas levib iganenud ja väär arusaam, et jäätmete põletamine on normaalne. Meie esivanemad põletasid kõik prügi, mis põletada andis ja ülejäänu visati kodusele prügimäele. Paraku kiputakse unustama , et sel ajal oli prügi oma omadustelt teistsugune. Mööbel oli täispuidust ega sisaldanud tänapäevaseid kemikaale, ka poest ostetud tooted pakiti paberisse ja need ei olnud loodusele nii kahjulikud, praegu aga kasutatakse valdavalt plastpakendeid. Plastpakendeid on meie igapäevases prügis väga palju.
Prügi põletamine sageneb just kevadel ja suvel, kui võetakse ette suurpuhastused majas , kõrvalhoonetes või aias. Äraviskamisele lähevad kõik mitte vajalikud esemed - mööbel, riided, jalanõud, rehvid , ehitusjäätmed, värvipurgid ja muu kasutuks muutunud kraam . Samuti põletatakse tihti ka tavalisi segaolmejäätmeid, nagu mähkmed, vanad riided või plastist mänguasjad. Tihtipeale annavad suitsevatest ja tossavatest lõketest teada häiritud naabrid või lihtsalt möödasõitjad. Plastide keerulist ja muutlikku koostist arvestades tuleb nende kodus põletamist vältida. Lõkkes on põlemistemperatuur väga madal ja põlemine ei ole täielik. See tähendab, et tekib palju ohtlikke aineid.
Põletades plasti , kummi või muid tehismaterjale, koostad toksilise kokteili, mis saastab õhku ning pinna- ja põhjavett.
Õige ja keskkonnasäästlik käitumisviis on jäätmeid liigiti koguda ehk paberi- ja papijäätmed ühte konteinerisse, pandiga pudelid pakendi tagastuspunkti, pakendid saab viia pakendikonteineritesse ning jäätmed, mis sortimisest ja liigiti kogumisest üle jäävad, panna segaolmejäätmete konteinerisse. Vanu mööbliesemeid, ehitus- ja lammutusjäätmeid ning ka rehve saab ära viia jäätmejaama. Vahel kasutatakse lõkkes põletamist ka kulude kokkuhoiuna, kuna ei taheta prügi veo eest maksta. Selline käitumine on vale.
Paljud inimesed väidavad et neil prügi ei tekigi. Kuid Keskkonnainspektsiooni kontrollkäigud kodudesse näitavad, et jäätmed põletatakse siiski ära koduses majapidamistes, mis seab ohtu inimeste tervise ja saastab loodust. Mürgiga saavad kaetud ka puud, põõsad ja muud taimed. Kattes ohtlike ainetega kodus kasvavad aiasaadused sealhulgas maasikad ning õunad , mida me kõik aiast korjatuna süüa armastame.
Koduses küttekoldes või lõkkes tohib põletada ainult töötlemata puhast, kuiva ja tükeldatud puitu (halupuit, saetööstuse jäägid, võsa , raiejäätmed, käbid , puitbrikett). Tule süütamiseks sobivad selleks mõeldud abivahendid (näit. vahaga immutatud puitvill) paremini kui ajalehed. Isegi selliseid kilekotte, millel on märk “PE” või “PP” või tekst “võib põletada” ei tohi kodus ise põletada, sest ka nende põletamine nõuab eritingimusi, mida kodus olevates ahjudes ja kaminates on raske saavutada.(3)
Ahju tohib aga panna vaid töötlemata puitu, kiletamata paberit ja pappi. Kõige keskkonnasõbralikum on paberi ja papijäätmed viia vastavasse konteinerisse, et saaks
materjali uuesti ringlusesse võtta. Palgid ja latid, kaubaalused ja kastid võivad olla töödeldud puidukaitsevahenditega, ilma, et see silmale nähtav oleks. Sellepärast ei tohi selliseid puitmaterjale põletada väikeahjudes, vaid vastavates kütteseadmetes või energiat tootvates prügipõletusjaamades. Jäätmete põletamisel koduahjus või lahtises lõkkes eraldub hulk kahjulikke aineid, sest temperatuur ei tõuse piisavalt kõrgele , et plastiku ja muude jäätmete põletamisel põleks ohtlikud ained ära. Samuti ei ole sellistes kodustes tingimustes võimalik ohtlikke aineid kinni püüda, nagu tehakse seda spetsiaalsetes põletustehastes filtrite abil.(3) Mõõtmised näitavad, et kodude korstnatest võib lühikese aja jooksul kordi rohkem ohtlikke saasteained õhku paiskuda, kui ühest prügipõletustehasest paljude aastate jooksul. (3) Kuna kodukorstnad on enamasti väga väikesed ja neil puuduvad spetsiaalsed filtrid, siis kahjulikud ained langevad kõik oma koduaeda või naabruskonda. Ja nii hingame ja sööme selle ise sisse.
Meie esivanemad on meile edasi andnud õpetussõnad, et tuhk on hea väetiseks ja kahjurite tõrjeks. Puhta puidu tuhk sisaldab taimedele vajalikke toiteelemente – eelkõige kaaliumi ja vähemal määral fosforit . Kuid aedades tohib kasutada ainult puhta puidu tuhka . 100 m2 suuruse aia puhul on see 30 liitrit aastas, mis vastab 5 ruumi küttepuude põlemisel tekkinud tuha kogusele. Intensiivsem väetamine saastab pinnast ja veekogusid.(8) Kui seal sees on kahjulikud ained, mis pärinevad plastikutest või kahtlase väärtusega puidust, siis ei ole see enam meie tervisele ohutu. Tekkinud ained võivad põhjustada inimestele mürgistusi ja erinevate haiguste ja väärarengute põhjustajateks ning vähi tekkimiseks.
Koduahjus muu kui kuiva puhta puu põletamisel ladestuvad mitte põlenud osakesed korstnajalga ja suitsulõõridesse põhjustades sellega nõe ja tahma ladestumine korstnas. Lisaks keskkonna saastamisele ja tervise rikkumisele kahjustab jäätmete põletamine küttekoldeid ja korstnaid, mis võib lõppeda tõsise õnnetusega, kuna need muutuvad väga tuleohtlikuks. Seega siit-sealt kokku kogutud töödeldud puitmaterjali ja muude jäätmete ahjus põletamine ei olegi enam kulude kokkuhoid . (3)
Viimasel ajal on probleemiks tõusnud ka vanaõlide põletamine kodustes õliküttekolletes. Vanaõlid on ohtlikud jäätmed ning neid tohib põletada ainult vastavaid keskkonnalube omavas jäätmepõletustehases. Vanaõli põletamisel, nagu ka muude jäätmete põletamisel, eraldub palju kahjulikke aineid, mis jäätmepõletustehastes filtrite abil kinni püütakse. Samuti ei saa inimene veendunud olla, et vanaõli ei sisalda ka muid põlevaid vedelikke. Kui vanaõli on näiteks segatud bensiiniga, siis sellise vedelikuga kasutamine võib olla plahvatusohtlik.(3)
Õhusaasteained, näiteks dioksiinid, on silmale nähtamatud ja nende mõju inimese tervisele ei avaldu kohe. Kuid mida rohkem prügi põletada ja selle saastet sisse hingata , seda rohkem toksilisi ühendeid keha talletab.
Koduahjus ja lõkkel on kõige suuremad saasteallikad ehitusmaterjalid k.a värvitud lauad, vana mööbel, plastik , autorehvid , õli ja teised naftatooted, riided ja tekstiili. Inimestel tekib tihti küsimus, et miks mina ei või oma kodus jäätmeid põletada ja Iru Elektrijaam tohib seda teha. Jäätmepõletustehases toimub jäätmete põletamine stabiilselt kontrollitud keskkonnas temperatuuril 1000-1100 kraadi, tänu millele põlevad toksilised õhusaasteained vähemohtlikeks põlemisproduktideks. Jäätmete põletamine koduahjus toimub madalamatel temperatuuridel ning ebastabiilselt, mistõttu toksilised ühendid ei põle lõplikult ära ja temperatuuri kõikumine soodustab gaasiliste saasteainete ning pigi teket. Seetõttu on suur vahe, kas jäätmeid põletatakse kodus või spetsiaalsetes ahjudes.(6)
Eesti Keskkonnauuringute Keskus (KUK) tegi 2015 aasta kevadel Väike-Maarjas puhta puidu ja olmejäätmete lõkkes põletamise katse, mille käigus selgus, et otseselt kantserogeensete ühendite kontsentratsioonid on olmejäätmeid põletades oluliselt kõrgemad kui puhast puitu põletades. Dioksiinide tase jäätmelõkke suitsus oli üle kahe korra kõrgem prügipõletustehastele kehtestatud. Teatud plastitüüpide põletamisel võivad vahed olla suisa tuhandetes kordades.(5)
KUKi hinnangul teevad ligi pooled eramajapidamised oma territooriumil mingil kujul lõket ning üks majapidamine põletab umbes 50 kilogrammi jäätmeid aastas. (5)
Sobimatute jäätmete lõkkes põletamisel tekkivate ühendite võimalikud mõjud tervisele (1):

• polütsüklilised aromaatsed süsivesikud (PAH) - vähk
  
• dioksiinid ja furaanid - immuun- ja hormoonsüsteemi häired, vähk
  
• benseen - leukeemia
  
• formaldehüüd - silmade, nina ja kurgu ärritaja, hingamisvaegused, nahalööve, vähk
  
• peened osakesed - hingamishäired, kardiovaskulaarsed häired, südameinfarkt
  
• polüaromaatsed süsivesinikud - vähk
  
• vesinikkloriid - söövitava toimega silmadele, nahale ja limaskestadele, hingamisteede ärritus ja krooniline bronhiit
  
• vesiniktsüaniid - närvi-, hingamisteede-, kardivaskulaarne- ja kilpnäärmehäired
  
• süsinikmonoksiid - vähendab hapniku transporti veres
  

Põletamisel tekkivaid keemilisi ühendeid iseloomustab suur vastupidavus füüsikalistele ja bioloogilistele teguritele. Need lagunevad väga aeglaselt mullas, eriti külmas kliimas. Lagunemisaeg elusorganismis võib olla rohkem kui aastakümme. Saastunud setetest ja mullast võivad ohtlikud ained uuesti keskkonda sattuda. Organismi jäävad need samuti pikaks ajaks püsima. Ainevahetuse käigus tekkivad produktid on sama püsivad ja ohtlikud kui kemikaal ise, mistõttu võtab aine kadumine organismist erakordselt palju aega.(7)
Õhku paiskunud ained kanduvad tihti mujale kui sinna kus nad tekivad. Ohtlike ainete kaugkanne toimub õhu, ookeanihoovuste, jõgede ja migratoorsete liikide abil. Levikuviis ja kaugus sõltuvad aine ja keskkonna omadustest.(7)
Ühe perekonna nn prügilõke tekitab hinnanguliselt sama palju toksilisi ühendeid kui jäätmepõletustehases päevas ca 200 tonni jäätmeid põletades.
Tuhk võib olla samuti mürgine sisaldades - kaadmium - kopsu- ja maksakahjustused; arseeni - seedetrakti probleemid, aneemia, neeru- ja maksahaigused, vähk; elavhõbedat - närvisüsteemi ja neerukahjustused; kroomi - hingamisteede kahjustused, vähk.(1)
Väga raske on selgeks teha põhjuslikku seost mingi konkreetse ohtliku aine keskkonnas madalal tasemel esinemise ja tervisehäire vahel, kuna organismid on elu jooksul vastuvõtlikud korraga paljudele kemikaalidele. Sageli võib minna aastaid, enne kui haigusnähud ilmnevad. Mõnel juhul võivad mõjud avalduda alles järglastel. Paljud tekkivad ühendid on ka kantserogeenid ehk vähki tekitavad.(7)
Jäätmete põletamised tekkivad ohtlikud ained on sageli halogeenitud, lahustuvad halvasti vees, kuid on rasvlahustuvad. Seetõttu kuhjuvad pestitsiidid loomades ja inimestes lipiidirikkamatesse kudedesse (maks, neerud , närvisüsteem, rasvkude ), jaotudes rasvkoe , vereseerumi ning rinnapiima vahel. Kuna nad on püsivad, siis ohtlike ainete kontsentratsioonid kasvavad toiduahelas sadu kordi ja võivad toiduahela tipus olevates organismides jõuda mürgiste kontsentratsioonideni.(7)
Paljud prügi põletamise käigus tekkivad ühendid on püsivad ning akumuleeruvad toiduahela tipus: aias põletatud jäätmete suits kandub lähedal asuvale karjamaale, kariloomade organismis talletuvad need ühendid toiduga ning inimesed lõpptarbijatena omastavad need liha ja piima süües . Sellel on kahjulik mõju ka loomadele - röövlindudel, mereimetajatel (näiteks hülged , delfiinid, vaalad ) ja katseloomadel (närilistel) põhjustavad ohtlikud ained kasvajate teket, suremuse kasvu, häireid immuunsus -, endokriin - ja närvisüsteemis ning paljunemises. See võib kaasa tuua populatsioonide vähenemise looduses.(7)
Kuidas me saame ise kõike paremaks muuta - sordi jäätmeid juba tekkekohal ehk kodus, töökohas ning kasuta jäätmete taaskasutussüsteeme (jäätmejaamad, jäätmekogumis punktid), isegi kui need ei asu päris koduukse kõrval. Juhenda ja räägi teistele prügi põletamisest ja sorteerimisest.
Pea alati meeles ja ära viska jäätmeid teepervele või metsa alla, korja tekkinud jäätmed kokku ja vii spetsiaalselt selleks ette nähtud konteinerisse.
Põletades jäätmeid, ohustad ennast ja oma lapsi: toksilised saasteained tekitavad kasvajaid, vähki, viljatust, immuunsüsteemi probleeme, astmat ja teisi terviseprobleeme.
Meil kõigil on õigus puhtamale loodusele, seega kui näete kedagi oma kodus prügi põletamas helista Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313.(6)
Nii aeda koristades kui matkates, tuleb olla tähelepanelik, et lõkkesse ei satuks midagi muud peale immutamata ja värvimata puidu ja paberi.
Seega oma ja ümbritsevate inimeste tervise huvides tasub põletamise asemel jäätmed sorteerida ja viia nii palju kui võimalik taaskasutusse pakendikonteinerite ja jäätmejaamade kaudu, sest ainult nii saab kindel olla, et need jäätmed ei tekita meile ja keskkonnale kahju.
Hoiame oma looduse ja tervise korras ja puhtana.

KASUTATUD ALLIKAD

http://www.paikuse.ee/uudised-ja-teated/ -
/asset_publisher/l0n5dPMtOSf9/content/id/2743708

http://www.envir.ee/et/koduaias-prugi-poletamine

http://www.tallinn.ee/est/jaatmete-kodus-poletamine

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/prugi-poletamine-kahjustab-inimestja-loodust?id=68704059

https://www.sakuvald.ee/uudised-ja-teated/ -
/asset_publisher/QfQYshDzn20w/content/lokkes-jaatmete-poletamine-katab-aiamurgiste-ainetega

https://ragnsells.ee/kuukiri/jaatmete-poletamine-lokkes/

http://narva-joesuu.kovtp.ee/prugi-poletamine-koduses-kuttekoldes

http://www.korsten.ee/kasulik-teave/kuetteseadmete-kasutamine/pruegi-poletamine 9. http://pr.pohjarannik.ee/?p=13559
7