1. Uurida köögiviljade paljundamise võimalusi. 2. Anslüüsida köögiviljade paljundamise tingimusi. 3. Anda ülevaade paljundamiseks vajalikest töövahenditest. 4. Hinnata köögiviljade seemnetega paljundamise eeliseid ja puudusi ning tuua välja võimalused ja ohud. Käesolev töö koosneb neljast peatükist, millest esimeses antakse lühike ülevaade taimede looduslikust paljunemisest. Teises peatükis käsitletakse köögiviljade seemnetega paljundamist: antakse ülevaade seemnetega paljundamise töövahenditest ja analüüsitakse idanemiseks vajalikke kasvutingimusi. Töö kolmandas osas uuritakse köögiviljade vegetatiivse paljundamise võimalusi ning neljandas osas hinnatakse paljundamise eeliseid ja puudusi SWOT analüüsi meetodil 3 1. LOODUSLIK PALJUNEMINE Looduses paljunevad taimed enamasti seemnete ja maasiseste juurevõsundite või ka pikkade võrsikute abil.
Viljastumise tõenäosus suurem NT putukad, linnud, imetajad 6. Vegetatiivse paljunemise näited: 5 konkreetset taime, 2 looma. 1. Tulp sibul 1. Hüdra pungub 2. Kartul mugul 2. Käsn - pungub 3. Iiris risoom 4. Kannike leht 5. Tikker oksake 7. Millal ja miks kasutab inimene vegetatiivset paljundamist? Millal eelistab sugulist paljunemist? Vegetatiivset paljundamist siis, kui tahab saada palju ühesuguseid organisme kiiresti. Sugulist paljundamist (seemnetega) siis, kui tahab uut sorti, mingit erinevust. 8. Kas seemned taimedel tekivad sugulisel või suguta paljunemisel? Kas taim võib korraga paljuneda nii eostega kui seemnetega? Korraga nii vegetatiivselt kui suguliselt? Seemned tekivad sugulisel paljunemisel. Ei saa korraga paljuneda nii eoste kui seemnetega
· Üks võimalus on kasutada viljastatud munaraku totipotentseid omadusi. Viljastatud munaraku tuum asendatakse tuumaga, mis on võetud looma keharakust, keda tahetakse kloonida. · Teine võimalus kõrgemate loomade kloonimiseks on embrüo jagamine. See peab aga toimuma väga varajases embrüonaalarengu järgus (moorula staadiumis, kui loode koosneb 8 -16 rakust). MIDA VÕIMALDAB DNA KLOONIMINE? · Huvipakkuvate DNA fragmentide piiramatus koguses paljundamist · Geeniproduktide, enamasti valkude tootmist · Uurida geeni struktuuri ja funktsiooni KES ON ESIMENE KLOONITUD LOOM? 1996.aastal viisid esimese imetaja kloonimise läbi Soti teadlased Roslini Instituudist. Saadud kloonlammas Dolly oli täpne koopia loomast, kelle keharakust oli võetud tuum. Dolly suri 2003. aastal kopsuhaiguse tagajärjel. KES ON ESIMENE KLOONITUD ISASLOOM? Hiir nimega Fibro, aastal 1999. Fibro loomiseks kasutati
Näiteks võib autor anda õigused filmi produtsendile, kes soovib antud teose põhjal filmi teha. Autoriõiguste rikkumine leiab aset kui autoriõiguseid kasutatakse ilma autori nõusolekuta või on vastuolus kasutusõiguse ulatusega. Õigusvastased autoriõiguste rikkumise vormid on plagiaat, piraatlus. Tänapäeval on väga populaarne piraatlus, mis kujutab endast failide, programmide ebaseaduslikku paljundamist. Kõige sagedamini langevad piraatluse ohvriks muusikateosed, filmid, videomängud, arvutitarkvara. Piraatlus on õigusvastane tegevus, mis on kriminaalkorras karistatav. Eestis on ligi pool kasutusel olevast tarkvarast piraattarkvara, 2010. aastal oli mõõdetav kahju piraatlusest ligi 17,5 miljonit eurot. Infoühiskond on endaga kaasa toonud palju autori tööd soodustavaid , kuid samas ka takistavaid tegureid. Kui mina tahaksin kunagi oma loomingut müüma hakata , siis peaksin
Sama koefitsendiga paljundatakse ka rekombinantset DNAd. 4. Rekombinantsete kloonide eraldamine -Selektiivsöötmel kasvatatud kloonidest eraldatakse rekombinantne DNA. Esimesena näitasid pärilikkuse funktsionaalse ühiku ühest organismist teise ülekandmise võimalikkust Stanley Cohen, Herbert Boyer ja nende kaastöölised (Stanfordi ja California Ülikoolidest) 1972 -1973. aastal DNA kloonimine võimaldab: huvipakkuvate DNA fragmentide piiramatus koguses paljundamist geeniproduktide, enamasti valkude tootmist uurida geeni struktuuri, funktsiooni Kloonimise etapid 1. ,,Reproduktiivne kloonimine-samasuguse genoomiga organismi loomine Võetakse tüvirakk, mis võimeline määramatult paljunema Eraldatakse rakutuum Munarakust eraldatakse tuum ja asemele siirdatakse tüviraku tuum Soodustatakse munaraku jagunemist (kasvamist) Embrüo siirdatakse looma emakasse
hooldamise võtted. Töö eesmärgiks on õppida tundma toataimi ja koondada oluline teave käepärasesse vormi. Kasutatud on Kai Rünk’i raamatut „Sõnajalad looduses, aias, toas”, Jane Bland’i ja William Davidson’i „Toataimed. Valik ja hooldamine” ning mitmeid veebilehti. Täpsemalt on kirjeldatud toasõnajalgade kasvatamiseks vajalikke tingimusi, nagu valgus, temperatuur ja niiskus, ning nende paljundamist. Hooldamise osas on oluline teave kastmise, väetamise ja ümberistutamise kohta ning lühidalt on kirjeldatud kahjureid ja haigusi. Viimases osas on nelja meil enamlevinud toasõnajalaliigi lühikirjeldused. 3 1. SÕNAJALAD „Sõnajalgu on alati ümbritsenud teatud salapära. Rikkust, õnne ja võluvõimeid andvat sõnajalaõit on otsinud meie esivanemad, seda otsitakse veel tänapäevalgi... Kuid ta on
tunnuse id November Detsember Pannakse Naerisest saadud saak keldrisse ja Kordub sama mis Novemberis . talvejooksul kasutatakse seda söögiks inimestele või loomadele Pilt Naerisest : Paljundamine Saab paljundada Vegetatiivselt kui ka Generatiivselt . Vegetatiivselt paljundatakse peamiselt mitmeaastaseid taimi . Vegetatiivset paljundamist kasutamise põhjused : säilivad sordi morfoloogilised tunnused saadakse varajasem saak kultuur ei anna seemet. Generatiivse paljundamise viisid : sibulatega juurikate, puhmikute jagamisega pistikutega pookimisega meristeempaljundusega ehk koekultuuri meetodiga Kasvuaegne hooldamine Umbrohu kitkumine , taime kastmine liigsel põuaajal . Saagi koristamine ja säilitamine Naerist koristatakse siis kui vili on parajalt suur ja oma kõvaduse saavutanud.
kultuurid). Teise põlvkonna GM kultuuride väljatöötamiseni jõuti möödunud kümnendi lõpul ning osa neist on tänaseks saanud turustamisküpseks. Seda põlvkonda iseloomustab muuhulgas tehnoloogia ja intellektuaalomandi kaitsmisele suunatud tegevus. Kõige ilmekamaks näiteks on siin terminaatorgeeni juurutamine, mis muudab põllult koristatud seemnesaagi idanemisvõimetuks, takistab seemnematerjali edasist kasutamist ning paljundamist ning suurendab põllupidaja seotust seemnefirmaga. Teise põlvkonna GM kultuuride hulka kuuluvad veel viirusresistentsust kandvad GM kultuurid (riis, papaia, bataat, pipar,nisu, banaan jt), kala geenide ülekandmisel saavutatud suurendatud külmakindlusega kultuurid (maasikas, suhkrupeet, kartul, tomat). Teise põlvkonna GM objektide hulka loetakse ka lehmad ja lambad, kes on geneetiliste manipulatsioonide tagajärjel võimelised tootma näiteks insuliini- või interferoonirikast piima
emataime jagamine võrsikutega paljundamine pistikutega paljundamine paljundamine pookimisega 3) mikropaljundus Oma olemuselt on vegetatiivne paljundamine olemasoleva taime osadele ühel või teisel viisil juurte „tekitamine“. Seetõttu kujutab taime vegetatiivselt paljundatud järglaskond endast ühte ja sedasama taime. Ühe ja sama taime vegetatiivselt paljundatud järglaskonda nimetatakse klooniks. Kui võimalik, siis tuleks eelistada seemnelist paljundamist, kuna seemneliselt paljundatud taime juurekava on tugevam seemneliselt on võimalik taimi üldjuhul paljundada väga massiliselt seemneliselt paljundatud taim on „geneetiliselt noor“, kuna ta kannab mõlema vanema geene, mis kombineeruvad alati veidi erineval moel; selliselt paljundatud järglaste looduslik varieeruvus on suurem ning tagab parema vastupidavuse keskkonnatingimustele
kasvuperioodil. Teise põlvkonna GM kultuuride väljatöötamiseni jõuti möödunud kümnendi lõpul ning osa neist on tänaseks saanud turustamisküpseks. Varasemast veelgi rohkem on selle põlvkonna puhul püütud arendatud taimi patentide ja intellektuaalomandi seaduste abil kaitsta. Kõige ilmekamaks näiteks on siin terminaatorgeeni leiutamine, mis muudab põllult koristatud seemnesaagi idanemisvõimetuks, takistab seemnematerjali edasist kasutamist ja paljundamist ning suurendab põllupidaja seotust seemne firmaga. Praeguste mitteametlike riikidevaheliste kokkulepete kohaselt ei tohi terminaator- kultuure siiski kasutada, kuid ettevõtjate poolne surve tõstatab selle küsimuse ikka ja jälle. Kolmanda põlvkonna GM kultuuride juurutamine toimub valdavalt veel teaduslike uuringute tasandil. Püütakse luua parandatud vitamiinide- ja mineraalidesisaldusega põllukultuure, panna taimi efektiivsemalt kasutama toitaineid, valgust või
organiseeritumaks. Nii nagu mujal Nõukogude Liidus, oli ka Eesti NSV-s trükisõnale kehtestatud range tsensuur ning kirjastustegevusega tohtisid tegeleda vaid kommunistliku partei kontrolli all olevad kirjastused. Seetõttu paljundati vajalikku ja huvipakkuvat kirjandust seda enamasti kirjutusmasinal ümber trükkides, kasutades paljunduseks kopeerpaberit. Suurema hulga koopiate saamiseks kasutati võimalikult õhukest paberit. Rakendati ka teksti pildistamist, st fotograafilist paljundamist. Paljundusmasinad olid tol ajal vähe levinud, need kuulusid tavaliselt asutustele ja nende kasutamine toimus KGB järelevalve all. Trükikojad ja trükimasinad olid eriti rangelt valvatud. 3 KULTUURIELU Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui ka eestlaste kultuur. See on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud igast suunast.
Välja maitsestamiseks. Talub roosakad õied on õisikutena varte tippudes. Õitseb hästi läbilaskvat saab istutada mailõpp, juuni algus, pikka keetmist. Õitsemise VI-VII. mulda. kasvuuumiks jätta 20-30cm.Jagamise alguses korjatud ürdi ravi Taimed on tugeva aromaatse lõhnaga. teel paljundamist võiks teha kevadel. toimed: röga lahtistav, Kardab varakevadist päikest ja rahustav, valu vaigistav jm. lumeta pakst, seetõttu katta sügisel kuuseokstega.
genotüübilt identsed, ei pruugi nad seda olla fenotüübilt. Osa tunnuseid võivad modifitseerida mitmesuguseid keskkonnatingimused Teade täiskasvanud imetaja kloonimisest tekitas sensatsiooni eelkõige kujuteldava võimaluse tõttu kloonida heas või halvas mõttes kuulsaid inimesi, elavaid või varem elanud. Tihti unustatakse seejuures, et kloonida saab indiviide, kellest on olemas elusaid rakke. Reproduktiivne kloonimine tähendab indiviidi vegetatiivset paljundamist. Sellele on rohkesti eetilisi vastuargumente, millest enamik on religioosselt emotsionaalsed või teadmatusest tingitud ning järelikult pareeritavad. Tõsisem eetiline vastunäidustus põhineb teaduslikel argumentidel. Terapeutilise kloonimise idee tekkis pärast seda, kui avastati, et embrüonaalseid tüvirakke saab kasutada rakuteraapias. Sel juhul tekitatakse kloonembrüo, mida kultiveeritakse 5-6 päeva (blastotsüsti staadiumini) ja seejärel lõhutakse - eraldatakse tüvirakud
Külmakaitse Kare deutsia on külmakartlik, seetõttu tuleks asetada taimele talveks ümber kerge talvekate või hoolitseda, et põõsas oleks lumega kaetud (Hansaplant). Külmakaitseks võiks kasutada varjukatet või kuuseoksi. Külmakraadidega -20° - -30° C võib külmuda deutsia lumepiirini, kuid kasvatab kiiresti noored võrsed (Sander 2009). Välistatud pole siiski taime hukkumine. Peale külma talve on õisi vähem (Neeva aed). Haljaspistikute hooldus Kareda deutsia paljundamist tehakse enamasti haljaspistikutega, ka sorte paljundatakse nii. Kuna deutsia on hea juurduja, siis võib pista pistoksad otse kergesse liivakasse mulda, kindlam on aga segada kerge õhurikas ning vett siduv juurdumissegu neutraalsest turbast ja jämedast liivast. Antud segu panna suuremasse potti, see kaevata maa sisse, et ta külgedelt ei soojeneks ega kuivaks. Pistikud torgata anumasse natuke kaldu ja nii, et lehed omavahel kokku ei puutuks,
Teine kloonimismeetod seisneb somaatilise ehk diferentseerunud keharaku tuuma siirdamises munarakku, mille oma tuum on kõrvaldatud On kloonitud täiskasvanud isendi keharaku tuuma baasil lamba, kellele pandi nimeks Dolly. Nad olid elektrilise impulsiga sundinud 6-aastase ute udararaku ühinema munarakuga, millest eelnevalt oli eemaldatud tuum. See impulss käivitas ka tekkinud ,, vegetatiivse’’ sügoodi embrüonaalse arengu. Reproduktiivne kloonimine tähendab indiviidide vegetatiivset paljundamist. Terapeutilise kloonimise idee tekkis pärast seda, kui avastati, et embrüonaalseid tüvirakke saab kasutada rakuteraapia. Selgroogsete tüvirakud on diferentseerumata või vähe diferentseerunud jagunemisvõimelised, mis võivad diferentseeruda teisteks rakutüüpideks, kuid säilitavad endasuguseid. Ravimeetodeid, mille puhul organismi hävinuid rakke või organismi hävinud rakke või organite kahjustunud funktsioone taastatakse tüvirakkude siirdamisega, nimetatakse rakuteraapiaks.
Teine kloonimismeetod seisneb somaatilise ehk diferentseerunud keharaku tuuma siirdamises munarakku, mille oma tuum on kõrvaldatud On kloonitud täiskasvanud isendi keharaku tuuma baasil lamba, kellele pandi nimeks Dolly. Nad olid elektrilise impulsiga sundinud 6-aastase ute udararaku ühinema munarakuga, millest eelnevalt oli eemaldatud tuum. See impulss käivitas ka tekkinud ,, vegetatiivse’’ sügoodi embrüonaalse arengu. Reproduktiivne kloonimine tähendab indiviidide vegetatiivset paljundamist. Terapeutilise kloonimise idee tekkis pärast seda, kui avastati, et embrüonaalseid tüvirakke saab kasutada rakuteraapia. Selgroogsete tüvirakud on diferentseerumata või vähe diferentseerunud jagunemisvõimelised, mis võivad diferentseeruda teisteks rakutüüpideks, kuid säilitavad endasuguseid. Ravimeetodeid, mille puhul organismi hävinuid rakke või organismi hävinud rakke või organite kahjustunud funktsioone taastatakse tüvirakkude siirdamisega, nimetatakse rakuteraapiaks.
Parameetilise ajaloo CAD süsteemis kasutatakse sidemeid selleks et teha seoseid geomeetria ja möötude vahel. Sedasi geomeetria muutus põhjustab möödu muutuse ning vastupidi. Geomeetria ja möötmete vahel esineb ühesuunalisi ja kahesuunalisi sidemeid. Variatsiooniline lahendatakse kõik korraga (eeliseks suutlikus hallata tsüklilisi sidemeid; puuduseks aeglasem ja limiteeritud mudelite juhud, mida lahendab). Parameetriline lahendab sidemeid järjestikuliselt kasutades sidemete paljundamist (eeliseks suhteliselt kiire; puuduseks ei suuda opereerida tsükliliste seostega). Hübriid mõlema lähenemise eelised kombineeritult lahendab sidemete võrrandeid ja protsessi järjestikuliselt kasutab vabastamise tehnikat seoste paljundamisel. Põhilised 3D solid tuumad: Parasolid (SolidEdge, Pro/E, Unigraphics, Microstation), 3D ACIS Modeler (Catia, Solidworks)
kastmissüsteemid ja koristustehnoloogiad. · Generatiivselt ehk seemnetega paljundatakse aianduses kõige enam suvelilli ja köögivilju, aga ka mitmeaastasi lilli, puid ja põõsaid, viljapuude seemikaluseid jt. Seemnest paljundatud taimede põhilised eelised: · tugev juurestik ja hea vastupidavus, · kohastumus antud kliimatingimustes ja mullas kasvamiseks. · Vegetatiivne paljundamine toimub vegetatiivorganite (lehed, juured, võrsed, võsundid, sibulad, mugulad) abil. Organismi paljundamist vegetatiivorganite abil nimetatakse ka kloonimiseks. Jagamise teel paljundamine on kõige vanem vegetatiivse paljundamise viis. Jagamise teel paljundatakse toalilli ja peaaegu kõiki püsililli. Puuviljanduses kasutatakse jagamist harva. Köögiviljadest jagatakse näiteks rabarberit. VÕSUNDITEGA PALJUNDAMINE Võsundid on pikkade sõlmevahedega varred, mille sõlmedel või tipus arenevad lisajuurestikuga tütartaimed. Võsundid eraldatakse emataime küljest ja istutatakse
kõige alla, sellele 1., siis uus kunstkärgedega täidetud korpus ja kõige peale endine teine korpus. (enne oli 1-2-3, pärast 3-1-4-2) Perede paljundamine Loomulik sülemlemine Toimub mai lõpus või juuni alguses. Sülemlemise tunnused: Intensiivne lesekannude ehitamine ja lesehaudme areng; tööseisak; rohkete emakuppude ehitamine; lõpeb ehitustegevus tarus ja 10…15 päeva enne sülemlemist võivad töömesilased lennuava närida. Puudused: ei saa rajada plaanilist mesilasperede paljundamist; toodang langeb; suur aja kulu sülemi püüdmisel ja kätte saamisel; kahju lahkunud perede arvel; segab tõuaretustööd ja raskendab mesilasema vanuse kindlaks tegemist. Sülemlemistungi tekkimise põhjused: hooldajaid on rohkem, kui neid keda toita. mesilasemal ei ole ruumi munemiseks ehitajatel puudub ehitamisvõimalus puudub korje liigne õietolmukorje vana ema
pindade looja, mis on praegu enamuse CAD ja arvuti graafika suudab hallata tsüklilisi sidemeid puudus aeglasem ja süsteemide aluseks. Kuup Bezier-i spline-i võrrand: B(t)=P0(1- limiteeritud mudelite juhud mida lahendab. Parameetriline t)3+3P1t(1-t)2+3P2t2(1-t)+P3t3, t [0,1] 51. NURBS (Non-uniform lahendab sidemeid järjestikuliselt kasutades sidemete rational basis spline) Suurem B-spline üldistus kirjeldamaks paljundamist eelis suhteliselt kiire puudus ei suuda peaaegu kõiki jooni ja kujusid. Paindlikkus ja täpsus lubab opereerida tsükliliste seostega. Hübriid mõlema lähenemise NURBS mudeleid kasutada paljude "downstream" protsesside eelised kombineeritult lahendab sidemete võrrandeid ja protsessi järjesikuliselt kasutab vabastamise tehnikat seoste paljundamisel 62. Põhilised 3D solid tuumad: Parasolid (Solid Edge,
Sama koefitsendiga paljundatakse ka rekombinantset DNAd. 4.Rekombinantsete DNA kloonide eraldamine Selektiivsöötmel kasvatatud kloonidest eraldatakse rekombinantne DNA Esimesena näitasid pärilikkuse funktsionaalse ühiku ühest organismist teise ülekandmise võimalikkust Stanley Cohen, Herbert Boyer ja nende kaastöölised (Stanfordi ja California Ülikoolidest) 1972 -1973. aastal. DNA kloonimine võimaldab: 1. huvipakkuvate DNA fragmentide piiramatus koguses paljundamist 2. geeniproduktide, enamasti valkude tootmist 3. uurida geeni struktuuri, funktsiooni DNA fragmentide saamine ja ühendamine DNA restrikteerimisel tekivad kas 5' või 3' üleulatuvate üheahelaliste sabade, või nn. tömpide otstega DNA fragmendid. Oluline on konverteerida DNA otsad ühendatavateks. Omavahel ühendatavad on kaheahelalise DNA tömbid ja 5' või 3' üheahelalised komplementaarsed DNA otsad. Mittekomplementaarsed üheahelalised osad tömbistatakse ehk täidetakse (Vt
........................lk16 Kokkuvõte..........................................................................................lk.17 Kasutatud materjalid...............................................................................lk18 Lisad................................................................................................lk.19 SISSEJUHATUS Mina kavatsen oma uurimustöös uurida kaktuselisi, nende paiknemist, iseloomuomadusi, hooldamist ja paljundamist. Natuke kirjutan ka jõulukaktusest, mis on tavaliselt jõuludel peaaegu igas majapidamises ilutsemas. Oma teemaks valisin kaktused just sellepärast, et need paistavad juba niisama väga huvitavad välja, ei leidu ju eriti nii varieeruva kujuga ning teravate okastega taimi. Esimese asjana, kui ma kuulen sõna kaktus, tulevad mulle kohe Ameerika filmidest need poolkõrbealadel paiknevad hiiglaslikud mehikese moodi kaktused meelde. 1. KAKTUSELISTE PÄRITOLU JA PAIKNEMINE
2.) Teise põlvkonna GM kultuuride väljatöötamiseni jõuti möödunud kümnendi lõpul ning osa neist on tänaseks saanud turustamisküpseks. Varasemast veelgi rohkem on selle põlvkonna puhul püütud arendatud taimi patentide ja intellektuaalomandi seaduste abil kaitsta. Kõige ilmekamaks näiteks on siin terminaatorgeeni leiutamine, mis muudab põllult koristatud seemnesaagi idanemisvõimetuks, takistab seemnematerjali edasist kasutamist ja paljundamist ning suurendab põllupidaja seotust seemne firmaga. Praeguste mitteametlike riikidevaheliste kokkulepete kohaselt ei tohi terminaator- kultuure siiski kasutada, kuid ettevõtjate poolne surve tõstatab selle küsimuse ikka ja jälle. Teise põlvkonna GM kultuuride hulka kuuluvad viirusresistentsust kandvad GM kultuurid (riis, papaia, bataat, pipar), aga ka nematoodikindlad GM kultuurid (nisu, banaan jt), kala geenide ülekandmisel saavutatud suurendatud külmakindlusega kultuurid (maasikas,
30 000 – 8000 aastat e.m.a. , mil tehti koopamaalinguid. Neid saab pidada juba esimesteks sümboliteks trükinduses. Arvatakse näiteks, et kunsti kaudu sai inimene luua endale väljamõeldud parema maailma või et tal lihtsalt on olnud vajadus loomisrõõmu järele. (1) Trükitehnoloogiat kui sellist, iseloomustab võimalus trükiplaati muuta ja ette valmistada. Trükkimiseks saab tegelikkuses nimetada ainese kopeerimist, paljundamist, trükkimist ja teisi tegevusi, mis hõlmavad ühelt aluspinnalt teisele lõppsubjektile edasiandmist. Läbi aegade on olnud alusvormiks erinevad materjalid, mis on edasi arenenud. Samuti on muutunud ka materjalid, millele kujutised trükitakse. Alustaksin täiesti algusest, mis haarab sissejuhatuseks ka trükitehnoloogia eeldusliku osa enne päris Polügraafiat. Lascauc koopamaal Prantusmaal (~15 500 a. e.m.a.) Altamira koopamaal Hispaanias (~14 800 a. e.m.a)
Kultuurmustika marjade maitse on magusam kui Eesti metsamustikal. Marjad on olenevalt sordist kuni väga suured ja valmivad juulis-augustis. Söömisel ei määri suud ja esimesed marjad valmivad kolmandal või neljandal aastal peale istutamist (Metsa talu koduleht, http://taimed.ee/index.php?page=113 (22.05.2013)). 5 Paljundusvõtted Mustikate paljundamist on võimalik teha nii generatiivselt, kui vegetatiivselt. Generatiivne paljundamine Generatiivse paljundamise puuduseks on järglaskonna suur varieeruvus, mistõttu on väga oluline eelnev hoolikas emataimede valik nii kasvu- kui ka saaginäitajate alusel. Mustika seemiktaimed on tihti emataimega võrreldes tunduvalt erinevad ning seepärast ei ole otstarbekas selliste istikutega rajada tootmisistandikku. Seemnete saamine
Külvide hooldamine 27.04.2016 Marje Kask 39 Seemikud 27.04.2016 Marje Kask 40 Seemikud 27.04.2016 Marje Kask 41 Seemikud 27.04.2016 Marje Kask 42 2. osa VEGETATIIVNE PALJUNDAMINE 27.04.2016 Marje Kask 43 Vegetatiivne paljundamine Vegetatiivne paljundamine ehk kloonimine toimub vegetatiivorganite abil. Vegetatiivset paljundamist kasutatakse ilupuude ja põõsaste paljundamisel: a) kui soovitakse paljundada sorte, teisendeid ja vorme säilitades nende omapära; b) kui soovitakse paljundada liike, mis meie oludes ei vilju või mille seeme ei valmi; c) kui vegetatiivne paljundamine on lihtne ja sel teel saadakse kiiresti sobiv istutusmaterjal. Sh ka kui: seemnete idanevus säilib vaid väga lühikest aega ja seemikute kasvatamine vajab suurt hoolt (pappel, paju).
taastuda ning siirdatatkse eri retsipientloomade emakasse. Saadud indiviidid on algse embrüo kloonid ja omavahel geneetiliselt identsed. Tuumkloonimine seisneb somaatilise ehk diferentseeritud keharaku tuuma siirdamises munarakku, mille oma tuum on kõrvaldatud. Sellisel kloonimis viisil saadakse ainult üks järglane. (vaata Tokko antud lehelt lammastega joonist). Reproduktiivne kloonimine tähendab indiviidide vegetatiivset paljundamist. (vaata lamba skeemi all olevat C). Terapeutiline kloonimise idee tekkis pärast seda, kui avastati, et embrüonaalseid tüvirakke saab kasutada rakuteraapias. Sel juhul tekitatakse kloonembrõo, mida kultiveeritakse 5-6 päeva (blastotsüsti staadiumini) ja seejärel lõhutakse eraldatakse tüvirakud. Neid kasutatakse tuumdoonorile geneetiliselt ja immunoloogiliselt identsete kudede ja organite kasvatamiseks. (vaata C joonise nr 2 pilti).
(mais, soja, raps jne), parandatud valmimis- ja säilimisomadustega tomatid, kahjurikindlad kultuurid. (Eestimaa Looduse Fond 2006.) Teise põlvkonna väljatöötamiseni jõuti möödunud kümnendi lõpul ning osa nendest toodetest on juba turule jõudnud. Selle põlvkonna kõige ilmekamaks näiteks on terminaatorgeeni leiutamine. See muudab põllult koristatud saagi idanemisvõimetuks, takistab seemnematerjali edasist kasutamist ja paljundamist ning suurendab põllupidaja 4 seotust seemnefirmaga. Praeguste mitteametlike riikidevaheliste kokkulepete järgi seda siiski veel kasutada ei saa. Teise põlvkonda kuuluvad näiteks viirusresistentsust kandvad GM kultuurid (riis, papaia, bataat, pipar), nematoodikindlad GM kultuurid (nisu, banaan jt), kala geenide ülekandmisel saavutatud suurendatud külmakindlusega kultuurid
Nendeks on näiteks mais, soja, raps, tomatid või muud GM kultuurid. Eesmärgiks oli toota umbrohumürgi ehk herbitsiiditolerantsed, parandatud valmimis- ja säilimisomadustega ja kahjurikindlad kultuurid.2 Teise põlvkonna GM kultuuride väljatöötamiseni jõuti alles 20.sajandi viimase kümnendi lõpus ning vaid osa neist on saanud turustamisküpseks. Märkimisväärne on terminaatorgeeni leiutamine, takistades seemnematerjali edasist kasutamist ja paljundamist. Teise põlvkonna transgeensete kultuuride hulka kuuluvad viirusresistentsed (riis, papaia, pipar), suurendatud külmakindlusega (maasikas, kartul, suhkrupeet) ja farmatseutiliste omadustega GM kultuurid. Muundorganismide hulka kuuluvad ka lehmad ja lambad, kes on võimelised insuliini- või interferoonirikast piima tootma. Tootmisse on neist kõigist jõudnud aga ainult viirusresistentne paiapa ja kartul.
vaheldumine on tavaliselt aeglane, eeldades sugurakkude küpsemist, viljastumist ning embrüonaalset arengut. Kõnealuste paljunemisviiside eeliste ja puuduste esiletoomine sõltub eesmärgist: kui soovitakse kiiresti suurt hulka (näiteks kartulikasvatus) ja/või geneetiliselt ühtlikku (väljatöötatud sortide säilitamine) järglaskonda, on edukam vegetatiivne paljundamine. Uute sortide/tõugude aretamisel kasutatakse sugulist paljundamist. KÜSIMUS Paljunemine. 13. Märkige rakujagunemise faas ning kas on tegu mitoosi või meioosiga! Tähelepanu: tegu ei ole ühe ja sama raku jagunemise faasidega. b) c) a) e) f) d) Kommentaar Paljunemine 13. a) mitoosi anafaas; b) mitoosi metafaas; c) mitoosi või meioosi profaas (interfaas); d) meioosi I metafaas (ühes kromosoomipaaris on toimunud crossing-over);
2. Interferents ja interferoonid, interferoonide kasutamine Interferents - viiruse poolt põhjustatud seisund, mis tekib inteferoonide toimel. Tekib kui viirus kinnitub rakule ja seejärel raku retseptor kahjustub. Inteferoon – kuulub tsütokiinide alla, signaalproteiin, viirusvastane valk. Toodetakse peremeesrakus patogeeni esinemisel. Fibroblastid ja monotsüüdid toodavad INF tüüp I – aktiveerib molekule, mis takistab viiruse DNA/RNA paljundamist. Samuti takistab kasvajate kasvu. Viirusega nakatunud rakk vabastab viiruseosakesi, mis saavad naabruses olevaid rakke nakatada. Nakatunud rakk hoiatab teisi vabastades samal ajal ka inteferoone. Teised rakud toodavad vastusena intederoonile suurtes kogustes ensüümi proteiinkinaas R, see on fosforüleerimisvõimega, seondub transkriptsioonifaktoritele, nii et ei saa rakus toimuda proteiinisüntees. Toodetakse ka RNaasi, mis lagundab rakusisest RNA-d. Samuti
radioaktiivse isotoobiga. Selliselt toodeldud DNA fragmente nimetatakse DNA sondideks (ingl. k. probes). Sondide abil on voimalik maarata geenide lokalisatsiooni kromosoomides, defektgeenide olemasolu, geenide talitluslikku aktiivsust maarates nende poolt produtseeritava informatsiooni RNA hulka tsutoplasmas, aga ka naiteks viirusliku RNA voi DNA olemasolu ja lokalisatsiooni kudedes ning rakkudes. Rekombinant DNA ja DNA kloonimine DNA kloonimise all moistame teatud DNA loigu paljundamist. Selleks kasutatakse isepaljunevaid susteeme voi polumeraas-ahelreaktsioooni. Isepaljunevate susteemidena (nimetatakse ka vektoriteks) kasutatakse tavaliselt baketerite plasmiide voi viiruseid- bakteriofaage. Plasmiid rongakujuline kaheahelaline DNA molekul, mis sisaldab autonoomset paljunemist voimaldavaid geneetilisi elemente (eelkoige replikatsiooni alguspunkti), selektiivset markerit (ampitsilliinile resistentsust tagavat geeni) ja unikaalseid
I rühm: 1. ilutaimede paljundamise viisid; Generatiivselt ehk seemnetega paljundatakse aianduses kõige enam suvelilli ja köögivilju, aga ka mitmeaastaste lillede ning puude ja põõsaste liike, viljapuude seemikaluseid jt. Vegetatiivne paljundamine toimub vegetatiivorganite (lehed, juured, võrsed, võsundid, sibulad, mugulad) abil. Organismi paljundamist vegetatiivorganite abil nimetatakse ka kloonimiseks. JAGAMISEGA PALJUNDAMINE. · Jagamise teel paljundamine on kõige vanem vegetatiivse paljundamise viis. · Jagamise teel paljundatakse toalilli ja peaaegu kõiki püsililli. · Puuviljanduses kasutatakse jagamist harva. · Köögiviljadest jagatakse näiteks rabarberit. VÕSUNDITEGA PALJUNDAMINE · Võsunditega võib paljundada kevadest kuni septembrini.
Väike igihali (Vinca minar) Looduslikult kasvavad Euroopas, Põhja-Aafrikas, KeskAasias. Pinnakattetaim, 10-15 cm kõrge. Vastupidav, pikaealine ja vähenõudlik. Kasvukoht päikeseline, poolvari ja vari Pinnas niiskemapoolne, tavaline aiamuld Õitsemise aeg: mai juuni. Õied sinised, harvem valged või roosad. Lehed elliptilised, või süstjad, igihaljad, nahkjad, läikivad, tumerohelised. Paljundamine agamisega kevadel või pistikutega suvel. Seemnetega paljundamist ei kasutata, sest seemneid annab vähe ning need idanevad halvasti. Istutada puudealune ja- vahele, pinnakate kallakutel, väiksemadtel pindadel, kalmistul https://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.calmia.ee/Pildid/ilupuud/i gihali.jpg&imgrefurl=http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/igihali.htm&h=3
(5) Insenergeneetika- geenide DNA järjestuse muutmine ja muudetud geenide vôi uute geenide viimine rakkudesse ja organismi. Organismide geneetiline modifitseerimine. 3. Mis on restriktaasid? Restriktaasid (sait-spetsiifilised endonukleaasid) on ensüümid, mis lõikavad DNA-d spetsiifilise nukleotiidse järjestuse järgi. 4. DNA kloonimine, millised on isepaljunevad süsteemid DNA kloonimiseks. DNA kloonimise all môistame teatud DNA lôigu paljundamist. Selleks kasutatakse isepaljunevaid süsteeme vôi polümeraas-ahelreaktsioooni. Isepaljunevate süsteemidena (nimetatakse ka vektoriteks) kasutatakse tavaliselt baketerite plasmiide vôi viiruseid- bakteriofaage. Vajalik DNA-lôik ühendatakse vektoriga ja moodustunud rekombinant-DNA viiakse bakteri rakku, kus vektor asub paljunema tootes lühikese ajaga miljoneid koopiaid meid huvitavast DNA-fragmendist. 5. Mis on plasmiid?
1.5 MS Office Standard 6 See pakett võimaldab samuti töötada arvuti, veebibrauseri või mobiiltelefoniga. Üldiselt on ta sama mis ,,MS Kodu ja äri", kuid sisaldab mõnevõrra rohkem ärilisi funktsioone. Nt Office Standard 2010 pakub teabeõiguste halduse funktsioone, mille abil saab oma intellektuaalse omandi kaitseks piirata ärisaladuse alla kuuluva teabe ilma volituseta edasisaatmist, paljundamist, printimist ja ühiskasutusse andmist. Sellel paketil on ka ärikontaktide haldamis funktsioon, mis kopeerib automaatselt kõik kontaktid vastavasse kausta ja jälgib ka neis tehtud muudatusi. Outlook sisaldab mitmeid funktsioone mis võimaldavad e-meile ja nende saatjate aadresse paremini hallata. 1.6Open Office OpenOffice.org on hetkel suurim käimasolev vaba tarkvara projekt; selle arendust koordineerib maailma üks juhtivaid IT-suurettevõtteid Sun Microsystems. See töötab
Plasmiidse DNA edasine kasutus 74. Olenevalt sellest, millisteks katseteks uuritavat järjestust vaja on, toimub edasine kloneerimine. Kui tegu on valku kodeeriva DNA järjestusega, mida soovitakse ekspresseerida mõnes eukarüootses rakus või rakuliinis, siis tõstetakse lihtsasse bakteriaalsesse kloneerimisvektorisse sisestatud järjestus edasi mõnda ekspressiooni vektorisse. Selline vektor sisaldab vajalikke järjestusi valgu ekspressiooniks rakkudes, aga ka bakteris paljundamist võimaldavaid elemente, kuid millesse kloneerimine otse PCR-ist oleks liiga tülikas. Seega restrikteeritakse esialgsest bakteriaalsest vektorist soovitud järjestus uuesti välja ja ligeeritakse samade restriktaasidega lõigatud ekspressioonivektori MCS-i. Uut konstrukti paljundatakse jällegi algul bakterites ja puhastatakse välja suurem kogus DNA-d. 75. 76. 77.
Vegetatiivse paljunemise bioloogiline tähtsus 1. evolutsiooniliselt vanim paljunemisviis 2. vaja ainult ühte organismi 3. suhteliselt kiire protsess 4. teatud juhtudel arvukas järglaskond 5. vanematega omavahel pärilikult identsed (ainsaks muutlikkuse allikaks mutatsioonid keharakkudes) 6. ainult vegetatiivselt paljunevad organismid evolutsioneeruvad väga aeglaselt. EI TOHI SEGI AJADA VEGETATIIVSET PALJUNEMIST JA PALJUNDAMIST. Paljundamine on inimese tahtlik tegevus. Vegetatiivsel paljundamisel säilivad sordi tunnused (seetõttu paljundatakse nt viljapuid vegetatiivselt) Rakutsükkel (vegetatiivne paljunemine) Rakutsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist. Interfaas on ajavahemik, mis jääb kahe rakujagunemise vahele. Äsja jagunemisest moodustunud rakk: 1. kasvab (suurendab mõõtmeid ja rakustruktuuride arvu) 2. kahekordistab DNA (2n kromosoomid) 3. valmistumine rakujagunemiseks
päranduvad sugurakkude kaudu). 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. · Sordi- ja tõuaretusega on tegeletud läbi aegade, ehkki teadlik geneetikale toetuv aretustöö algas 20. sajandil. (Esimesed nisusordid pärinevad ajast 7000-10000 aastat tagasi. Sordiaretusega saadud hübriidne mais on 250% saagikam, kui algne. Loomade aretamisel kasutati heade omadustega isendite paljundamist nt kunstliku seemendamise puhul võetud sperma külmutatakse ja seda jätkub tuhandeteks viljastamiseks.) · Transgeensete organismide konstrueerimise eesmärgid: Soovitavate tunnuste lisamine või võimendamine kultuurtaimedel ja koduloomadel. (Nt B. thuringiensis genoomis on putukatele toksilist valku kodeeriv geen see viiakse kultuurtaime genoomi ning selle avaldumine muudab taime resistentsemaks
toodetud happesse. Võihappeline käärimine on piimhappele konkurent, kasutab samuti suhkruid, tärklist ja seetõttu on ta kahjulik. Kasutab ära ka piimhappe. Selle tulemusena hakkavad arenema roisubakterid, aga roisubakterid elavad aeroobses keskkonnas. Optimaalne pH on 5,5. Pärmseened panevad silosse alkoholi,. Halvad on nad sellepärast ,et nad lagundavad piimhapet. Hallitusseened takistavad piimhappe bakterite tegevust ja paljundamist.. nende elutegevuse produktid. Tuleks kasutada konservante mis viivad pH kiiresti alla. Üheks eelduseks,et hästi sileeruks on vaja puhtaid mahuteid. Loomad ei jõua enese isu rahuldamiseks nii suurt kogust silo tarbida, liiga suur kogus happelist sööta , viib looma vatsas Tänu intensiivsele mäletsemisele on pH normaalne. Loomi on võimalik toita ka kuivsiloga,siis võib lisada ka heina. Saab söötmiskordade arvu lugeda. Kuivaine sisaldus 40-60 %. Oluline on,et lähtaine materjali
Kirsipuu paljundamine: hooldus Üldtõde: paljundamise viisid Peamiselt paljundatakse kirsipuusorte puukoolides alustele silmastamise teel. Paljundada saab juurevõsudest, haljastpistikutega, ja on olemas veel meristeem- ehk mikropaljundus. (Jänes, Niiberg 2001) Paljundamine seemnetega, seemnete külv, seemikute hooldamine Kiislar (1969) toob oma raamatus ,,Kirsid" välja seemnetega paljundamise hooldamisvõtted. Seemnetega paljundamist nimetatakse generatiivseks paljundamiseks. Kultuursortidelt kogutud seemnetest kasvatatud puud seemikud ei ole tavaliselt kultuursete omadustega. Seepärast kasvatatakse seemnetest taimed pookealused ja neile poogitakse sordid. Seemned kogutakse valitud emapuudelt. Seemned kogutakse külmakindlatelt ja saagikatelt emapuudelt siis, kui viljad on valminud. Seemned eraldatakse viljalihast, pestakse sõelal, asetatakse varjulisse kohta tahenema.
hoolitseda, et põõsas oleks lumega kaetud (Hansaplant). Külmakaitseks võiks kasutada varjukatet või kuuseoksi. Külmakraadidega -20° - -30° C võib külmuda deutsia lumepiirini, kuid kasvatab 43 kiiresti noored võrsed (Sander 2009). Välistatud pole siiski taime hukkumine. Peale külma talve on õisi vähem (Neeva aed). Haljaspistikute hooldus Kareda deutsia paljundamist tehakse enamasti haljaspistikutega, ka sorte paljundatakse nii. Kuna deutsia on hea juurduja, siis võib pista pistoksad otse kergesse liivakasse mulda, kindlam on aga segada kerge õhurikas ning vett siduv juurdumissegu neutraalsest turbast ja jämedast liivast. Antud segu panna suuremasse potti, see kaevata maa sisse, et ta külgedelt ei soojeneks ega kuivaks. Pistikud torgata anumasse natuke kaldu ja nii, et lehed omavahel kokku ei puutuks,
Kaunis deutsia on üpriski külmakartlik, seetõttu tasub ta suuremate puude varju istutada või siis talvel panna põõsa ümber kerge talvekate. (Deutsia 2016). Külmakaitseks võiks kasutada varjukatet või kuuseoksi. Külmakraadidega -20° - -30° C võib külmuda deutsia lumepiirini, kuid kasvatab kiiresti noored võrsed (Sander, 2009). Välistatud pole siiski taime hukkumine. Peale külma talve on õisi vähem (Kaunis- deutsia 2014). 18.4 Haljaspistikute hooldus Kauni deutsia paljundamist tehakse enamasti haljaspistikutega, ka sorte paljundatakse nii. Kuna deutsia on hea juurduja, siis võib pista pistoksad otse kergesse liivakasse mulda, kindlam on aga segada kerge õhurikas ning vett siduv juurdumissegu neutraalsest turbast ja jämedast liivast. Antud segu panna suuremasse potti, see kaevata maa sisse, et ta külgedelt ei soojeneks ega kuivaks. Pistikud torgata anumasse natuke kaldu ja nii, et lehed omavahel kokku ei puutuks, lähelabasid võib
4.7.4. Külmakaitse Kare deutsia on külmakartlik, seetõttu tuleks asetada taimele talveks ümber kerge talvekate või hoolitseda, et põõsas oleks korralikult lumega kaetud (Hansaplant). Külmakaitseks võiks kasutada varjukatet või kuuseoksi. Külmadel talvedel võib deutsia külmuda lumepiirini, kuid kasvatab kiiresti noored võrsed. Sellele vaatamata pole välistatud taime hukkumine. Peale külma talve on õisi vähem (Neeva aed). 4.7.5. Paljundamine Taime paljundamist tehakse enamasti haljaspistikutega. Kuna Kare deutsia on hea juurduja siis võib pistoksad torgata otse peenrasse, kus on kerge liivakas muld. Kindlam on aga segada kerge õhurikas ning vett siduv juurdumissegu neutraalsest turbast ja jämedast liivast. Segu tuleks panna suuremasse potti ning see kaevata maa sisse, et külgedelt ei soojeneks ja kuivaks. Pistikud tuleb torgata anumasse natuke kaldu ja nõnda, et lehed omavahel kokku ei puutuks. Anum peab olema pidevalt niiske (Sander 2009).
Humaniste vastandati keskaja õpetlastele teoloogidele. 15. 16.saj toimunud maadeavastused võimaldasid esmakordselt kujutlust maailmast tervikuna. Suurt hoogu said loodusteadused, mis panid mõistma looduse lõpmatust ja harmooniat. Inimesi hakati tajuma looduse osana. Tekkis uus usk inimesse ja elu tähenduslikkusesse. Teadmiste ja kultuuri murrangulist levikut soodustas Gutenbergi leiutatud trükikunst ~1440, mis lihtsustas raamatute paljundamist. Raamatud leidsid laiema lugejaskonna, k.a keskklass. Nt rüütliromaanide lugemise suurmood 16.saj algul Hispaanias on varajase massipubliku tekke algus. Renessanss arenes läbi vapustuste ja võitluste: Euroopat lõhestas reformatsioon, avastati Ameerika, sõjad mõjusfääride pärast, Otomani impeeriumist kujunes oht, Bütsantsi langemine, Ameerikas hakati orjastama ja hävitama, levis katoliiklik inkvisitsioon, püüti ketsereid hävitada. Kirjanduses
Need fragmendid värvitakse või märgistatakse radioaktiivsete isotoopidega ning määratakse nende molekul- mass. Sel teel saame DNA restriktsioonikaardi e profiili. Selle alusel on võimalik võrrelda erinevate isendite geneetilisi koode ilma NH järjestust määramata. Samuti saab määrata nt erinevate mikroobitüvede geneetilist sugulust. Rekombinant DNA ja DNA kloonimine DNA kloonimise all môistame teatud DNA lôigu paljundamist. Selleks kasutatakse isepaljunevaid süsteeme vôi polümeraas-ahelreaktsioooni. Isepaljunevate süsteemidena (nimetatakse ka vektoriteks) kasutatakse tavaliselt baketerite plasmiide vôi viiruseid- bakteriofaage. Vajalik DNA-lôik ühendatakse vektoriga ja moodustunud rekombinant-DNA viiakse bakteri rakku, kus vektor asub paljunema tootes lühikese ajaga miljoneid koopiaid meid huvitavast DNA-fragmendist. 50
vähendab järgmise aasta õitsemist. Külmakaitse Kaunis deutsia on üpriski külmakartlik, seetõttu tasub ta suuremate puude varju istutada või siis talvel panna põõsa ümber kerge talvekate. Külmakaitseks võiks kasutada varjukatet või kuuseoksi. Külmakraadidega -20° kuni -30° C võib külmuda deutsia lumepiirini, kuid kasvatab kiiresti noored võrsed.Välistatud pole siiski taime hukkumine. Peale külma talve on õisi vähem Haljaspistikute hooldus Kauni deutsia paljundamist tehakse enamasti haljaspistikutega, ka sorte paljundatakse nii. Kuna deutsia on hea juurduja, siis võib pista pistoksad otse kergesse liivakasse mulda, kindlam on aga segada kerge õhurikas ning vett siduv juurdumissegu neutraalsest turbast ja jämedast liivast. Antud segu panna suuremasse potti, see kaevata maa sisse, et ta külgedelt ei soojeneks ega kuivaks. Pistikud torgata anumasse natuke kaldu ja nii, et lehed omavahel
Puitu kasutatakse siseviimistluses (uksed, trepid, Lehtib mai keskel, lehed algul Keskmine raiering 20 25 aastat. parkett, liistud), mööblitööstuses, kollakaspunased. Ka sügisel on lehed Aretuseks kasutatakse vegetatiivset laevaehituses, alkoholitööstuses (veini- punased, eriti noortel puudel. paljundamist, peamiselt viski ja brändivaadid). Suure areaaliga liik: Euroopas, Aasias, Põhja- meristeempaljundust. Eestisse planeeriti On ka mitmeid vorme, mis on hinnatud Aafrikas. Eestis kasvab peamiselt segus kultiveerida 5 a. jooksul (1999-2003) 1,7 haljastuses: püramiidtamm lõhislehine teiste puuliikidega (kuusk, kask, lepad). milj. taime, so. 1000 1500 ha
vaataja peab otsima variatsioone ühtsuse raamides". Selles mõttes süsteemsust esineb ka samaaegses popkunstis, näiteks A. Warholi korduva kujundiga teostes. Süsteemset maalikunsti on peetud maalilisejärgse abstraktsionismi osaks või variandiks, kuid 60- ndate lõpul läks ta sujuvalt üle minimaalkunstiks. Süsteemse kunsti seda külge, mis toonitab sõnastatavat plaani või matemaatiliselt väljendatavat programmi (ja järelikult võimaldab teoste lõputut paljundamist), hakati nimetama seeriakunstiks, see aga oli omakorda eelmänguks kontseptuaalsele kunstile. Otseselt maalilisejärgseteks abstraktsionistideks peetakse kunstnikke, kes töötasid algulnimetatud kunstnike jälgedes ja eeskujul: MORRIS LOUIS (1912-1962), ELLSWORTH KELLY (s.1923), KENNETH NOLAND (s.1924), FRANK STELLA (s. 1936), LARRY POONS (s. 1937) jt. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 1964. aasta sügisel läks USA ajakirjanduses käibele uue kunstivoolu nimi op-art. 1965
põhinev paberitööstus, mis kasutab toorainena haavapuitu. Hübriidhaaval - harilik haab (Populus tremula) x ameerika haab (P. tremuloides) on kiirem kasv kui harilikul haaval, samuti on hübriidhaava puidu omadused sobivamad paberi tootmiseks. Keskmine juurdekasv aastas 11 – 16 m3/ha, max - 25 m3/ha. Keskmine raiering 20 – 25 aastat. Aretuseks kasutatakse vegetatiivset paljundamist, peamiselt meristeempaljundust. Eestisse planeeriti kultiveerida 5 a. jooksul (1999-2003) 1,7 milj. taime, so. 1000 – 1500 ha. Alustati 1999. a. kevadel, kui istutati 130 ha. Praeguseks ca 1000 ha kultuure. Harilik tamm (Quercus robur) Tamme perekond on väga liigirikas, teatakse 450-500 erinevat tammeliiki. Harilik tamm kasvab 30-40 m kõrguseks. Eesti teadaolevalt kõrgeim puu kasvab Sagadi
annaabi.ee 
