Trükitehnoloogia areng - referaat (0)

1 Tallinna Polütehnikum Trükitehnoloogia (trükiste ettevalmistamine) Referaat Trükitehnoloogia läbi aegade Õpetaja:  Tallinn 2015 Tühitehnoloogia areng


2 Trükitehnoloogia, nagu iga teinegi tehnoloogia, on alguse saanud  vajadusest. Vajadus mõtteid ja ajalugu kirjutada on olnud juba kiviajast 
30 000 – 8000 aastat e.m.a. , mil tehti koopamaalinguid. Neid saab pidada
juba esimesteks sümboliteks trükinduses. Arvatakse näiteks, et kunsti 
kaudu sai inimene luua endale väljamõeldud parema maailma või et tal 
lihtsalt on olnud vajadus loomisrõõmu järele. (1) Trükitehnoloogiat kui sellist, iseloomustab võimalus  trükiplaati muuta ja ette valmistada. Trükkimiseks saab tegelikkuses 
nimetada ainese kopeerimist, paljundamist, trükkimist ja teisi tegevusi, 
mis hõlmavad ühelt aluspinnalt teisele lõppsubjektile edasiandmist. Läbi 
aegade on olnud alusvormiks erinevad materjalid, mis on edasi arenenud. 
Samuti on muutunud ka materjalid, millele kujutised trükitakse. Alustaksin 
täiesti algusest, mis haarab sissejuhatuseks ka trükitehnoloogia eeldusliku 
osa enne päris Polügraafiat.  Lascauc koopamaal Prantusmaal (~15 500 a. e.m.a.)                 Altamira koopamaal  Hispaanias (~14 800 a. e.m.a)
(Piltide allikas: http://kunstiabi.weebly.com/uumlrgaja-kunst.html) Esimesed teadaolevad kujutava kirja alged on lelitud Hiinast ja  Egiptusest, kus 3000 aastat e.m.a. on kasutatud silindervorme kujutiste 
pressimiseks. Kuid tõsisema trükitehnoloogia algeteks peetakse 200 
aastat e.m.a Hiinast leitud puuplaate, mille abil kanti värvaineid riidele, 
paberile kui ka savile. Sisu on läbi aegade andnud trükistele paljud 
inimesed. Mida kaugemasse aega vaatame, seda vähem on teadaolevaid 
autoreid. Näiteks Sokrates, Platon, Alcibiades  on ühed vähestest 
teadaolevatest tekstisisu andjatest trükitud paberitele ja plaatidele. Läbi 
aegade on siiski sisu andmise üldeesmärk jäänud samaks: õppida ja 
õpetada. Puuplaatide abil türkkimine tuli indas 6. sajadist laialdaselt  kasutusele spirituaalsete tekstide paljudamiseks. Ühe puuplaadiga oli 


3 võimalik trükkida 300 pilti enne kui plaat kuluma hakkas. Eroopasse jõudis
see tehnoloogia rohkem kui 2 korda hiljem, 14. aajandil, ning seda hakati 
kutsuma puulõikeks. Sel ajal muutus kättesaadavamaks ka paber. Esimeseks muudetava tekstiga trükivormi leiutajaks  peetakse Bi Shengi, kes 1040 aastal Hiinas mõtles välja portselanist 
plaadiosad, et nii trükiplaat osadeks lammutada ja muuta manuaalselt 
trükise sisu. Selline töövorm osutus kalliks ja aeganõudvaks ning nii sellest
suurt edulugu ei tulnud. Edulooga tuli lagedale 1450 aastal Guttenberg,
kes põhinedes teadaolevale infole trükindusest, leiutas trükimasina, 
millega sai trükkida kuni 3600 poognat päevas. Selleks vahetas ta oma 
kullassepa ametis vajaolevad metall- ja puuplaadid tinavormide vastu, 
mida oli lihtsam vormida.      Bi Shengi trükivorm 1040 a.                                                                            Gutenbergi 
trükimasin 1450 a. (Piltide allikad: http://reinventingknowledge9.blogspot.com/2011/11/movable-type-
printing-from-asia.html  http://www.prepressure.com/images/printing-history-gutenberg-printing-press.jpg ) Revulutsioon peale Gutenbergi trükipressi leiutamist


4 Joonis 1 (Joonise allikas: 
http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_printing#mediaviewer/File:European_Output_of_Pri
nted_Books_ca._1450%E2%80%931800.png)  Aastaks 1480 oli 30 aasta jooksul tekkinud juba ainuüksi Saksamaal  110 trükikoda. Seega võime lugeda trühitehnoloogia ehk polügraafia 
alguseks Gutenbergi leiutist 1450 aastal. Aatatel 1450-1800 on 
trükitehnoloogia arengus olnud suur tootlikkuse kasv, mis lõi eelduse ka 
edaspidiseks arenguks selles vallas. Sajandite lõikest 15-18. saj.-l on näha 
igal sajandil trükiste arvu kahekordistumist Euroopas (joonis 1). Suurim 
hüpe toimus 15. ja 16. saj. vahel. 15. sajandil sai puuplaadi kõrval tähtsaks  trükiplaadi vormiks ka terasplaat (teras,vask,messing), millesse saab 
valikuliselt, vahaga eraldades, happega peeneid tekstuure söövitada. See 
on ka väga vastupidav trükivorm ning sellest ajast on säilinud nt. osa 
Danieli trükiplaate.  Peale süüvitamistehnikat arenes 1796-ks aastaks  polügraafiast edasi litograafia, mis on tänapäevase ofsetplaadi eelkäija. 
Sammudena lahtiseletatult kantakse eelnevalt lihvitud litokivile pilt 
rasvase tušši ja/või värviga. Järgnevalt kasutatakse nõrka lämmastikhappe
lahust. Pind, millel hape ja tušš ühinevad, jääb süvistatuks ja sellele osale 
haakub hiljem värv. Ülejäänud osas, millel süviseid ehk joonistust pole, 
avanevad poorid. Poorid on olulised kui hakatakse värvi peale kandma. 
Värvi peale kandes peab pinnas olema niisutatud, et poorides olev vesi 
takistaks värvi sattumist mittesoovitud (ilma jooniseta) alale. Peale lahust 
kasutatakse kummiaraabikut, et kaitsta joonist (2). Peale seda pestakse 
kivi ja kaetakse see värviga. Ja nagu ülevalpool mainitud tõrjub kiviplaadil 
joonisevaba pind vesi värvi eemale ja süvisega pind tõmbab värvi 
endasse. Peale neid mitmeid protsesse on esialgne joonis valmis, et 


5 kanduda paberile. Paber asetatakse joonisele ja see käib pressi alt läbi. Nii 
kandub värv paberile (3). Litokivi saab kasutada mitmekümneid ja –sadu 
kordi ning trükipaberit saab mitmeid kordi üle trükkida, varjude ja värvi 
lisamiseks. Kivi pinda on võimalik taaslihvida, et luua sellele uusi pilte.  Sellise kiire  trükitehnoloogia arenguga tekkis vajadus vähendada käsitööd. 1846. 
sündis R.March Hoe ideel rototrükimasin. Selle masina eripäraks oli see, et
ta trükkis paberile, kartongile kui ka plastikule. Tänapäeval on selline 
trükisüsteem endiselt kasutusel kolmes tüübis: ofset, rotogravüür ja 
flekso. Silindrite areng on toimunud kartongiga kaetutelt kuni kummiga 
kaetud silinditeni, mis on palju vastupidavamad. Ofset masinaid täiustati 
19. sajandi lõpupoole teiste trükitehnoloogiatega. Rotogravüüri masinal 
pandi järjestiku 4 CMYK värvi. Masinal kasutatav graveeritud plaat 
annab värve märgatavalt paremini edasi. (Näide vanast ofset-trüki masinast:  https://www.youtube.com/watch? v=NubxMYYyKeU) Joonis 2
( Joonise allikas: http://opiobjektid.tptlive.ee/Trykitehnoloogia/ajalugu1.html# ) Hiinas kasutatud siiditrükk (~960 a. e.m.a) jõudis Euroopasse alles  1907 aastal, kui S.Simon selle patendeeris. Siiditrükk on väga 
mitmekülgne ja sellega saab printida näiteks nii ruumilistele objektidele 
kui ka riidele, võimalik on trükkida peaaegu kõigele. Võrreldes ofsettrükiga
on siidtüki tulemuseks kirkamad värvid ja kergelt reljeefne värvipind, mis 
kestab ka riidel praktiliselt ´igavesti´. Trükitavast kujutisest tuleb 
kõigepealt teha värvilahutus ning trükikiled. Seejärel valmistatakse 
trükimatriitsid iga värvi jaoks. Värv kantakse kangale läbi raamile 
pingutatud trükisiidi ning kinnitatakse kuivatustunnelis kõrgel 
temperatuuril (5). 19.sajandi alguses leiutati ka esimesed  koopiamasinad. 1964 toodeti esimene maatriksprinter arvutitest 
printimiseks. Esimene maatriks oli väike ja 2 korda aeglasem kui hilisem 
versioon maatriksist, mis võimaldasid vaid tekstitrükki. Esimene laserprinter 1969 aastal, võimaldas printida juba ka fotosid. 1975 jõudis turule maailma esimene laserprinter, mille tootjaks IBM ja 
mille nimeks 3800. Seda kasutatakse kusjuures tänase päevan mitmetes 
ettevõtetes, ka selle kiuste, et masin haarab enda alla tohutult suure 
ruumi. Termo- ja tindiprinterid valmisid lähestikku laserprinterile, ehk 1973


6 aastal. 1993 leiutati digitrükimasinad, mille areng toimub siiani.  1984 aastal on trükitehnoloogias täiesti uue arengusuuna võtnud 3D printimine, mis muutis trükimasinad modelleerivaks ja disainivaks 
ruumiliseid objekte loovaks vahendiks. 3D printimist kasutatakse nii 
meditsiinis implantaatide loomiseks, tarbekunstis disaintoodeteks nagu 
näiteks vaasid või muud dekoratsioonid, rõivatööstuses jne.. 3D 
tehnoloogia areng on veel kindlatsi suures mahus arenev. Enimlevinud 
printimistehnoloogiateks on hetkel ofset-, flekso- ja siidtrükk, mis 
võimaldavad mitmekülgseid lahendusi ka nõudlikumale kliendile. Uueks 
trendiks on kujunenud 3D trükk. (Pildi allikas: http://en.wikipedia.org/wiki/Digital_printing) Arengusuunad trükimaailmas Täna on maailm ilma trükisteta mõeldamatu. Ning kuigi  kommunikatsioon on järjest rohkem muutumas digitaalseks, on trükitud 
sõna ikka säilitanud oma olulise koha meie igapäevaelus. Ameerikas 2013 
aastal läbiviidud uuringust selgust näiteks, et 43% kohalikest 
edasimüüvatest ettevõtetest kasutavad otseposti. Need postikirjad on 
samuti kas tellimustööna türkikojas prinditud või selleks on kasutatud 
kontoriprintimise võimalusi. 76% väikeettevõtetest seostas oma äri ideaal-
turundust ka trükitud reklaamiga (6). Samuti on trükindus levinud veelgi 


7 rohkem tarbeellu, kus teatmike kõrval on suure osa hammustanud enda 
alla pakenditööstus ja tarbe kunst. Tarbekunsti all võib tuua sadu näiteid 
prinditud mööblist, riideesemetest, toidunõudest, meditsiini- ja 
hügieenivahenditest. Tulevikus on veel palju maid avastamata ja see 
annab ainult sellele sektorile hoogu juurde.  Uuringust, mis  Ameerikas läbi viidi selgub, et püsiv liikumine toimub reklaamide 
digitaliseerumise suunas.  Näiteks Ameerika ühe suurima majandusosa 
Texase pealinnas Austinis suureneb 2017 aastaks mobiilisisene turundus 
rohkem kui 6 korda. Samas suureneb ka Out-Of-Home (OOH) e.  reklaam, 
millega inimene puutub kokku kodust väljas olles, avalikes kohtades. 
Kodust-väljas reklaami heaks näiteks on reklaamtahvlid, mida on viimasel 
aastakümnel palju juurde tekkinud (7). (vt. ka joonist 3) Joonis 3
(Joonise allikas: http://www.biakelsey.com/webinars/Local-Ad-Dollars-2013-What- Business-Categories-are-Spending-and-Where.pdf ) Areng majanduslikus mõttes on teinud trükkimise odavamaks ja  kiiremaks. Tehastel ja väikefirmadel on võimalik teha kiireid tellimustöid, 
mida võimaldab digitrükk. Digitrükk on ka üks arengutrenditest, mis 
viimastel aastatel jõudsasti hoogu on võtnud. Tehnoloogia areng 
masinates on soodustanud majanduses trükindussektori osatähtsust. Kui 
vaadata veel Gutenbergiaegsesse manuaalsesse trükitehnoloogiasse ja 
võrrelda seda tänapäevaste kiirete tehnikasünnitistega siis on 
arengusuund selge. Mida kiiremini ja kvaliteetsemat tööd ettevõte pakub, 
seda rohkem on tal tellimusi.  Personaalsed  pakkumised tellijatele on samuti võtmeoskus, mida trükifirmad enda 
töötavas personalis arendavad, kuna on palju ka väikeettevõtjaid, kes 


8 tahavad turul konkureerida. Samuti Vastupidavus  ja tehnoloogilised 
materjalid on edu saladuseks. Näiteks spordirõivastele prinditakse juba 
1990-test aastatest helkuriribasid ja kummiosasid, mis parandavad riide 
kasutamiskogemust.  ’ Piltidel: Puma ACTV  spordiriiete kollektsioon kummiprindiga
(Pildide allikad: www.kiwisports.co.uk/Puma-Gym-ACTV-Power--Tights ja  http://www.ericadhouse.com/foreverfast-puma/ ) Muidugi on suurtehastel oluline roll trükimajanduse eestvedamisel, sest kui poleks trükitehaseid, kes uusi tehnikaleiutisi ostaks, siis ei saaks meie 
trükivaldkond areneda ka Eestis ja mujal maailmas. Samas kui on vaid 
masinad aga pole turgu, et teenida piisavat kasumit käivasolevast 
masinast, vaatavad ettevõtte majanduslikust apektist lähtudes välisturule.
Nii on näiteks Pixmilli trükitehase eksport ~80% kogumüügist, mis firmas 
aastas läbi käib (8). Tulevik on kindlasti uudsete ja eriliste 
tehnikalahendustega trükifirmadel, kes võtavad vastu sellised tehnikaimed
nagu 3D trükk ning laser- ja digitrükk. Sellest saab järeldada ka, et 
trükifirmade tulevik on seotud, nagu igas teiseski sektoris, koostööga 
välisturgudel tegutsevate ettevõtetega.  (Joonise allikas: https://tptliveee- my.sharepoint.com/personal/ivar_kaselaid_tptlive_ ee/Docu ments/TS-14/Tr%C3%BCkitehnoloogia %20alused/Tr%C3%BCkitehnoloogia.pdf ) Tehnika arenedes on vähenenud ka vajadus suure tööjõu järele, sest enamus tööd tehakse ära masinate poolt. Samas on ka ekstravagantseid 
välisettevõtteid näiteks nii Saksamaal, Hiinas kui ka Indias, kus tehakse 
käsitööl põhinevat trükkimist (9). Tellija valib firma just endale sobiva 
karakteri ja meeldivuse järgi. Firmadel on enda kasumit silmas pidades 


9 mõistlik vaid olla turule meelejärgi ja liikuda arengu ja tehnikaleiutistega 
ühes sammus. Ülevaade hetkel levinuimatest trükitehnoloogiatest Ofset-trükk –  Ofsettrükk on enimlevinud trükitehnoloogia, mille korral värvid  kantakse surve all kõigepealt elastsele vahekandjale ja siis paberile või 
muule sihtmaterjalile. Oftettrükk nõuab küll kvaliteetset 
trükiettevalmistust ja värvilahutust osafilmidele olles seetõttu 
digitaaltrükist aeganõudvam. Samas saab ofsettrükis teha suuremaid 
tiraaže (nimekaardid, blanketid, ajakirjad, reklaamlehed, plakatid, 
raamatud jm) ja kasutada erineva tiheduse ja faktuuriga paberit, kartongi, 
kleepse ja sünteetilisi pabereid. Ofsettrükk tagab eriti hea 
kujundikvaliteedi, pisidetailide ja pooltoonide esituse. Ofsettrükki omadused: värvilahutuse võimaluste optimaalne 
ärakasutamine, värvitrüki eriti hea kvaliteet, lakkimise võimalus (10). Fleksotrükk –  Fleksovormi tugevus ja paksus valitakse vastavalt trükitavale  materjalile. Tänu painduvale vormile saab trükkida paljudele erinevatele 
materjalipindadele. Näiteks ebatasasele pinnale või riidekangale (4). 
Fleksotrükki kasutatakse palju näiteks kirevavärviliste pakendite 
printimisel, tänu felksotrüki masinate võimalusele kasutada palju värve.  Digitrükk –  Digitrükki kasutatakse eriti palju kiiretetellimustööde puhul, mille  tähtaega ette ei arvestata. Tihti on digitrüki tiraažid väikesed, kuid see-
eest kvaliteetsed ja hea värvilahutusega. Digitrükki kasutatakse näiteks 
selliste trükiste jaoks: nimekaardid, reklaamlehed, blanketid, 
reklaamvoldikud, plakatid, brošüürid, õnnitluskaardid, 
kleebised,etiketid,kalendrid,jms.  Digitrükk on väga sarnane ka lasertrükile
oma kiiruse ja kvaliteediga, kuid võimaldab trükkida  suuremates kogustes
ja formaatides. Paljudel inimestel on kodude sja kontorites olemas oma isiklik printer, 
millega on samuti võimalik väiksemaformaadilisi trükiseid nii must-valgelt 
kui ak värviliselt printida (10). Siiditrükk –  Siiditrükk on väga mitmekülgne ja sellega saab printida näiteks nii  ruumilistele objektidele kui ka riidele, võimalik on trükkida peaaegu 
kõigele. Võrreldes ofsettrükiga on siidtüki tulemuseks kirkamad värvid ja 
kergelt reljeefne värvipind, mis kestab ka riidel praktiliselt ´igavesti´. 


10 Trükitavast kujutisest tuleb kõigepealt teha värvilahutus ning trükikiled. 
Seejärel valmistatakse trükimatriitsid iga värvi jaoks. Värv kantakse 
kangale läbi raamile pingutatud trükisiidi ning kinnitatakse 
kuivatustunnelis kõrgel temperatuuril (5). Sisukord: 
Tühitehnoloogia areng............................................................................................ 1 Revulutsioon peale Gutenbergi trükipressi leiutamist.........................................3 Arengusuunad trükimaailmas..............................................................................6 Ülevaade hetkel levinuimatest trükitehnoloogiatest...........................................9 Allikad: 1) Ürgaja kunst – http://kunstiabi.weebly.com/uumlrgaja-kunst.html 
2) Aprill 2014 – Litograafia – http://et.wikipedia.org/wiki/Litograafia 
3) Aprill 2013 – Litography Process by stephen Allen Photography –  https://www.youtube.com/watch?v=5nZAxspSTDE 4) http://opiobjektid.tptlive.ee/Trykitehnoloogia/siiditrkk.html      5) Siiditrükk – http://www.indrias.ee/siiditruekk 
6) 8.jaanuar 2014 – „Print´s Not Dead: Print Marketing Will Thrive in 2014 and Beyond“ – autor Vladimir Gendelman – 
http://www.marketingprofs.com/articles/2014/24084/print-marketing-will-
thrive-in-2014-and-beyond  7) Out-Of-Home advertising – http://en.wikipedia.org/wiki/Out-of- home_advertising  8) isiklik kontakt Pixmillis, Saku vallas
9) Jaipuris, Indias käsitööl põhinev trükifirma  -  https://www.youtube.com/watch?v=JhTfw6UzFWs  10) Ofset-trükk – http://www.indrias.ee/ofsettruekk Veel allikaid:  http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_printing http://www.marketingprofs.com/chirp/2015/26743/why-personalized-marketing-
will-dominate-in-2015-infographic 

Document Outline

• Tühitehnoloogia areng
  • Revulutsioon peale Gutenbergi trükipressi leiutamist
  • Arengusuunad trükimaailmas
  • Ülevaade hetkel levinuimatest trükitehnoloogiatest
    • Ofset-trükk –
    • Fleksotrükk –
    • Digitrükk –
    • Siiditrükk –