Eesti kultuurielu ja poliitiline taust 1970. aastatel (0)

Väike-Maarja Gümnaasium
Eesti kultuurielu ja poliitiline taust 1970. aastatel
Koostanud : Jaanika Vilgelm
November 2011
SISUKORD
1. Sisukord...........................................................................................................2
2. Poliitiline taust.................................................................................................3
3. Kultuurielu.......................................................................................................4
4. Kasutatud kirjandus.......................................................................................5
2
POLIITILINE TAUST
1970. aastate teisel poolel toimus Eestis kümneid poliitilisi protsesse, mis eirasid sihilikult NSV Liidu poolt 1975. aastal Helsingi Julgeoleku ja Koostöökonverentsi lõppaktis fikseeritud inimõiguste deklaratsiooni paragrahve ja 1979. aastal allkirjastatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Inimõiguste Deklaratsiooni sätteid. See ei suutnud vastupanuliikumist siiski maha suruda, mis muutus 1970.aastate lõpust alates järjest organiseeritumaks.
Nii nagu mujal Nõukogude Liidus, oli ka Eesti NSV-s trükisõnale kehtestatud range tsensuur ning kirjastustegevusega tohtisid tegeleda vaid kommunistliku partei kontrolli all olevad kirjastused. Seetõttu paljundati vajalikku ja huvipakkuvat kirjandust seda enamasti kirjutusmasinal ümber trükkides, kasutades paljunduseks kopeerpaberit. Suurema hulga koopiate saamiseks kasutati võimalikult õhukest paberit. Rakendati ka teksti pildistamist, st fotograafilist paljundamist. Paljundusmasinad olid tol ajal vähe levinud, need kuulusid tavaliselt asutustele ja nende kasutamine toimus KGB järelevalve all. Trükikojad ja trükimasinad olid eriti rangelt valvatud.
3
KULTUURIELU
Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui ka eestlaste kultuur. See on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud igast suunast .
Vanimateks teadaolevateks Eesti territooriumi kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud. Mõningate meieni jõudnud rahvakultuuri (nt usundiliste) nähtuste juured ulatuvad tõenäoliselt aastatuhandete taha.
Kui 1960. aastatel hakkasid üha rohkem levima mitmesugused alternatiivsed mõttevoolud ja -suunad: alternatiivmeditsiin, orientalistika , New Age'i liikumised jmt, siis 1970. aastate esimesel poolel hakkasid sel kombel ilmuma mitmesugused valikkogumikud, mis sisaldasid peamiselt välisajakirjandusest tõlgitud artikleid, aga ka originaalmaterjale. Mitmed taolised kogumikud ilmusid perioodiliselt läbi aastate. Tuntumad neist olid Thespis (teatriajakiri), Visarid (kunstiajakiri) ja Magisteerium (New Age'''i ajakiri). Läbi kogu selle aja trükiti mitmekordselt ümber, paljundati ja levitati väliseestlaste teoseid, eelmise Eesti Vabariigi ajal ja saksa okupatsiooni ajal ilmunud raamatuid ja artikleid ning palju muud. Arvatavasti kõige suurema leviku osaliseks selles valdkonnas said Uku Masingu esseed ja artiklid.
1970. aastate Eesti kultuuri kandis jätkuvalt eesti keel. Jätkus eestlaste isetegevusharrastus ( laulukoorid , rahvatants jne) ning laulupidude traditsioon. Kohustuslikuks sai keskhariduse omandamine ja kõrghariduses võeti vastu kursuste süsteem. Eesti koolid oli 11- klassilised, venekeelsed koolid 10-klassilised.
Ka sport muutus järjest populaarsemaks ning kõige meelepärasemaks sai korvpall . Populaarseim meeskond oli Tallinna Kalev, kus mängisid selle aja tipud Aleksei Tammiste, Anatoli Krikun, Jaak Lipso, Priit Tomson ja Jaak Salumets .
1970. aastail pääses taas rohkem mõjule traditsioonilisem suund ,mis arenes kohati fotorealismini. Eesti heliloomingusse jätsid olulise jälje Gustav Ernesaks, Ester Mägi, Eino Tamberg , Veljo Tormis , Arvo Pärt jt. Vaatamata võimude jahedale suhtumisele jõudis Eestisse taas džäss.
1970. aastate armastatumaks luuletajaks oli Juhan Viiding . Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne. Oma esimesed luuletused avaldas ta Jüri Üdi nime all. Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv. Ta võis keskenduda nii ühiskonna probleemidele kui ka kergelt mängelda või õrritada. Ta oli üks nendest poeetidest, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Aastal 1978 ilmunud kogu "Ma olin Jüri Üdi" oli viimane, mille ta avaldas Jüri Üdi pseudonüümi all. Juhan Viiding oli ka edukas näitleja Eesti Draamateatris. Ta mängis mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt . Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval.
Juhan on kirjutanud näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume ("Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis "Amor Trio" jm).
1970. aastatel sai Eesti olulisimaks kirjanikuks Jaan Kross , kes kirjutas peamiselt ajaloolisi romaane.
Tema selleaja romaanid :
„Kolme katku vahel” I–IV (1970–1980)
„Keisri hull” (1978)
4
KASUTATUD KIRJANDUS

http://et.wikipedia.org/wiki/Omakirjastuslik_tegevus_Eestis

http://www.scribd.com/doc/44685324/ENSV-kultuur

http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kultuur

http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=2629&layer=146&lang=est#2629

http://www.communistcrimes.org/et/Database/Estonia/Historical-Overview/1953-1991

http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross

http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding
5