Sisehaljastus - sõnajalgade kasvatamine ja hooldamine (0)

……………. Maastikuehitus Mittestatsionaarne õpe SÕNAJALGADE KASVATAMINE  JA HOOLDAMINE Sisehaljastuse referaat  Koostaja Anne Rosenberg Juhendaja ………………..  ………….. 2020


SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. SÕNAJALAD....................................................................................................................4 2. SÕNAJALGADE KASVATAMINE.................................................................................6 2.1. Valgus..........................................................................................................................6 2.2. Temperatuur................................................................................................................6 2.3. Niiskus.........................................................................................................................6 2.4. Paljundamine...............................................................................................................7 3. SÕNAJALGADE HOOLDAMINE...................................................................................8 3.1. Kastmine ja piserdamine.............................................................................................8 3.2. Väetamine....................................................................................................................8 3.3. Ümberistutamine.........................................................................................................9 3.4. Kahjurid ja haigused....................................................................................................9 4. Levinumad toasõnajalad...................................................................................................10 4.1. Kõrge nefroleep Nephrolepis exaltata......................................................................10 4.2. Pesa-raunjalg Asplenium nidus..................................................................................11 4.3. Harilik sarvsõnajalg Platycerium bifurcatum............................................................12 4.4. Juusadiantum Adiantum capillus-veneris..................................................................13 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................15 KASUTATUD ALLIKAD...................................................................................................16 2


SISSEJUHATUS Sellest   tööst   leiate   üldise   sõnajalgade   kirjelduse   ning   toasõnajalgade   kasvatamise   ja hooldamise võtted.  Töö eesmärgiks on õppida tundma toataimi ja koondada oluline teave käepärasesse vormi. Kasutatud   on   Kai   Rünk’i   raamatut   „Sõnajalad   looduses,   aias,   toas”,   Jane   Bland’i   ja William Davidson’i „Toataimed. Valik ja hooldamine” ning mitmeid veebilehti. Täpsemalt on kirjeldatud toasõnajalgade kasvatamiseks vajalikke tingimusi, nagu valgus, temperatuur ja niiskus, ning nende paljundamist. Hooldamise   osas   on   oluline   teave   kastmise,   väetamise   ja   ümberistutamise   kohta   ning lühidalt on kirjeldatud kahjureid ja haigusi.  Viimases osas on nelja meil enamlevinud toasõnajalaliigi lühikirjeldused. 3


1. SÕNAJALAD „Sõnajalgu  on  alati   ümbritsenud  teatud  salapära.   Rikkust, õnne  ja  võluvõimeid  andvat sõnajalaõit  on otsinud meie esivanemad, seda otsitakse veel tänapäevalgi... Kuid ta on leidmata ja leidmata ta jääbki, sest sõnajalad ei ole õistaimed.” (Rünk 1999: 7) Joonis 1. Inimesest kõrgem sõnajalg Tartu Botaanikaaias (autori erakogu).  4


Sõnajalad on ürgse päritoluga – üle 300 milj aasta tagasi moodustasid nad suurema osa maakera taimkattest, kuid enamik neist on välja surnud. Tänapäeval teatakse umbes 11 000 liiki.   Sõnajalgu   võib   leida   peaaegu   igal   pool   maismaal:   kaljudel,   kivipragudes   ja rusukalletel (litofüüdid), veekogudes (hüdrofüüdid), maa(mulla)pinnal (terrafüüdid) ning teistel taimedel, puutüvedel ja nende okstel olemata siiski parasiidid (epifüüdid), lisaks ka sõnajalgu-liaane.   Sõnajalgu   on   vähe   või   nad   ei   kasva   üldse   ainult   kõige   külmemates, kõrgemates   ja   kuivemates   kohtades.   Samuti   on   erinev   nende   kasvukõrgus,   ulatudes paarimillimeetristest taimekestest kuni paarikümnemeetriste puukujuliste vormideni. Ühte inimesest kõrgemat sõnajalavormi Tartu Botaanikaaiast võib näha joonisel 1. Sõnajalal   on   juured,   vars   e   risoom   ja   lehed.   Kuna   sõnajalgadel   õisi   pole,   on   nende tundmaõppimisel väga oluline lehe ehitus. Leht koosneb tavaliselt leherootsust ja -labast. Mõlemate kuju ja suurus võib liigiti väga palju erineda. Leheroots võib ka täiesti puududa, siis kinnitub leht otse risoomile. Lehed liigitatakse liht- ja liitlehtedeks.  Enamus meil toataimena kasvatatavaid sõnajalgu kasvab looduslikult Kesk-Ameerika ja Kagu-Aasia   niisketes   troopilistes   metsades.   Kõige   paremini   kasvavad   taimed   oma looduslikus kasvukohas ning mida sarnasemaid  kasvutingimusi me  toas suudame neile pakkuda,   seda   ilusamad   nad   on.   Seepärast   on   oluline   teada,   kui   palju   on   sõnajala looduslikus kasvukohas valgust, mis tüüpi on muld, kui palju sajab vihma jne. (Rünk, 1999) 5


2. SÕNAJALGADE KASVATAMINE 2.1. Valgus Kuna enamik sõnajalgu on varjutaimed, siis sobib need paigutada põhjapoolsete, kuid ka lääne- või idapoolsete akende lähedusse, kuid alati tuleb hoolitseda, et kevadel või suvel ei paistaks taimedele otsene päike. Täiskasvanud sõnajalgade valgusevajadus on suurem kui noorte oma. Liiga pimedas muutuvad lehed nõrgaks ja venivad välja, liigse valguse puhul aga   kollakasroheliseks,   väikseks   ja   pruuniservaliseks.   Sobiva   kasvukoha   leidmisel   on oluline teada, et sõnajalad kardavad tõmbetuult. (Rünk, 1999) 2.2. Temperatuur Kai Rünk (1999) kirjutab, et toasõnajalad saab liigitada temperatuurivajaduse järgi kolme rühma: 1. troopilised sõnajalad vajavad suvel 20-24 ºC, talvel 16-20 ºC; 2. troopika jahedamatest piirkondadest ja lähistroopikas pärit sõnajalad vajavad suvel 16-22 ºC, talvel 13-15 ºC; 3. osale   lähistroopikast   ja   parasvöötme   lõunaosast   pärit   sõnajalgadele   piisab,   kui temperatuur on üle 7 ºC (talvel 7-12 ºC). Neid võib suvel rõdul või aias kasvatada. 2.3. Niiskus  Sõnajalgadele   on   väga   oluline   õhu-   ja   mullaniiskus.   Keskküttega   ruumides   on   talvel õhuniiskus tihti vaid 30-40 %, siis muutuvad lehetipud ja -servad pruuniks. Enamusele sõnajalgadest meeldib üle 60 % õhuniiskus, seetõttu tuleks muuta taimede ümbruse õhk 6


niiskemaks. Selleks võib potid aseteada niiske freesturbaga täidetud kasti või kandikule, kuid nii, et potid ei oleks vees. (Rünk 1999) 2.4. Paljundamine Sõnajalad paljunevad eostega, mida kannavad lehed. Kui eosed satuvad maapinnal sobivalt niiskesse   keskkonda,   siis   areneb   väike   südamekujuline   eelleht,   mis   jääb   looduses märkamatuks.   Samal   eellehel   moodustuvad   nii   munarakud   kui   ka   seemnerakud. Seemnerakud   pääsevad   munarakuni   ainult   vees   ujudes,   kuid   selleks   piisab   vaid   ühest vihma-   või   kastetilgast.   Viljastunud   munarakust   areneb   embrüo,   sellest   aga   sobivates kasvutingimustes uus sõnajalgtaim.  Lisaks   eostega   paljundamisele   saab   sõnajalgu   paljundada   ka   vegetatiivselt.   Selleks kasutatakse risoomi jagamist, s.t risoomi haru või lõigu eraldamist emataimest. Eraldataval risoomiosal peavad olema juured, sest hiljem ei pruugi need enam kasvada. Parim jagamise aeg   on   kevadel   ümberistutamise   ajal.   Üksikud   sõnajalad   on   paljundatavad   lehe-   või leherootsupistikutega ja lehtedel tekkivate sigipungade abil. (Tuulik ... 2007)  7


3. SÕNAJALGADE HOOLDAMINE 3.1. Kastmine ja piserdamine Enamik sõnajalgu nõuab suvel rikkalikku ja talvel mõõdukat kuni vähest kastmist, kuid kastmistihedus oleneb eelkõige ruumi temperatuurist ja õhuniiskusest. Mullapalli ei tohi lasta kunagi läbi kuivada, kuid ka ülekastmine on ohtlik, sest siis ei saa juured piisavalt õhku ja võivad mädanema minna, mistõttu taim hukkub.  Kastmiseks sobib toasoe, pehme ja puhas jõe- või järvevesi. Otse kraanist võetud vett ei ole kloorisisalduse tõttu  soovitatav  kasutada,  sellel tuleks enne lasta  ööpäev seista või pehmendada näiteks oblikhappega (1 g hapet 5 liitri vee kohta).  Kuna   paljude   toasõnajalgade   lehed   on   õrnad,   siis   pole   soovitatav   neid   piserdada. Tugevamate lehtedega taimi (n kõrge nefroleep) võib piserdada, kui vesi lehtedel umbes tunni jooksul kuivab. (Rünk, 1999 ja toataimed.eu ... 19.01.2020).) 3.2. Väetamine Väetamise üldreeglina tuleb ka sõnajalgu enne väetamist kasta, et väetisega taime mitte ära kõrvetada. Väetatakse kasvuperioodil kaks korda kuus. Kindlasti ei tohiks väetisega lehti märjaks teha. Väetada ei tohi äsja ümberistutatud taimi – seda võib teha umbes kolme nädala pärast, kui taim on juba juurdunud. Väetada ei tohi ka haigeid taimi, sest need ei suuda   väetisi   niikuinii   vastu   võtta.   Sobivaimad   on   kloorivabad   mineraalväetised. Täismineraalväetisest tuleks teha poole lahjam lahus, kui teistele taimedele, noori taimi aga võiks väetada veel poole võrra nõrgema lahusega. Sobivad ka orgaanilised väetised. (Rünk, 1999) 8


3.3. Ümberistutamine Toasõnajalgu on soovitatav ümber istutada igal kevadel, vanemaid taimi võib istutada iga paari aasta järel. Istutuspott ei tohiks olla liiga suur. Kui lillepoest toodud sõnajalg kasvab freesturbas, siis tuleks ta mullasegusse ümber istutada, sest turvas kuivab kiiresti ja vajab eriväetisi.  Sõnajalad   eelistavad   nõrgalt   happelist   kuni   happelist,   viljakat,   õhku   ja   vett läbilaskvat mulda, mille põhjas on vajalik korralik drenaažikiht. Kasvuperioodi jooksul kerkib viltuse või püstise risoomiga sõnajala juurekael mulla pinnale. Ümberistutamisel kärbitakse   vajadusel   juurepalli   alt   ja   taim   istutatakse   nii,   et   juurekael   jääb   tasa   mulla pinnaga   või   isegi   pisut   sügavamale.   Üldiselt   tuleks   ümberistutamisel   vältida   juurte vigastamist. (Rünk, 1999) 3.4. Kahjurid ja haigused Toasõnajalad on üsna vastuvõtlikud kahjuritele ja haigustele. Peamiselt esinevad ripslased ja   lehetäid,   seda   eriti   kevadeti,   kuid   esineb   ka   kilptäisid,   okastäisid   ja   villtäisid. Liigniiskuse korral võib tekkida hahkhallitus vt seenhaigused. (Bland, Davidson,  2004 ja toataimed.eu ...19.01.2020) 9


4. LEVINUMAD TOASÕNAJALAD Kai Rünk (1999) on kirjeldanud 47 liiki toasõnajalgu. Alljärgnev nelja enamlevinud liigi lühikirjeldus   on   koostatud   Kai   Rünki   (1999:   31,   138,   192,   226)   ning   Jane   Blandi   ja William   Davidsoni   (2004:   86-87)   raamatute   ja   Kekkilä   Taimeraamatu   (Kekkilä   ... 21.01.2020) põhjal.  4.1. Kõrge nefroleep Nephrolepis exaltata Meil   levinuim   toasõnajalg   kasvab   troopilises   Aafrikas,   Ameerikas   ja   Polüneesias. Nefroleebi kohevad mahedalt rohelised lehed, mis kasvavad välja maa-alusest risoomist, on püstised ning hiljem graatsiliselt allapoole kaarduvad. Sellise kasvukuju tõttu sobivad nad hästi   postamendile või rippkorvi.   Õhupuhastajatest taimedest üks paremaid, mida 10


tubades   kasvatada.  Toasõnajalgadest   üks   vastupidavaim   ja   kiiremini   kasvav. Joonis 2. Kõrge nefroleep (Hansaplant ... 21.01.2020). 4.2. Pesa-raunjalg Asplenium nidus Üks armastatumaid toasõnajalgu, pesa-raunjalg, on pärit Aasia ja Okeaania metsadest, kus kasvab epifüüdina puutüvedel ja okstel. Terve labaga jäigalt püstised süstjad ja läikivad lehed moodustavad pesalaadse kodariku. Keskmiselt on lehed kuni 50 cm pikad ja umbes 5-10 cm laiad, kuid võivad soodsates tingimustes kasvada isegi meetrikõrguseks ja 20 cm laiaks.   Võib   kasvatada   potis   (epifüüdi   istutussegus)   või   teha   huvitav   kompositsioon 11


mähkides   tema   juured   turbasamblasse.   Vajab   palju   valgust,   kuid   kevadel-suvel   vältida otsest päikesepaistet. Joonis 3. Pesa-raunjalg potis ja samblapallis (GreenSouq.ae, Proflower ... 21.01.2020). 4.3. Harilik sarvsõnajalg Platycerium bifurcatum Sarvsõnajalad on epifüüdid, mis on pärit Austraaliast ja Uus-Guinealt.  Sarvsõnajalal on kahte   sorti   lehti:   ala-   e   orblehed   ja   pärislehed.   Alalehed   on   vastu   substraati   surutud, ümarad,  rootsutud, rohelised.  Lehe  ülaserva ja  substraadi  vahele  moodustub orv, kuhu kogunevad kõdunevad taime- või ka loomajäänused ja vesi, ning sealt saab sõnajalg varsti vajalikud toitained. Pärislehed meenutavad põdrasarvi ja võivad aja jooksul kasvada kuni poole meetri pikkuseks. Sarvsõnajalga võib kasvatada potis (epifüüdi istutussegus) või teha huvitav kompositsioon puutükile või -tüvele nagu joonisel 4. 12


Joonis 4. Harilik sarvsõnajalg potis ja puutüvel (PlantingMan, Black Jungle ...21.01.2020). Sarvsõnajalg talub ka mõne aja hommiku- või õhtupäikest. Talvel tahab ta võimalikult valget   kohta,   sest   valgusepuudus   võib   mõjuda   hukutavalt.   Vajab   kastmist   vähem   ja ümberistutamist harvem, kui teised sõnajalad.  4.4. Juusadiantum Adiantum capillus-veneris Juusadiantum on levinud troopikas, kuid kasvab ka Lõuna- ja Lääne-Euroopas, enamasti poolvarjus   maapinnal   ning   kivide   vahel   ja   kaljupragudes.   Juusadiantum   kasvab toatingimustes kuni 30 cm kõrguseks. Tema helerohelised lehed on pitsilised, graatsilised ja õrnad. See taim on ka õrna iseloomuga ega talu suuri temperatuurimuutusi, samuti vajab ta   teistest   sõnajalgadest   rohkem   valgust.   Niiskemad   ruumid,   nagu   vannituba,   on juusadiantumile ideaalseks kasvukohaks. Kastmise suhtes on taim keskmisest nõudlikum. 13


Joonis 5. Juusadiantum ( Medivetus ... 21.01.2020). 14


KOKKUVÕTE Sõnajalad on põnevad ja dekoratiivsed taimed. Kui tead nende vajadusi, siis ei ole nende kasvatamine   üldse   raske.   Oskusliku   kasvatamise   ja   hooldamisega   saad   kena   rohelise ruumikaunistuse pikaks ajaks, mis on lisaks ka hea õhupuhastaja. 15


KASUTATUD ALLIKAD Bland, J., Davidson, W. Toataimed. Valik ja hooldamine. Varrak. 2004. Rünk, K. Sõnajalad looduses, aias, toas. Valgus. 1999. Tuulik,   T.  Sõnajalgade   eoseline   paljundamine.   2007. URL:  http://kingpool.hak.edu.ee/materjalid/T.%20Tuulik%20%F5piobjektid/S %D5NAJALGADE%20EOSELINE%20PALJUNDAMINE/ viljastumise_soodustamine.html (20.01.2020). Kekkilä   Taimeraamat,   URL:     https://www.kekkila.ee/kekkila-taimeraamat/toataimed/     (21.01.2020). toataimed.eu, URL:    http://www.toataimed.eu     (19.01.2020). Joonis 1. Inimesest kõrgem sõnajalg Tartu Botaanikaaias (autori erakogu).  Joonis 2. Kõrge nefroleep. Hansaplant. URL: https://www.hansaplant.ee/nefroleep-green- lady-p12-35-cm-700760     (21.01.2020).     Joonis 3.  Pesa-raunjalg potis ja samblapallis. GreenSouq.ae. Asplenium nidus or Bird’s Nest Fern 50-60cm spread. URL:   https://www.greensouq.ae/pdt/asplenium-nidus-birds- nest-fern/    (21.01.2020). Proflower.   16   Indoor   Hanging   Plants   to   Decorate   Your   Home.   URL: https://www.proflowers.com/blog/indoor-hanging-plants? (21.01.2020). Joonis 4. Harilik sarvsõnajalg potis ja puutüvel. Planting Man. Staghorn Fern (Platycerium bifurcatum)   –   Fern   plants.   URL:  https://plantingman.com/staghorn-fern-platycerium- bifurcatum-fern-plants/    (21.01.2020). Black Jungle Exotics. Fern - Platycerium bifurcatum (Staghorn Fern) "Netherland". URL: http://www.blackjungleterrariumsupply.com/Fern--Platycerium-bifurcatum-Staghorn-Fern- Netherland_p_441.html  (21.01.2020). 16


Joonis 5. Juusadiantum. Medivetus. Adiantum capillus-veneris | Southern Maidenhair Fern | Medicinal Uses. URL: https://medivetus.com/botanic/adiantum-capillus-veneris-southern- maidenhair-fern-medicinal-uses/  (21.01.2020). 17

Document Outline

• Sissejuhatus
• 1. SÕNAJALAD
• 2. SÕNAJALGADE KASVATAMINE
  • 2.1. Valgus
  • 2.2. Temperatuur
  • 2.3. Niiskus
  • 2.4. Paljundamine
• 3. SÕNAJALGADE HOOLDAMINE
  • 3.1. Kastmine ja piserdamine
  • 3.2. Väetamine
  • 3.3. Ümberistutamine
  • 3.4. Kahjurid ja haigused
• 4. Levinumad toasõnajalad
  • 4.1. Kõrge nefroleep Nephrolepis exaltata
  • 4.2. Pesa-raunjalg Asplenium nidus
  • 4.3. Harilik sarvsõnajalg Platycerium bifurcatum
  • 4.4. Juusadiantum Adiantum capillus-veneris
• KOKKUVÕTE
• KASUTATUD ALLIKAD