50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2020-12-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Anne Rosenberg
Õppematerjali autor
veega. Kui Golden Coasti lehtedele tekivad tumekollased laigud, siis selle järgi on võimalik aru saada, et talle kas ei sobi kasvukoht või on hooldamisel tehtud vigu. Laikude põhjuseks võib ka olla tõmbetuul. Nefroleep Kõrge nefroleep on pärit troopilistest Ameerika metsadest, kus ta kasvab pea meetri pikkuste kogumikena. Nefroleep on väga levinud toataim, mida tihti nimetatakse lihtsalt sõnajalaks, kuigi sõnajalgade liike on tegelikult väga palju. Nefroleep sobib nii kontorisse kui koju, sest ta on vähenõudlik taim, mis kasvab nii valges kui ka poolpimedas kohas. Golden Coasti kasvutingimused Vaatamata sellele, et draakonipuu on väga vastupidav taim, vajab ta valget või poolvarjulist sooja kohta. Temperatuur ei tohiks langeda alla 15 kraadi. Otsest päikesevalgust draakonipuu ei talu. Lõhnav draakonipuu on väga tundlik
KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 21 3 SISSEJUHATUS Toataimed lisavad ruumidesse värve, elu ja silmailu. Samuti peab toalilli ka armastama ja hoidma. Antud referaadi eesmärgiks on anda täpsem ülevaade minu kodus olevatest toataimedest. Toon välja kümme toataime, mis mul kodus on. Nendeks on alpikann, tups- rohtliilia, kuuking, havisaba, jõulukaktus, sõnajalg, gusmaania, kukehari, draakonipuu ja puis- 4 aaloe. Iga taime kohta on olemas üldiseloomustus, valgusnõuded, nõuded mulla suhtes, nõuded niiskuse suhtes, paljundamine ja millised on kahjurid ja haigused erinevatel taimedel. 1. ALPIKANN 1.1 Üldiseloomustus Alpikann kuulub nurmenukuliste sugukonda ja toataimena tihti kasvatatav alpikann pärineb Kreekast. Alpikann on õisdekoratiivne püsik, millel on südajad lehed hõbedase mustriga.
...........................................................9 ORHIDEE Orhidee on habras ja elegantne toataim. Üle maailma kasvab neid enam kui 20 000 väga eripalgelist orhideeliiki. Igas riigis on olemas mõni kohalik orhideeliik, mis muudab enda jaoks sobiva stiili ja värvusega orhidee valimise üsna lihtsaks. Eksootilise välimusega orhideed teevad kodu külluslikumaks ja erksamaks. Orhideesid saadab teatav kurikuulsus, nagu neid oleks raske kasvatada. Mõningate teadmistega pole orhideede hooldamine aga sugugi nii keeruline. Peaasi, et taim saaks kõik, mida vaja. Valgus Orhideele tuleb tagada õige valgusreziim. Kui palju valgust siis tõmbuvad lehed kollaseks ning kui palju siis tumeroheliseks. Temperatuur Pidev niiske ja soe keskkond. 25-26 kraadine ja 15-16 öine temperatuur. Niiskus Vajab pidevat niiskust. Soovitav on aeg-ajalt veega pihustada taime.
Sest lill on osa nii õhust, päikeseloojangust, niiske mulla lõhnast kui ka silmapiiril sõudvatest pilvedest." Lilled on osa kasvavast loodusest ning aastate jooksul on taimed hakanud kaunistama mitte ainult metsikut loodust, vaid ka inimeste kodusid. Uusi orhidee liike leitakse senini, mis pärast on valitud teema praegusel hetkel väga aktuaalne ja palju kõneainet ning küsimusi tekitav, kuna orhidee erinevaid liike on juba maailmas mitmeid tuhandeid. Nende kasvatamine ja hooldamine vajab palju teadmisi ning algajale kasvatajale on suureks abiks teiste inimeste kogemused- Referaadi eesmärgiks on anda kokkuvõtlik ülevaade orhideede ajaloost, levinumatest sortidest, taime elustiilist, ajaloost, lille esitatud nõudmistest ning kasvatamise levinumatest põhinippidest. Töö koostamisel kogusin materjali interneti keskkonnast ja raamatutest. Referaat koosneb kahest peatükist ning kuuest alapeatükist. Esimeses peatükis keskendudakse
......................................................................35 21. Hydrangea arborescens - puishortensia........................................................................................36 21.1 Iseloomustus...........................................................................................................................36 21.2 Kasvutingimused....................................................................................................................36 21.3 Hooldamine............................................................................................................................36 22. Hydrangea paniculata - aedhortensia............................................................................................37 22.1. Iseloomustus..........................................................................................................................37 22.2. Hooldus..............................................................................
........................................................................................................22 2 Lõikamine...................................................................................................................................22 Iseloomustus............................................................................................................................... 24 Hooldamine................................................................................................................................ 25 HARILIK SIREL............................................................................................................................26 Iseloomustus............................................................................................................................... 26 Pookimine ..................................................
(Kask 2007) Hapu kirsipuu (Prunus cerasus, sün. Cerasus vulgaris) on tekkelt magusa kirsipuu ja stepp-kirsipuu (P. Fruticosa) hübriid, mis pärineb Ida-Euroopa ja Lääne-Aasia piirialalt. Talle on iseloomulik juurevõsude moodustamine, mistõttu on vanades taluaedades palju kirsivõsa. (Kask 2007) Hapu kirsipuu kasvatamise alguse kohta andmed puuduvad. Arvata võib, et see toimus umbes samal ajal magusa kirsipuuga. Viimasega võrreldes on ta mõnevõrra külmataluvam, tänu millele tema kasvatamine ulatub kaugele põhja poole. (Kask 2007) 2.3.2. Hooldus Kirsse nagu ka ploome ja muid luuviljalisi võib lõigata suvel. Luuviljalistel liiguvad kevadel mahlad võrreldes õunapuuga palju intensiivsemalt. Kirsipuu mahl on nagu kummivoolus, mis ei lase haavadel paraneda ning seetõttu on see lõikuse suhtes pirtsakam. Selle lõikamise aeg on kevadel väga lühike ja igal aastal erinev. Suvel, kasvuajal lõigates ei ole mahlajooks nii tugev ja haavad paranevad kiiremini. Puule sel
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7 KUSLAPUU (Lonicera)............................................................................................................. 8 Iseloomustus............................................................................................................................8 Sinine e. söödav kuslapuu.........................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid