50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Maris---
Õppematerjali autor
Samuti kajastab erinevaid nüansse kloonimise iseärasustest ning probleemidest. Välja on toodud ka kronoloogia tähtsamatest saavutusest selles valdkonnas ning lühiülevaade esimesest kloonitud imetajast. Referaadi eesmärk on teavitada lugejat kloonimise olemusest, selle kasutamisest ja tagajärgedest inimkonnale. Isikliku varasema kokkupuute puudumise tõttu, tundus antud teema valik suhteliselt aktuaalne. 2 1. KLOONIMINE (1) Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. Kui järglased on saadud sugulise sigimise teel, ei ole tegemist kloonimisega. Enne raku jagunemist toimub kõigi rakus olevate DNA molekulide ehk kromosoomide kahekordistamine ehk replitseerimine. Raku jagunemise käigus jaotatakse kromosoomid tütarrakkude vahel võrdselt. Kromosoomide kahekordistamine ja nende jagamine tütarrakkude vahel toimub ülima
Seda nimetatakse vegetatiivseks paljundamiseks. See on eriti levinud taimede puhul. Kõik taimede vegetatiivse paljundamise võtted (silmastamine, oksastamine, pistokstest kasvatamine, tütartaimede võtmine jne.) on põhimõtteliselt erinevad kloonimise meetodid. Põhjus, miks taimi sugulisel teel ei paljundata, on see, et nad kaotaksid oma sordiomadused" (Sikut 2008) 4 1. 2. Mis ei ole kloonimine? Sugulise sigimise teel saadud järglased ei tähenda kloonimist. ,, Näiteks taime seemned saadakse sugulise sigimise teel. See sisaldab endas sugurakkude tekkimise protsessi ehk meioosi, millega kaasneb geneetilise materjali ümberkombineerimine, ning kahe sel viisil tekkinud suguraku ühinemist ehk viljastumist .Isegi siis, kui näiteks mingi taime õis viljastub isetolmlemise teel (tolmutera võib ju tulla samalt taimelt), on sellest
paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond Enne raku jagunemist toimub kõigi rakus olevate DNA molekulide ehk kromosoomide kahekordistamine ehk replitseerimine. Raku jagunemise käigus jaotatakse kromosoomid tütarrakkude vahel võrdselt Kromosoomide kahekordistamine ja nende jagamine tütarrakkude vahel toimub ülima täpsusega, mistõttu tütarrakud on geneetiliselt identsed. Kloonimise meetodid Rakuvaba DNA kloonimine ehk in vitro DNA kloonimine. See on uuem meetod Rakuline DNA kloonimine ehk in vivo kloonimine. Meetod põhineb spetsiifilise DNA fragmendi in vitro sisestamisel iseseisvalt replitseeruvasse DNA järjestusse. Selline replikon viiakse sobivasse peremeesrakku ja paljundatakse seal. Varasemal ajal mõeldi kloonimise all just seda meetodit. Rakuline kloonimine 1. Rekombinantsete DNA molekulide konstrueerimine in vitro-geeni fragment sisestatakse ligeerimisel isereplitseeruva geneetilise elemendi (replikoni),
Kloonimine Mis on kloonimine? Milleks seda kasutatakse ja kui vajalik ta tegelikult on? Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. Teisisõnu enne raku jagunemist toimub kõigi rakus olevate DNA molekulide replitseerimine. Kromosoomide kahekordistamine ja nende jagamine tütarrakkude vahel toimub ülima täpsusega, mistõttu nad on identsed. Võtame näiteks taime kehaosa ja kasvatame sellest uue taime, siis saadu on geneetiliselt identne lähtetaimega
Nii saaksid naised paljundada end ilmameesteta. Dolly ei ole geneetiliselt muundatud organism, temasse ei viidud viidud võõrast DNA järjestust. Mida kutsutakse terapeutiliseks kloonimiseks? Protsess, kus munaraku tuum asendatakse doonorraku tuumaga, et saada tüvirakkude populatsioon, millel on sama genotüüp kui doonorrakul. Kloonitud rakke saab kasutada selleks, et asendada nendega organismi mittefunktsioneeruvaid rakke. Terapeutiline kloonimine e. “embrüo kloonimine” – tehnoloogia, millega tekitatakse organeid embrüonaalsete tüvirakkude kaudu. Tüvirakkudest samasuguse DNA-nukleotiidjärjestusega rakkude saamine ehk terapeutiline kloonimine (ravikloonimine). Tüvirakud võivad areneda peaaegu igat tüüpi koe rakkudeks. Tüvirakke saadakse mõne päeva vanusest embrüost Eraldatakse tüvirakud ja kultiveeritakse (kasvatatakse ja paljundatakse) laboratooriumis.
Juhendajad: Leili Järv Tallinn 2013 SISUKORD MÕISTETELEHT Antigeen mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke. Antikeha erilise koostise ja struktuuriga valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni. Biotehnoloogia rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüokloonimine varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identsete genotüübiga järglaste saamiseks. Embrüoplast blastotsüsti ühel poolusel moodustunud tihe rakukobar, millest areneb loode. Eukarüootne rakk (päristuumne rakk) on üks kahest peamisest elusorganismidel
Biotroof - seened, mis hangivad orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. Biotroofide hulka kuuluvad nii parasiidid kui ka sümbiondid. Biotsönoos (elukooslus) - ökosüsteemi eluossa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid. Biotõrje - üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvanduses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. Blastomeer - vt. lõigustusrakk. Blastotsüst - imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Blastula (põisloode) - enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb kobarlootest (moorulast). Calvini tsükkel - fotosünteesi pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. Daltonism - (punarohepimedus) inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA I OSA LOENGUKONSPEKT ÕPPEAINES VL.0779 ARETUSÕPETUS ÕPPEVAHEND EMÜ ÜLIÕPILASTELE Koostajad: A. Lüpsik E. Orgmets H. Viinalass TARTU 2009 GENEETIKA KUI TEADUS JA SELLE KOHT BIOLOOGIAS Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Mõiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tähendab sünnisse, põlvnemisse või tekkesse puutuvat. Tänapäeval on geneetika kujunenud bioloogia üheks keskseks haruks, sest ta uurib kõikidel organismidel esinevat nähtust pärilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seaduspärasusi organismi elutsükli jooksul. Geneetika arengust sõltuvad elusorganismide soovikohase muutmise, valkude biosünteesi kontrolli ja ka põllumajandusloomade se
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid