Raalprojekteerimine kordamisküsimused - vastused (2)

1. CIM – Common Information Model, MBS – Multi Body Simulation, FEM - Finite Element Method , RP – Rapid Prototyping, PDM - Product Data Management .
2.Cam- (computer aided manufacturing ; VR- Virtual reality ; LEM- Learnable Evolution Model, ;PLM- a computer programming language ; CAT-computer-aided tolerancing
3.CAPP- Computer-aided Process Planning , ; NC- numerical control ; CAD- computer-aided design ; MRP 1- Multiple Registration Protocol ; CAQ- Computer-aided quality management ;
4.CAx-“computer-aided anything ” ; ERP- Enterprise resource planning, ; CRM-Customer Relationship Management; DMU- digital mock-up ; MRP 2- Material Requirements Planning
5. Topoloogia on matemaatika haru, mis uurib kujundite omadusi, mis on invariantsed topoloogiliste teisenduste suhtes. Geomeetria on matemaatika haru, mis tegeleb ruumisuhetega. Geomeetria peamisteks uurimisobjektideks on kujundid . 6. Kasutaja↕ graafiline sisend /väljundseade ↕→ Liidesed teiste programmidega↕→Sisend/väljund protsessorid↕
Laiendatud/rakendus põhised algoritmid↕↔Baasalgoritmid↕↔ Digitaalne mudel, andmepank↕ 7. Top-down ja bottom -up on infotöötluse ja teadmiste korrastamise strateegiad, kus on enamasti tegemist tarkvaraga. Top-down modelleerimine (tuntud ka kui astmeline disain) on sisuliselt süsteemi osadeks jagamine, et saada ülevaate selle süsteemi koostisosadest ehk alamsüsteemidest. Bottom-up modelleerimine on süsteemide kokku panemine, et saada suuremaid süsteeme. Sedasi muutuvad algsed süsteemid nendest tekkinud suurema süsteemi alamsüsteemideks. 8. IGES , SET, PDDI, PDES, STL. Liidesed võimaldavad siduda erinevaid tootearenduse valdkondi( autokere , mootoriarendus), projekteerimist, tootmise ettevalmistust ja valmistamist , CAD süsteeme jpm, mis aitab vähendada tsükliaega, vähendada vigade arvu, parandada kvaliteeti jne. 9.Esimesena koostas ta instruktsiooniridasid ehk programme . Ta oli inglise poeedi Lord George Gordon Byroni tütar. Tegemist oli esimese arvutiprogrammiga maailmas üldse. Loetakse esimeseks naisprogrameerijaks. Tema järgi nimetati programmeerimiskeel ADA. 10. I põlvkond 1950 elektronlamplülitused, II põlvkond 1958 pooljuhtlülitused, III põlvkond 1965 integraallülitused, IV 1975 lausintegraallülitused, V põlvkond – tuleviku värk noh – kvantarvuti, biokeemiline protsessor. 11. Control bus – ühenduses on: sisendseade, kontroll- liides , mälu(RAM), väljunseade. Data bus – ühenduses on: sisendseade, register , mälu(RAM), väljunseade. Adress bus – ühenduses on: register, mälu(RAM). 12. Kasutajaliidese areng: 1910 perfomasin – 1960 numbriline terminal – 1985 graafiline kasutajaliides – 2000 VR keskkond – 2004 Augmented Reality. 13.2d/3d skänner; Andurid ; Kuvar , Plotter ; Hiir ; Printer 14.1.-masinkeeled; 2.-Assembleri keeled; 3.-Protseduursed keeled( algoritmilised keeled);4.-Rakendusvaldkondade keeled; 5.- Tehisintellekti ja interfeisi keeled; 6.-Neuronvõrgus 15.Operatsioonisüsteem – on programm, mis käitub kui vahendaja arvutikasutaja ja riistvara vahel. Eesmärgid: -korraldada kasutaja programmide tööd; -teha arvutisüsteemi kasutamine mugavamaks;- organiseerida efektiivne riistvara töö 16.ADA; Basic ; JAVAScript; JAVA ; C; 17. 2dmudel,2,05 Dmudel,3D traatmudel,3Dpinnamudel,3D tahkekeha mudel,Funktsionaalne mudel,Tolerantsi mudel,Füüsilised mudelid. 18.Selline kõver tagab, et etteantud sõlmpunktides on pidevad nii funktsioon ise, kui ka tema esimene ja teine tuletis .See kõver annab igati sileda pinna ja on sobiv aerodünaamiliste profiilide konstrueerimisel 19. NURBS (Non- uniform rational basis spline) – Suurem B-spline üldistus kirjeldamaks peaaegu kõiki jooni ja kujusid. Paindlikkus ja täpsus lubab NURBS mudeleid kasutada paljude “downstream” protsesside juures. Lubab sõlmpunkte mitte-ühtlaselt paigutada 20.Tolerantside mudel, Funktsionaalne mudel, Füüsikaline mudel 21. n järku kõveraid saab üldistada kontrollpunktide abil. Mida suurem järk seda rohkem kontrollpunkte. 22. Lusikat kujundavat pinda saab kirjeldada näiteks B-splinedega 23. Tooli seljatoe toru saab modelleerida kasutades juhtkõverana spline'i ning mille pind on defineeritud ringjoone, ellipsi või muu sarnasega. 24.Puudulik läbipaistvus ja süsteemi käitumise mõjutamine;Ebapiisav meeskonnatöö toetus; Keeruline tundma õppida ja uuesti kasutamine pärast pikemat pausi;Minimaalsed rakenduspõhised sisend-/töötehnikad 25. Otsese liidese korral on kõik süsteemi komponendid otse ühenduses. Neutraalse liidese puhul on komponendid omavahel ühenduses läbi ühtse tuuma 26.STEP(standard for the Exchange of product data) 27. andmevahetuse täielikkus ;säilitamise täielikkus, dokumentatsioon , minimaalne elementide hulk 28. Segmenteerimine ,Otsustuspuud; Närvivõrgus; Klasteranalüüs: Regressioon analüüs 29. Turingi test on Alan Turingi poolt välja pakutud eksperiment otsustamaks, kas arvuti suudab mõelda. 30. Tehisintellekti osad – teadmusbaas, järelduste mehhanism , kasutajaliides, omandamis/õppimiskomponent. 31.aktsiahindade prognoosimisel; lõhna/värvi tuvastamine ; käekirja lugemine; vigase toodangu diagnoos 32.ta peab toetama kõikide firmale oluliste valdkondade tööd; ta peab tagama nende valdkondade sujuva koostöö; peab arenema koos firmaga ; hea koostöö teiste firmade, ettevõtete, asustustega jne 33.millist infot on mulle vaja;millisel kujul ma infot vajan; kui sageli ma mingit infot vajan; millist infot võib mlle lähemas ja kaugemas tulevikus veel vaja minna; milline üldkasutatav rakendustarkvara minu baasi loomiseks ja haldamiseks sobib. 34. Liiasusi saab kõrvaldada DBMS (Database Management System) abil. See kujutab endast arvutiprogrammide kogu, mis kontrollib andmebaaside loomist, haldamist ja kasutamist. 35. Lusikat projekteerida mõne CAD programmiga saaks kasutades ristlõikeid ja splaine. Eelnevalt mainitutest vormistada lusika „ skelett “ ning hiljem katta see tasanditega. 36.Hindamine: modelleerimise võime poolest; vajalike arvuti ressursside poolest; mitmeti mõistmise puudumise poolest; standardiseerituse taseme poolest; maksumus; 37. Virtuaalne reaalsus- kirjeldatakse teatud asja omadust, mis ei ole küll reaalne, aga mis ometi võimalusel eksisteerib 38. Mehaaniline ; optilised süsteemid; ultraheliandurid; Elektromagneetilised trackingsystem 39. Solidworks , Solid Edge , AutoCAD, Autodesk inventor, NX, TurboCAD. 40. Cad mudelid kasvamise järjekorras:2dmudel,2,05 Dmudel,3D traatmudel,3Dpinnamudel,3D tahkekeha mudel,Funktsionaalne mudel,Tolerantsi mudel,Füüsilised mudelid. 41. CAD mudeleid tootearenduses kastu: dokumentatsioon,tolerantsimudel,visuliseerimine, simulats.mudelid,füüsiline mudel 42.Geomeetria mudelid: 2D joonised,3D traat -karkass, 3D pinna mudelid,3D solid models, parameetrilised mudelid. 43. 2D mudel on objektide kujutamine 2-dimensionaalsete vaadete ja lõigetega (kujutava objekti 3mõõtmelist mudelit tuleb 2 mõõtmeliste vaadete kaudu kujutada; vaated koosnevad 2Dpunktide,joonte,ringjoonte,kaarte ja teiste graafiliste primitiivide kogumitest. 2 ½ D mudel on objektide kujutamine 2-dimensionaalsete
lõigetega ja lisaks andmed ruumilisest asukohast (konstruktori võimalused on piiratud kuna saab luua lihtsaid 3Dkehasid.Mudelit saab piiratult NC töötlemisel kasutada) 44.3DMUDELITE TÜÜBID :3Dtraat mudel,3D pinnamudel,3D solid mudelid, parameetrilised mudelid 45. 3D TRAATMUDEL Objektide kujutamine keha servade abil. Traatmudelite abil on võimalik kujutada 3mõõtmelist kehasid mis on defineeritavad mittekõverate pindade abil. Mudelid ei sisalda pindade ja ruumi inform. Kujutisi on võimalik valesti interpreteerida. Võib luua mõttetuid 3D kujutisi 46. 3D Pinnamudel: Objektide kujutamine keha piiravate servade abil. Pinnamudelid võimaldavad nähtavaid ja peidetud servasid eristada. Võimalik eristada kõverpindasid. Ei sisalda ruumi infot. Ja sellest tulenevalt ka füüsikalist infot 47. Kolmandat järku pindasid ja jooni kasutatakse laialdaselt, sest nad omavad inuitiivset tunnetust, mis lubab disaineril nendega eksperimenteerida. Samuti saab CAD süsteemides neid esitada nii parameetrilisel kujul kui ka koonus lõigetena. Laialt on kasutusel auto- ja lennukitööstuses. 48. INTERPOLATSIOON : Nende kontrollpunktide abil saab pindasid defineerida.49. SPLAIN : Vabakujuline kõver.Splaini kirjeldamiseks kasutatakse kuup või kõrgemat järku võrrandit. See võrrand kirjeldab kõverat kahe etteantud splaini punkti vahel
50. Bezier oli prantsuse insener ning Bezier kõverate ja Bezier pindade looja, mis on praegu enamuse CAD ja arvuti graafika süsteemide aluseks. Kuup Bezier-i spline-i võrrand: B(t)=P0(1-t)3+3P1t(1-t)2+3P2t2(1-t)+P3t3, t ϵ [0,1] 51. NURBS (Non-uniform rational basis spline) – Suurem B-spline üldistus kirjeldamaks peaaegu kõiki jooni ja kujusid. Paindlikkus ja täpsus lubab NURBS mudeleid kasutada paljude “downstream” protsesside juures. Lubab sõlmpunkte mitte-ühtlaselt paigutada. NURBS’e kasutatakse üldiselt CAD-süsteemides vabade pindade kirjeldamisel 52. Ruumis kõverate detailide tegemiseks CAD’is on üheks võimaluseks “Skinning”. Luuakse detaili kere või baas kasutades ristlõikeid ning pärsat nö. tõmmatakse kerele nahk ümber, mis moodustab lõppdetaili. 53. B-rep mudel ( Boundary Representation Model) – piiravate pindade mudel. B-rep on graafidel baseeruv esitus. 3D objekti defineeritakse tippude, servade ja pindadega. Korrektse solidi jaoks: vähemalt 3 serva peavad kohtuma 1 tipus , servad peavad ühendama 2 tippu ja kuuluma 2le pinnale, pinnad ei tohi lõikuda.
54. CAD’ ides kasutatakse Boole ’i operatsioone kahe solidi ühendamisel, et saada üks solid; ühe solidi kokkupuutepinna väljalõikamisel (lahutamisel) teise solidi pinnast; kahe solidi kokkupuutepinna ühisosa saamiseks.
55. CSG (Constructive Solid Geometry ) – Keerulised solidid on kujundatud primitiivide puuna, mis on ühendatud Boole operaatorite abil. Detaili on võimalik kujundada erinevate puude abil.
56. Voxel (Volumetric pixel) - kolmemõõtmeline väikseim digitaalpildielement 57. Hübriidmudel – CSG ja B-rep segu. Modernsetes CAD süsteemides on arvuti siseselt 2 andmestruktuuri (CSG ja B-rep) üheaegselt võimalikud. Vastavalt nõuetele valitakse sobiv struktuur. Hübriid esitus ei dubleeri mudeli infot. Peamine teema on mõlema esitusviisi haldamine. CSG esituse loomine B-rep’ist on palju lihtsam kui vastupidi.
58. CAD mudelite omadused. Mudelid: 1) Traatmudel; 2) Pindmudel; 3) B-Rep; 4) CSG; 5) Hübriidmudel. Funktsionaalsus: Peidetud servade kaotamine (2- tinglikult , 3, 4, 5);
Varjutused (2, 3, 4, 5); Lõiked (3, 4, 5); Pinnajooned (2, 3, 5); Kujupinnad (2, 3, 5); Plahvatus vaade (3, 4, 5); Mudeli ajalugu (4, 5); Liikumiste analüüs (1-tinglikult, 2-tinglikult, 3, 4, 5).
59. Parameetriline modelleerimine – mõõtmetega kujundatav geomeetria. Parameetrilisel modelleerimisel registreerib süsteem, kuidas konstruktor ehitab mudelit ja jälgib antud elementidevahelisi geomeetrilisi suhteid. Parameetriline modelleermine on tehnoloogia , mille käigus CAD süsteem registreerib projekteeritava detaili n.ö. parameetrilise ajaloo 60. CAD süsteemis kasutatakse sidemeid -selleks, et teha seoseid geomeetria ja mõõtude vahel. Sedasi geomeetria muutus põhjustab mõõdu muutuse ning vastupidi. 61. Geomeetria ja mõõtmete vahel esineb ühesuunalisi ja kahesuunalisi sidemeid. Variatsiooniline – lahendatakse kõik korraga/samaaegselt –eelis – suudab hallata tsüklilisi sidemeid –puudus – aeglasem ja limiteeritud mudelite juhud mida lahendab. Parameetriline – lahendab sidemeid järjestikuliselt kasutades sidemete paljundamist –eelis – suhteliselt kiire –puudus – ei suuda opereerida tsükliliste seostega. Hübriid – mõlema lähenemise eelised kombineeritult –lahendab sidemete võrrandeid ja protsessi järjesikuliselt –kasutab vabastamise tehnikat seoste paljundamisel
62. Põhilised 3D solid tuumad: Parasolid (Solid Edge, Unigraphics, Pro/E, Microstation); 3D ACIS Modeler (Catia, Solid Works)