GENEETILISELT MUUNDATUD PÕLLUKULTUURID (0)

Kes või mis on GMO?
Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (näiteks bakter , taim), kelle pärilikkuse ainet ehk DNA-d on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades muudetud. Kui tavapärane sordiaretus tegutseb valdavalt liigile omase pärilikkuse materjaliga , siis geneetilise muundamisega on võimalus kombineerida omavahel väga kaugete liikide ning eluvormide geene.
Põllukultuuride geneetiline muundamine
Geneetiliselt muundatud (GM) ehk transgeenseid ehk muundkultuurtaimi luuakse mitmel
viisil. Üks võimalus on kasutada bakterite abi. Mullas elav agrobakter , mis põhjustab taimedes kasvajalisi muutusi, suudab ühe osa oma DNA-st taimerakku viia ja seal taime
pärilikkuse ainesse sisestada. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega, saadaksegi selle bakteri abil viia võõr-DNA taimerakkudesse. Kasutatakse ka nn DNA-püssi, millega tulistatakse taimerakku pisikesi kulla- või volframiosakesi, kuhu on eelnevalt seotud võõras DNA. Raku sees tuleb võõr-DNA metalliosakese küljest lahti ja liitub rakutuumas pärilikkuse ainesse. Sõltumata meetodist õnnestub võõr-DNAsiirdamine vaid väikesesse hulka rakkudesse. Uue päriliku info lisandumisega mõjutatakse aga geenide vahel juba varem väljakujunenud vastastikuseid toimeid, mistõttu muundkultuurid on sageli osutunud tavakultuuridest ebastabiilsemaks. Sagedamini esineb tundlikkust haiguste, põua, liigniiskuse ning muude ebasoodsate kasvutingimuste suhtes.
Geneetilise muundamise areng
Muundkultuuride loomisel on esirinnas olnud USA. 1983. aastal loodi esimene transgeenne taim – tubakas , järgnes kauase säilivusega tomat , mille nimeks sai Flavr Savr (1994). Selle GM tomati viljad talusid hästi transportimist ning olid suhteliselt kõrge kuivainesisaldusega. Ning mis peamine – viljad valmisid täisküpsuseni taimedel ning ei kippunud mädanema. Kuna turul oli hulgaliselt maitsvamaid tomatisorte, lõpetati Flavr Savr’i turustamine värskete viljadena 1997. aastal, kuid tema tugeva viljaliha tõttu kasutati sorti hiljem konservtomatina. Muundkultuuride laiem levik algas 1996. aastal seoses esimeste muundmaisi seemnepartiide turustamisega USA-s. Lähtuvalt geneetilise muundamise juures kasutatavast tehnoloogiast ja muundamise eesmärkidest, jagatakse GM kultuure kolme erinevasse generatsiooni.
Esimene põlvkonna GM kultuure hakati tootma 1990. aastate keskel ning selle GM põlvkonna loomist iseloomustas nähtav surve suurkompaniide tulubaasi kiire kergitamise suunas. Siia GM põlvkonda mais, soja , raps jne, parandatud valmimis- ja säilimisomadustega tomatid, kahjurikindlad kultuurid ( resistentsus tagatakse peamiselt bakterist Bacillus thuringiensis siirdatud toksiini sünteesiva geeniga nn Bt kultuurid). Teise põlvkonna GM kultuuride väljatöötamiseni jõuti möödunud kümnendi lõpul ning osa neist on tänaseks saanud turustamisküpseks. Seda põlvkonda iseloomustab muuhulgas tehnoloogia ja intellektuaalomandi kaitsmisele suunatud tegevus. Kõige ilmekamaks näiteks on siin terminaatorgeeni juurutamine , mis muudab põllult koristatud seemnesaagi idanemisvõimetuks, takistab seemnematerjali edasist kasutamist ning paljundamist ning suurendab põllupidaja seotust seemnefirmaga. Teise põlvkonna GM kultuuride hulka kuuluvad veel viirusresistentsust kandvad GM kultuurid ( riis , papaia, bataat , pipar,nisu, banaan jt), kala geenide ülekandmisel saavutatud suurendatud külmakindlusega kultuurid (maasikas, suhkrupeet , kartul, tomat). Teise põlvkonna GM objektide hulka loetakse ka lehmad ja lambad, kes on geneetiliste manipulatsioonide tagajärjel võimelised tootma näiteks insuliini- või interferoonirikast piima. Kolmanda põlvkonna GM kultuuride juurutamine toimub valdavalt veel teaduslike uuringute tasandil. Seda põlvkonda iseloomustavaks märksõnaks on multifunktsionaalsus. Siia alla kuuluvad parandatud vitamiinide- ja mineraalidesisaldusega põllukultuurid, parandatud füsioloogiliste omadustega taimed (kasutavad efektiivsemalt toitaineid, valgust, vett jne), vaktsiine tootvad põllu- ja aiakultuurid jne.
Kasvupinnad ja levik
Neli peamist põllukultuuri, mille sordiaretuses on geenitehnoloogiat kasutatud, on soja, mais, puuvill ja raps. Muundkultuuridest on kõige levinum soja. 60% praegu turul olevast sojast on GM.Soja kasvupind on viimastel aastatel eelkõige laienenud Brasiilias ja Argentinas.
Kui näiteks 2004 aastal kasvatati maailmas GM põllukultuure 81 miljonil hektaril, siis 2005. aastal ulatus GM põllukultuuride külvipind juba 90 miljoni hektarini. Keskmine aastane
juurdekasv oli suurem arenguriikides, ulatudes 23 %-ni. Nii näiteks kasvas India GM puuvilla pindala aastaga 160% - 2004. aastal oli GM puuvilla all Indias 0,5 miljonit, 2005. aastal juba 1,3 miljonit hektarit. Arenenud riikide GM põllukultuuride pindala kasvas aastaga 5%.
Kasutatud kirjandus:
http://www.eko.org.ee/gmo/
http://www.pikk.ee/Keskkond/gmo/muundatudkultuurid
http://www.envir.ee/959236
https://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/461/GMO%20taimede%20eelised,%20riskid.pdf