Rakendusbioloogia (0)

Keskkool - Bioloogia - Rakendus bioloogia

1 Hindamata

Üldbioloogilised teadused tegelevead teaduslike uuringutega( geneetika ,molekulaarbioloogia, rakubioloogia ,arengubioloogia jne,

Eribioloogilised teadused( botaanika ,zooloogia, loomafüsioloogia )
Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilised kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimise ja teostamises. Otsib praktiliste probleemide lahendusi inimkonna hüvanguks.
Rakendusbioloogia PLUSSID:
On aidanud edendada toiduainete tootmist ja mitmekesistamist, arendada haiguste diagnoosimeetodeid,luua uusi ravimeid, täiustada raviprotseduure
Rakendusbioloogia MIINUSED:
Bioloogilise relva väljatöötamine. Tekitavad eetilisi probleeme
Bioloogia seos teise teadustega:
Psühholoogia ja pedagoogika( käitumise mitmete külgede ja emotsioonide mõistmiseks)
Bioloogia kasutab oma uurimisala ka seaduspärasuste seletamiseks ja mõistmiseks teiste teaduste nähtusi.
Biokeemia-ja füüsika – teadused, mis uurivad elusolendite koostise ja talitluse keemilisi ja füüsikalisi aluseid.
Teine seos:
Rakenduslik ( meditsiin , veterinaaria, põllumajandus)
Seos fundamentaal-ja rakendusteaduste vahel on vastastikune. Fundamentaalteaduse avastatud nähtuste rakendamisel tekib tihti vajadus seda nähtust täpsemalt edasi uurida.
Bioonika - BIOloogia ja tehNIKA, elusloodduse eeskujude kasutamist tehnika ja tehnoloogia arendamisel. ( lennukitiiva järkjärgulist täiustamist)
Bioloogilise rakenduste lähtekohaks oli maaviljeluse ja loomakasvatuse teke ning vanaaja meditsiin.
Maaviljeluse ja loomakasvatuse ajal aretati kodustatud liikide sorte ja tõuge.
Kurgi , kapsa, piima ja teiste toiduainete hapendamine – piimhapebakterid
Juustusortide valmistamisel- hallitusseened
Alkohoolsete jookide ,aga samuti ka pagaritoodete valmistamisel- pärmseened
Esimene ja ilmelt inimkonna ajaloo kõige tähtsam toiduainete töötluse produkt oli LEIB
Juuretis on rikkalikult mikroobe sisaldav käärinud aine, millega kutsutakse esile käärimine .
Mitmesuguseid biotehnoloogilist laadi töötlusi on ammustest aegadest tehtud ka piimaga .
Jogurt on teine kindlal viisil töödeldav hapupiimaliik. Jogurti lähteaineks on täispiim, mida hapendatakse piimhapebakterite puhaskultuuriga.
Vanaaja biotehnoloogiast oli kõige keerulisem ja mitmekesisem juustutegemine.
Paleontoloogilised luuleiud tunnistavad, et juba ürginimesed sooritasid kirurgilisi operatsioone. Alles 19.sajandi teisel poolel jõudsid bioloogiaalased fundamentaaluuringud nii kaugele, et hakkasid omakorda toetama meditsiini ja põllumajanduslikke rakendusi.
Suurimaks teadlaseks, kes muutis 19. Sajandil arusaamu elu tekkest ja paljude biootiliste protsesside olemusest, oli prantslane Louis Pasteur (1822- 1895 ). Oma paljude avastuste kõrval tõestas ta 1860.aastatel , et elusolendid tekivad ainult teistest olemasolevatest elusolenditest. Käärimisel, hapendumisel ja roiskumisel ei teki elusolendid neis protsessides, vaid olemasolevad mikroobid põhjustavad neid protsesse. Pasteuri nimi kinnistus rakendusbioloogiasse terminiga ,, pastöriseerimine ‘’.
Antibiootikumide avastaja Alexander Fleming. Ta avastas, et rohehalliku ( Penicillium ) juuresolekul tema bakterikultuurid ei kasva, vaid hävivad. Antibiootikumid on ained, mida toodavad ja eritavad keskkonda paljud hallitusseened ja osa bakterid , et tõrjuda konkureerivaid mikroobe. Antibiootikumid hävitavad neid või pärsivad nende paljunemist.
Viirushaiguste puhul on antibiootikumid kasutud.
Taime- ja loomaaretus muutus märksa edukamaks, kui võeti kasutusele Gregor Mendeli avastatud geneetika seaduspärasustel põhinevad ristamis- ja valikumeetodid.
Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtt.
Baktereid ja seeni kasutatakse taimede seenhaiguste ja kahjurputukate biotõrjeks ning baktereid heitvete puhastamiseks .
Biotõrje on umbrohu, metsa- ja aiakahjurite, taimehaiguste jms. leviku piiramine mitmesuguste looduslike mehhanismide kaasabil. Selles kasutatakse linde, putukaid, seeni, baktereid ja viirusi. Biotõrje on üks mahepõllunduse eeldusi .
Biotõrjed:
Seen seene vastu – Nakatumine toimub eostega värskelt raiutud kändude kaudu. Värskete kändude töötlemine biotõrjevahendiga ROTSTOP vähendab oluliselt nende nakatumist juurepessu eostega.
Ferromoonid biotõrjes – Kahjurputukate meelitamine surmalõksu - ferromoonpüünisesse. Seda võimaldavad putukate hormoonisarnased ained ferromoonid. Putukatele väga olulised suguferomoonid, mille toimel leiavad isased putukad emaseid.
Bakteritoksiin putukate vastu – Bacillus thuringensis toksiin. See bakter sünteesib spooride moodustamise käigus glükoproteiinse ühendi, mis putuka seedetraktis aktiveerub ja lõhustab sooleepiteeli rakke ning põhjustab putuka surma.
Reovete puhastamine – Tööstuslike ja olmeheitvete puhastamiseks kasutatakse muude vahendite kõrval peamiselt biopuhasteid ehk aerotanke – suuri raudbetoonmahuteid.
TAIMEDE MERISTEEMPALJUNDUS
Meristeempaljundus on üks taimede vegetatiivse paljundamise ehk kloonimise meetodeist.
Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA molekul , rakk või organism.
Taimi on iidsetest aegadest vegetatiivselt paljundanud nt paljundamine mugulate , sibulate, pistikute, poogendite või muude vegetatiivsete taimeosade abil on sisuliselt kloonimine.
Meristeempaljundus – meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivse järglaste saamiseks. Algkude- meristeem , olgu see võrsete tippudes või pungades jne. Meristeemi rakud pole diferentseerunud s.t pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma. Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite toimel võivad meristeemirakud anda alguse kogu taime arengule, s.t nad on totipotentsed(,,kõikvõimelised’’. Ühest meristeemilõigust võib saada sadu või koguni tuhandeid võrseid.
Meristeempaljundust hakati kasutama raskesti paljundatavate taimede (nt orhideed, viljapuud ) istutusmaterjali kiireks tootmiseks. Kasutatakse ka looduskaitses ühe meetodina hävimisohus taimeliikide kaitseks.
HÜBRIDOOMITEHNOLOOGIA JA MONOKLOONSED ANTIKEHAD
1960.aastate keskel leiti meetod imetajate rakkude liitmiseks üheks rakuks, mille ühendtuumas sisalduvad mõlema lähteraku kõik kromosoomid . Võimalikuks sai ka eri liikide, näiteks inimese ja hiire rakkude ühendamine. Saadud hübriidrakud on jagunemisvõimelised. See on somaatiliste rakkude hübriidimise meetod. Laia kasutuse leidsid somaatilised hübriidrakud pärast seda, kui 1975a. leiutati hübridoomitehnoloogia monokloonsete antikehade tootmiseks.
Antikehi toodavad antigeeniga aktiveeritud B-lümfotsüütidest tekkivad plasmarakud, kuid need ei ole võimelised jagunema ega pikemat aega väljaspool organismi elama.
Hübridoom on antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid ; luuakse monokloonse antikeha saamiseks.
Lümfotsüüdid on vere leukotsüütide hulka kuuluvad rakud. Nad on organismi immuunsüsteemi tähtsaimad elemendid.
Antigeen on mis tahes kehavõõras s.t teiselt organismilt pärit aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke.
Antikehad on valgud , mis kaitsevad organismi patogeenide( bakterite, viiruste, toksiinide jms.) eest.
Hübirdoomi omadustest on olulised kaks:
Aktiveeritud lümfotsüütidest pärineb võime toota antikeha kasutatud antigeeni vastu ja müeloomist tuleneb kasvajarakule omane piiramatu jagunemise võime. Iga hübridoomikloon produtseerib ühte tüüpi antikehi- monokloonsed antikehad.
Antiseerum on vereseerum , mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu kas ühe või mitme antigeeni vastu.
Monokloonseid antikehi kasutatakse:

Vastava antigeeni (mida kasutati hiire immuniseerimisel) olemasolu ja kontsentratsiooni määramiseks ainete segus või rakus.
Selle aine väga puhtaks eraldamiseks segust
Meditsiinilises ja veterinaarses diagnostikas

Rasedustest – See seisneb kooriongonadotropiini (hCG) sisalduse määramiseks uriinis monokloonsel antikehal põhineva immuunreaktsiooni abil.
EMBRÜOSIIRDAMINE JA VILJASTAMINE IN VITRO IMETAJATEL
Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse.
Rakenduslik huvi embrüosiirdamise vastu koduloomadel tekkis pärast seda, kui avastati ja eraldati gonadotroopsed hormoonid, sealhulgas folliikuleid stimuleeriv hormoon. Need hormoonid said loomakasvatusfirmadele kättesaadavaks 1950. aastatel. Nende manustamisega sai emasloomal esile kutsuda superovulatsiooni ehk hulgiovulatsiooni, mille puhul üheaegselt küpseb ja eraldub näiteks lehma munasarjast 5-10, vahel kuni 30 munarakku. Seejärel teostatakse kunstlik seemendamine ning 6-8 päeva hiljem pestakse embrüod emakast välja.
Teiselt loomalt pärit embrüotest järglasi sünnitanud loomi nimetatakse ka surrogaat- ehk asendusemadeks.
Kasutatakse munarakkude eraldamist kas munajuhast või otse munasarjast, nende viljastamist in vitro (ld. ‘klaasis’, s.t väljaspool organismi) ja embrüote kultiveerimist sobiva arengujärguni.
Embrüosiirdamist kasutatakse peamisele perekondade puhul, kus naisel esineb mingi terviserike, mis takistab tema rasestumist tavalisel viisil.
Eestis pole lubatud kasutada asendusema.
IMETAJATE KLOONIMINE
Organismikloon on vegetatiivsel paljunemisel või paljundamisel tekkinud ühe vanema järglaskond, mille isendid on geneetiliselt identsed nii omavahel kui ka vanemaga
Selgroogsete hulgas vegetatiivset paljunemist ei esine. Kuid on üks erandjuht. Mitmetel selgroogsetel loomadel, eriti imetajatel, tekib vahetevahel ühemunamitmikuid, kõige sagedamini kaksikud.
Imetajate kloonimine embrüolõhestuse meetodil e. embrüonaalkloonimine on loomuliku protsessi tehnoloogiline teisend.
Teine kloonimismeetod seisneb somaatilise ehk diferentseerunud keharaku tuuma siirdamises munarakku, mille oma tuum on kõrvaldatud
On kloonitud täiskasvanud isendi keharaku tuuma baasil lamba, kellele pandi nimeks Dolly . Nad olid elektrilise impulsiga sundinud 6-aastase ute udararaku ühinema munarakuga, millest eelnevalt oli eemaldatud tuum. See impulss käivitas ka tekkinud ,, vegetatiivse’’ sügoodi embrüonaalse arengu.
Reproduktiivne kloonimine tähendab indiviidide vegetatiivset paljundamist.
Terapeutilise kloonimise idee tekkis pärast seda, kui avastati, et embrüonaalseid tüvirakke saab kasutada rakuteraapia.
Selgroogsete tüvirakud on diferentseerumata või vähe diferentseerunud jagunemisvõimelised, mis võivad diferentseeruda teisteks rakutüüpideks, kuid säilitavad endasuguseid.
Ravimeetodeid, mille puhul organismi hävinuid rakke või organismi hävinud rakke või organite kahjustunud funktsioone taastatakse tüvirakkude siirdamisega, nimetatakse rakuteraapiaks.
Kõige suurema arengupotentsiaaliga tüvirakud on sügoodi esimestel jagunemistel tekkivad lõigustusrakud(blastomeerid). Need on totipotentsed.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 5 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-03-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ANNAk123 Õppematerjali autor

bioloogia embrüo antikeha bakter rakud monokloonse tehnoloogia kloonimine tehnoloogia diferentseerunud revolutsioon tüvirakud

Sarnased õppematerjalid

docx

Bioloogia ja selle harud

Objektide uurimine või nähtuste olemus - fundamentaalteadus. See moodustab vastava teaduse – füüsika,keemia,bioloogia jt- tuuma, tema sisu: faktid, seadused,teooriad,hüpoteesid. Loodusnähtused praktilised baasil – rakendusteadused (põllumajanduse,meditsiini,tööstuse,energeetika,transpordi, olme jm tarbeks) Bioloogia: Üldbioloogilised teadused tegelevead teaduslike uuringutega(geneetika,molekulaarbioloogia,rakubioloogia,arengubio loogia jne, Eribioloogilised teadused(botaanika,zooloogia,loomafüsioloogia) Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilised kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimise ja teostamises. Otsib praktiliste probleemide lahendusi inimkonna hüvanguks. Rakendusbioloogia PLUSSID: On aidanud edendada toiduainete tootmist ja mitmekesistamist, arendada haiguste diagnoosimeetodeid,luua uusi ravimeid, täiustada raviprotseduure Rakendusbioloogia MIINUSED:

Bioloogia

docx

Rakendusbioloogia, kloonimine, tüvirakud, rakuteraapia

BIOLOOGIA Fundamentaalteadus- uuritakse objektide ja nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi Rakendusteadus- teadus, mis tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi, olme jm. tarbeks Biotehnoloogia- rakendusbioloogilised meetodid ja protseduurid, mille puhul elusorjanismidele omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. Biomeditsiin- bioloogiliste ja meditsiiniliste uuringute süntees, mis on suunatud uusima bioloogia avastuste meditsiiniliste rakenduste leiutamisele ja kasutamisele. Rakendusbioloogia lähtekohad Mikroorganismid · Kurgi, kapsa, piima ja teiste toiduainete hapendamine toimub piinhappebakterite tegevusel · Mitmed juustusordid valmivad hallitusseente osalusel · Alkohoolsete jookida

Bioloogia

docx

Biotehnoloogia õpimapp

Õpimapp bioloogias Koostaja: Helena Tomson 12. A klass Juhendajad: Leili Järv Tallinn 2013 SISUKORD MÕISTETELEHT Antigeen mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke. Antikeha erilise koostise ja struktuuriga valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni. Biotehnoloogia rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüokloonimine varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identsete genotüübiga järglaste saamiseks. Embrüoplast blastotsüsti ühel poolusel moodustunud tihe rakukobar, millest

Biotehnoloogia

docx

Bioloogia kasutusvõimalusi. Embrüo.

BIOLOOGIA SAAVUTUSTE KASUTUSVÕIMALUS 1. Mis on fundamentaal ja rakendusbioloogia? Fundamentaal- e. põhiteadus Uuritakse objektide või nähtuste olemust ja seaduspärasusi. (nt. Füüsika, Keemia, Bioloogia) Rakendusteadus Tegelevad loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamisega, arendamisega nt. Meditsiiini ja põllumajanduse tarbeks. Üldbioloogiline teadus Süvateaduslik uuring (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia jne) Eribioloogiline teadus botaanika, taimegeograafia, zooloogia

Bioloogia

doc

Raku- ja embrüotehnoloogia

(faktid, seadused, teooriad, hüpoteesid) Rakendusteadus-tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi jm tarbeks. Bioloogia jaguneb kaheks: #Üldbioloogia (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, arengubioloogia, ökoloogia ja evolutsioonibioloogia) #Eribioloogia (botaanika, zooloogia, loomafüsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia) Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Biotehnoloogia-rakendusbioloogiline meetod või protseduur, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. Bioonika-eluslooduse eeskuju kasutamine tehnika ja tehnoloogia arendamisel. Küberneetika-teadus juhtimisest ja sidest masinas, organismis ja ühiskonnas.

Biotehnoloogia

doc

Rakendusbioloogia

1.Rakendusbioloogia 1.1 Biotehnoloogia Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatud praktilises kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Otsivad avastatud loodusseaduste kasutamisvõimalusi. Biotehnoloogia rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Põhilised biotehn.-s kasutatavad organismid on bakterid ja seened. Hübriidteadus nagu biomeditsiin. Hübriidjõud e. Heteroos. Antibiootikumid on ained, mida toodavad ja eritavad keskkonda paljud hallitusseened ja osa baktereid, et tõrjuda konkureerivaid mikroobe. Putukate hormoonisarnased ained on feromoonid. Plussid Miinused

Bioloogia

docx

Fundamentaal- ja rakendusteadused

geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, 7.Kloon, kloonimine, meriteempaljundus arengubioloogia jt, aga ka eribioloogilised Meristeempaljundus on üks taimede vegetatiivse teadused, näiteks botaanika, zooloogia, paljundamise ehk kloonimise meetodeist. loomafüsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia. Kloonimine tähendab geneetiliselt identse Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste järglaskonna saamist paljundatavast poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA lahenduste uurimises ja teostamises. molekul, rakk või organism. Saadud järglaskond 3.Biotehnoloogia, bioonika, küberneetika moodustab klooni. Biotehnoloogiaks nimetatakse 8.Hübridoomitehnoloogia, hübridoomid,

Bioloogia

docx

Rakendusbioloogia 3. kursuse mõisted

Mille poolest erineb rakendusteadus fundamentaalteadusest ning kuidas on nad seotud ? Rakendusteadus tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise otsimise ja arendamisega; fundamentaalteadus tegeleb objektide või nähtuste olemuse uurimise ja seletamisega. Fundamentaalteadused loovad uusi teadmiseid ning rakendusteadused rakendavad neid. Kui rakendamise korral avastatakse uus nähtus, tekib selle kohta fundamentaalteadus, mis seda nähtust uurima hakkab. Mis on biotehnoloogia ja rakendusbioloogia erinevus ? Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haru. Rakendusbioloogia otsib bioloogilistele nähtustele rakendusi ning biotehnoloogia on üheks selliseks rakenduseks. (elusorganismidele omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks) Bioloogia on teoreetiline ning rakenduslik teadus. Bioloogial on seoseid psühholoogiaga. Meristeempaljundus võimaldab vabastada taimi viirushaigustest

Bioloogia

Rohkem sarnaseid