Läksin läbi vihma ja pori Oli suvine pühapäeva õhtupoolik, kui sõitsin sõbra juurest koju rattaga mööda külateed. Ma olin surm väsinud väntamisest mööda aukliku teed. Oma kodu märgates silmapiiril tundsin kergendust nagu ma ei oleks pikka maad maha sõitnud ja pähe tekkisid mõtte lähedalt ajast paar magusat õuna võtta. Aija juurde jõudes märkasin et taevas täitus tumedate pilvedega ja mõni hetk hiljem hakkas sadama. Minu nägu katsid külmad ja teravad vihmapiisad. Tol hetkel ma ei mõelnud enam õuntele ning haarasin ratta ja hakkasin väntama. Tee peal täitusid põhjatud augud vihmaveega mõne minutiga ja vesi muutus seal tumedaks. Mu riided olid läbi märjad ja veest raskeks muutunud ja ma sõitsin otse läbi poriste lompide.
Võru county By: Casper Gregory Tanner Leies From: Audru School Teacher: Sirje Aija Class: 7a Võru county is south of Estonia. It is bordered to Võru county the north by the Põlva county, west by Valga county, south by Latvia and east by Russia. W he re it is? There are 13 municipalities in Võru county. Municipalities Urban municipality: § Võru Rural municipalities: § Antsla Parish
18. sajandil algas Baltimaades valgustusajastu- ja ratsionalismiperiood (Aufklärung, Rationalismus), mis saabus Saksamaal siinse baltisaksa haritlaskonna ja vaimulike kaudu. Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa olid erilises koloniaalstaatuses, koloniaalmudel polnud selline nagu mujal maailmas. Baltikum oli pärast Põhjasõda Vene tsaaririigi provints, kus baltisaksa aadelkond säilitas eriõiguste läbi oma privileegid. Baltlased (baltisakslased) ammutasid ideid hariduse ja vaimuelu osas Saksamaalt, kuid Saksamaa oli nad juba unustanud. Baltlased otsisid oma identiteedile uut pidepunkti, mis polnud enam mitte saksamaa vaid kohalik rahvas, luues Baltikumis uue koloniaalse uue kultuurilise baltisaksa areaali, kus arenes koloniaalkultuur. Valgustuslikest ideedest innustatuna hakati uurima põlisrahvaste kombeid nii nagu mujalgi Euroopas hakkasid koloniseerivad nn. emamaad uurima oma koloniaalvaldustes põlisasunikke. Kui saksamaal toimus rahvavalgus...
Kommete sügavust ning siis kaotab kultuuriturism oma ehtsuse. Kultuuriturism tähendab palju rohkemat kui tänavatel seisvaid monumente vaadata . Oluline on õppida tundma sihtriigi elanike, kultuure ja tavasid. Saades kaasa mingi kogemus, on inimene kindlasti kultuurselt palju targem kui kuulata fakte, mida giidid tutvustavad. 2. Riga Has a New Brand Image LIVE RIGA and Many Ambitious Plans (Baltic Outlook november 2009, Autor: Aiga Pelane, Aija Braslina/ BNS) Läti on väike Läänemereäärne riik iidse ajaloo ja traditsioonidega. Vaatamata Riia halvale majanduslikule olukorrale üritatakse majandust ja turismi siiski kõigest väest jälle jalule seada. Plaan on teha Riiast kultuuri ja ajaloo keskus, mis oleks külastatud paljude inimeste poolt üle maailma. Artiklis oli toodud näiteid selle kohta, mida teha, et turism areneks. Arendades turismitööstust oleks võimalik järgmiseks aastaks luua umbes 10 000 uut töökohta
Juba esimesel pühapäeval mindi linna sulast ja tüdrukut otsima , samas kohtuti ka uute naabritega. Kui sulane tallu tööle tuli tehti tööd kõvasti," kui sulane sai söögitundigi siis peremees ei saanud sagedasti sedagi: pidi sel ajal külvama." Kui andres oli alguses arvanud et kui sulane tuleb jääb tal endal aega aedade kohandamiseks ja muuks tarvilikuks siis tegelikult neelas külv kogu nende aja. Enne sõnnikuvedu jõuti siiski kesalt mõnikümmend koormat kive aija äärde hunnikusse vedada" las käime korda kolmgi nõnda kõik põllud üle, rääkis peremees, siis on juba teine tundmus sahkpuid peos hoida" sel kevadel jõudis peremees siiski veel ühe töö ära teha nimelt kaevas ta ühe põllunõkku tüki kraavi, see pidi nimelt olema sissejuhatuseks järgnevatele. Sõnnikkuvedu tehti mitme taluga koos kuid andres sai sellest kõige vähem kasu kuna tema laudas oli sõnnikut vähem kui teistel. Juba valmistuti
Muuseas, väljendid ,,mehele minema" ja ,,tema omaks saama" näitavad kujukalt ära naise allutatuse. Mees aga ,,võttis" OMALE naise. Ja kunagi ei öeldud vastupidi naine ei võtnud meest ja mees ei läinud naisele. See on meie keeles säilinud tänapäevani, kuigi nüüdisajal võtavad ja jätavad nii naised kui mehed õiguslikult samaväärsetel alustel (EV põhiseadus, 2. ptk. §27). (suuline vestlus psühholoog Aija Kalaga. 09.01.2008) 19. sajandil oli muuseas väga oluline, kellega lähemalt suheldi. Kui sulane ja teenijatüdruk omavahel abielu sõlmisid, see oli küll raske vaesuse tõttu, kuid siiski, ühiskonna silmis neid hukka ei mõistetud ning olid nii-öelda paras paar. Aga mis puutub talupere poegade ja tütarde abiellumist teenijatega, seda peeti häbiasjaks. See näitab veel kord, et taluteenijate seisust peeti alamaks. (Peterson 2006: 9) 1.1.3. Naine ja lapsed
835 1207 Aamisepp Andres Harju 03:48:01 M21 1094 1157 Aarniste Marek Tallinn 04:01:03 M21 1705 1357 Aas Jaanek Harju 04:31:48 M21 1347 1392 Aasaru Juhan Tartu 04:12:12 M21 145 508 Aasla Meelis Tallinn 03:06:53 M21 1226 1988 Ahven Priit Valga 04:06:51 M21 1492 2750 Aiaots Sander Tallinn 04:19:59 M21 2178 2158 Aija Ingmar Tartu 05:11:15 M21 13 90 Ainsalu Markku Tartu 02:44:48 M21 804 2337 Aksel Indrek Lääne-Viru 03:46:31 M21 948 1187 Albri Kalev Tallinn 03:53:46 M21 729 1083 Allik Ando Tallinn 03:42:30 M21 1212 543 Alttoa Risto Tallinn 04:05:42 M21 599 312 Alumaa Alar Harju 03:35:54 M21 1993 2544 Ambros Andres Tallinn 04:52:17 M21
Aust ria Vienna 1,562,000 t Ufa- Azerb aija n 8a ku Belarus 1.792,000 Mosco w Kaza n'
Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . ...
V¨aike kanji s˜onastik Vastavalt “Nihongo shoho” m¨argij¨arjestusele Indrek Pehk 31. oktoober 2001. a. ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO チュウ〔音〕 あ た る〔訓〕 う ち〔訓〕 な 中 か〔訓〕 4 11 38 1 卜文 卜文 ✄ きかん ぐんき ✂象形 ✁S˜ojav¨ae lipuvarda 旗竿 kujutis 軍旗, luu- ja pronkskirjas on n¨aiteid, kus lipu u¨ lal ja all on kujutatud o˜ huvoolus liikuvaid linte nagu viirlipul ふきながし さい 吹流.〔説文〕toob seose manan˜ouga 口, mis ei pea paika, 中 asemel on manan˜ouga し じ seotud hoopis ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
