2. Eesti sõnaloojad: · Friedrich Reinhold Kreutzwald: rahvus, voorus, hapnik, süsinik, lämmastik · Karl August Hremann: sünnipäev, kaaskond, koolkond, saatkond, kõnetraat, ilukiri, tuiksoon · Villem Grünthal-Ridala: luide, ulgumeri põgus, kirgas · Johannes Aavik: mõrv, roim, relv, raev, kolp, sark · Johannes Voldemar: veski, iive, sete, maak, üte, elamu · Ain Kaalep: vandel, kineast, lõiming · Manivalde Lubi: küülik · Ustus Agur: kõrgkool · Henn Saari: riistvara, tarkvara 3. Tegusõna käändelised vormid · Da-infinitiiv kirjutatada liitvormides lahku · Vat-infinitiin teadvat, lootvat, olevat · Ma-infinitiiv o mas aru saamas, ette lugemas o mast ette hüppamast, lootmast
Kainik 7-11 aastane laps Pale nägu Tour reis Palukas pohl Triller põnevik Turiaad võistlus Tõik fakt Tähik kviitung Täksima komposteerima Täksima taguma Türp kombinesoon Ulme ebareaalne Ulme fantaasia Ulmeline fantastiline Uutma uuendama Vaarak sai Vaarak-kohupiimasai Vabarn vaarikas Vaegur invaliid Vampiir vereimeja Vandel elevandiluu Vastne uus Velbas agaralt Veli vend Verbaalne suuline Virn kuhi Visioon nägemus Väisama külastama Välu lagendik Üllitis uudisväljaanna Ürgama algama
neid ohtlikust paigast eemale. Elevandivahelisi kaklusi tuleb harva ette. Meeleelunditest on elevandil kõige paremini arenenud haistmine ja kuulmine. Valvsaks muutunud loom ajab oma suured kõrvalestad hiiglaslike purjedena laiali, tõstab londi kõrgele ning liigutab seda siia-sinna, et tuule toodud lõhnu paremini haista. Elevant on küll kõige suurem, kuid ka üks õnnetuma saatusega loomi. Tema võhad (vandel ehk elevandiluu) on ammusest ajast olnud peaaegu niisama otsitud ja hinnatud kui kuld. Enam kui pool sajandit tagasi keelustati reguleerimata elevandijaht ametlikul, loodi mitmed rahvuspargid ja aafrika elevant õnnestus päästa. Inimestel on elevantidest palju kasu. Peale võhkade kasutatakse veel liha, nahka, luid ja isegi saba tipus kasvavaid jäiku karvu. Lastele meeldib ikka vee ja poriga mängida - pole elevandipojadki erandid.
hinnangusõnad superema superinnovaatiline rumal interjektsioon/üneem Oh Proosit! id Seltsiks orangutanid ja simpansid male muide, veenma ese, roim lünk, laip, relv, range, siiras, naasma, taunima evima sulnis reetma, väisama embama, liibuma mõrv, nördima, süüme, uje selmet nentima laup malbe, tõik aabe, meenuma, õõv hõivama nõme, küülik, rümp tuvastama tarnima mört meede raal nürmik vandel tärk ulme hõlvama sudu, selve, eirama rula vuplid kolp, ema, jõgi, kaks, kala, keel, nimi, puu, päev, vesi; elama ja olema. hing, ilm, isa, jalg, jää, kask, koda, käsi, lind, maa, öö, üks. amb, kotkas, kõht, külm, lõuna, meel, peni, tuul, vana; jagama ja jaksama.
Tammemägi (Setumaa) - virve, taidur, naima, targastma, itkema, suigatama, toona. Grüntal Ridala (Muhumaa) - lõust, läitma, pigemini, range, võigas, tõhus, tüüne. Gustav Suits - mõskma e pesema, ätse e karikakar. Eduard Vilde (Rakvere) - pork, tulitama, melu. Mihkel Veski - istik, paduvihm, suir e õietolm, loik, lomp, vats, sõltus e trip. Lubi - küülik, raal, pell e toruklamber, olme, kuukulgur. Anniste - ulme, õilis. Kaalep - vandel. Kusjuures, Čapekilt tuleb sõna robot. Johannes Aavik • Saaremaalt, purism - keele puhastamine võõrsõnadest (nt soome k elekter - sähkö) • enne teda mõtles Tiesmann ka sõnu välja, aga söödi aafrikas ära (kingalin, lutolin) • ütleb, et “verraten” on kohutavaim sõna -> reetma veenma laup sulnis rõve taunima lüüme e läbipaistev ürm e õnnetusjuhtum liibuma ulgumeri uje nõme selmet solge e graatsiline niivis e naiivne
4 Tammemägi (Setumaa) virve, taidur, naima, targastma, itkema, suigatama, toona. Grüntal Ridala (Muhumaa) lõust, läitma, pigemini, range, võigas, tõhus, tüüne. Gustav Suits mõskma e pesema, ätse e karikakar. Eduard Vilde (Rakvere) pork, tulitama, melu. Mihkel Veski istik, paduvihm, suir e õietolm, loik, lomp, vats, sõltus e trip. Lubi küülik, raal, pell e toruklamber, olme, kuukulgur. Anniste ulme, õilis. Kaalep vandel. Kusjuures, Capekilt tuleb sõna robot. Johannes Aavik · Saaremaalt, purism keele puhastamine võõrsõnadest (nt soome k elekter sähkö) · enne teda mõtles Tiesmann ka sõnu välja, aga söödi aafrikas ära (kingalin, lutolin) · ütleb, et "verraten" on kohutavaim sõna > reetma Võõrsõnad Bilateraalne kahekülgne, jidis juudi keel, ambivalente ühest asjast kahetine arusaam, sublimatsioon , renomee , lapsuslingua keelevääratus Murdesõnad Foneetika
c) sünekdohhid (osa terviku asemel, tervik osa asemel nt lintsaba) d) teiste erialade oskuskeele laenud (nt merendusterminid lennunduses) - eesti murretest: sõnale uue tähenduse ja kuju andmine Probleemid: murdekeele probleemid laenatud sõnadega (kähr = mäger VS kährik) - tehisloomest a) vaba ehk suvaline kombineerimine (nt raal) b) aluskeelendile toetumine: raie (malev male), täiendamine (ürp türp), jrk vahetamine (elevandiluu vandel), assotsiatsioonide kasutamine (vaip laip) - võõrkeelte laenud. Laenatakse nt sugulaskeeltest, eriala juhtkeeltest (nt ingl k geim ja sett). a) Tsitaatlaenud (nt de iure) b) Pärislaenud võõrsõnana (nt disain) c) Tõlkelaenud (nt viisaastak) d) Tähenduslaenud (nt arvutihiir) e) Laenlühenditega liitsõnad (nt e-hääletus, m-pilet) f) Ladina ja vanakreeka morfeemid (nt hüper-, -loogia). Soovitatavalt otseülevõtt (nt küberneetika, mitte saibernetiks)
Hea keele säilitamiseks peab Kaalep oluliseks ka teatud laensõnade kaotamist. Eriti ebameeldivad on tema jaoks sõnad ,,kruiis, gastroll ja broneerima". Need sõnad saaks vastavalt asendada ,,ristak", ,,külalus" ja ,,kinni panema". Samas võib eesti keelest tuletada ka uued sõnad, kuid Kaalep rõhutab, et need sõnad meie keelde ei sobi. Keeleuuendajana meeldib Kaalepile tuletada uusi sõnu pigem murdetüvedest kui kõlasarnasuse järgi ja teistest keeltest. Näiteks võib tuua ,,vandel", mis on tuletatud sõnast ,,elevandiluu". Teiseks näiteks on ,,teavitama" ja ,,teave/teabe", mis on tuletatud murdekeelsest sõnast ,,täävitama". Türgi keelest on Ain Kaalep laenanud sõna ,,seder" ehk rannakarbikesed ja galeegi keelest ,,hõber" ehk puutumatu, neitsilik. Sõnalaene on Kaalep kasutanud peamiselt luuletõlgetes. Pronkssõdur räägib Üht-teist ma kuulen siin Tõnismäel, või krimmitatareid, rahvaid neid
*Orgia (261) - ohjeldamatu TEHN rajatis, mille kaudu laev sõidab prassing; AJ pidustus Dionysose auks ühelt veetasemelt teisele Vana-Kreekas *Pluton (265) - kreeklaste rikkust andev *Lüüs (262) - ED pikaldane palaviku maapõuejumal, keda on võrdsustatud vaibumine; BIOL orgaaniliste struktuuride allmaailmavalitseja Hadesega Ptk XIV-XVI *Vandel (269) elevandiluu *Kaaristu (269) arkaad, sammastele v *Malahhiit (266) roheline mineraal piilaritele toetuv kaarestik *Rihtima (268) õigeks, parajaks seadma; *Neimama (274) kätte maksma sobitama, sättima Isiklik arvamus Esiteks, alustagem sellest, et mulle see raamat meeldis. Peamisteks teguriteks ses osas pean ma head sõnavara ja inimpsühholoogia püsimatuse üle peidetult filosofeerimist
antiikajaloos kõige enam, kuna kunstnik pidas seda kangelaslikkuse näitajaks. Ükski maalija ei olnud varem maalinud nii meisterlikult tühja ruumi ja ruumilist sügavust, mis arhitektuurilisi masse ja figuure omavahel lahutavad ja ühendavad. Maali lõpetas David Roomas, kus see sai rahvusvahelist tähelepanu ja andis uusklassitsistlikule maalikunstile õige hoo sisse. Eriti Revolutsioonieelses Pariisis, kus ühiskond vajas muutumiseks ülimat kangelaslikkust, oli „Horatiuse vandel“ eriline menu. Davidi järgmisteks suurteosteks olid Prantsusmaal päevakajalise probleemiga „Sokratese surm“ (1787) ja 1788. aastal alustatud „Liktorid toovad Brutusele tema poegade surnukehad“. Ka selle teema kajastas kaudselt patriotismi laia levikut Prantsusmaal. 20 1.4. REVOLUTSIOONI AEG Revolutsiooni algul tundis David kohe vajadust ühineda kolmanda seisusega ja selle nõudmistega. Ta andis kõik, mida suutis, revolutsioonile: võitles kunstnike õiguste eest ja
o Vandekaaslus, lepingulisus Linnaõigus oli omavahel tihedalt integreeritud (vande)kaaslus õigus, mida sageli nimetati kogukonnaks, kommuuniks (commune). Kommuun põhines kõigi tema (alg)liikmete vahelisel olemasoleval või väidetaval lepingul (hartal), mida võib pidada ühiskondliku lepingu algideeks. Mitmed linnad rajanesidki hartale antud kollektiivsel pidulikul vandel või mitmel järjestikusel hartale antud truudusvandel (kodanikuvanne) Eeskujuna võib ühelt poolt vaadelda lääniõigusest pärinevat senjööri ja vasalli suhet sätestavat vasalliteedi lepingut või ka abielu(lepingut). Antud lepinguga võeti endale mingi kindel staatus, astuti alalistesse suhetesse, mille tingimused määratleti õigusnormidega ja mida pooled ei saanud omatahtsi muuta
rahvapillidena nagu Venezuela guiro, tühi kõrvitsakoor sakilise pinnaga. Kraabitsaga seotud on ka käristid, mida kasutati keskajal pühal nädalal korraldatud usutseremooniatel. Käristiga seotud ürgsed hõimutavad taaselustusid 20. sajandi keskel, kui selle võtsid omaks jalgpallifännid. Kastanjetid Muistsed kastanjetid ehk plagistid on tuntud üle 5000 aasta. Kõige primitiivsemal kujul olid need 2 keppi, mida taoti teineteise vastu. On leitud puit-, vandel- ja metallplagiste. Nende ülesanne oli asendada käte plaksutamist tantsu saateks ning peletada kuradeid. Ühe käega mängitavad hingedega plagistid olid olemas juba Sumeris, kui nendega saadeti tütarlaste tantsu 3.-nda aastatuhande algul eKr. Õõnesplagistid, mida valmistati jõehobuhambaist, ilmusid Egiptuses ligi 2000 eKr. Mõnel oli looduslik õõs, teistes suurendati seda, et hääl oleks valjem. Osale puuriti augud sisse, et neid paarikaupa kokku siduda
On selge, et plastmasside leiutamine 19-nda sajandi keskel on tuntavalt muutnud meid ümbritseva keskkonna koostist. Plastikud on vallutanud nii meie kodud, töökoha, iga mõeldava tööstuse ning eriala kui ka muutunud meediumiks kunstis. Enne plastide kasutusele võttu kasutati plastmassidele sarnaste omadustega looduslikke materjale - näiteks sarv, merevaik, sellak ehk lakivaik (eksootilistel taimedel elutsevate täide eritatav kummitaoline vedelik) [5], männivaik, vandel, kilpkonnaluu jt, mida saab sarnaselt plastikule vormida. Tänapäeval on termin ,,plastik" üldiseks nimetajaks kõigile sünteetilistele materjalidele ja nagu ka nende nimi viitab on kõigi plastikute ühiseks omaduseks kerge vormitavus ning painutatavus. Varased plastikud olidki looduslike materjalide derivaadid. 19-ndal sajandil toimus sünteetilise keemia arengus tormiline edasiminek
(ÜRO Uimastite ja Kuritegevuse Büroo), The World Bank (Maailmapank), WCO (Maailma Tolliorganisatsioon) • Strateegiline plaan 2016-2020: vähendada salaküttimist ja loodusega äritsemist • 2014 Londoni deklaratsioon – rahvusvahelise koostöö tugevdamine illegaalse kaubanduse vastu Raport 2016 hõlmas 7 000 liiki (2016): ︎Mööbel – Dalbergia ehk nn roosipuu ︎Kunst, ehted – vandel ︎Mood – reptiilid, suured kassid ︎Kosmeetika ja parfüümid – akvilaaria ︎Toit, meditsiin – soomusloom, ninasarviku sarv, karu sapp ︎Lemmikloomad – papagoid, kilpkonnad, inimahvid ︎Meretoit – kalamari, kilpkonnad -Sekretariaat ja komiteed -Strateegiline visioon 2008-2020 -Korraldusasutus: Eestis KKM looduskaitse osakond -COPID
o Vandekaaslus, lepingulisus Linnaõigus oli omavahel tihedalt integreeritud (vande)kaaslus õigus, mida sageli nimetati kogukonnaks, kommuuniks (commune). Kommuun põhines kõigi tema (alg)liikmete vahelisel olemasoleval või väidetaval lepingul (hartal), mida võib pidada ühiskondlikuks lepinguks algideeks. Mitmed linnad rajanesidki hartale antud kollektiivsel pidulikul vandel või mitmel järjestikusel hartale antud truudusvandel (kodanikuvanne) Eeskujuna võib ühelt poolt vaadelda lääniõigusest pärinevat senjööri ja vasalli suhet sätestavat vasalliteedi lepingut või ka abielu(lepingut). Antud lepinguga võeti endale mingi kindel staatus, astuti alalistesse suhetesse, mille tingimused määratleti õigusnormidega ja mida pooled ei saanud omatahtsi muuta. Teisalt võib
annaabi.ee 
