Pseudovõõrsõnad väga otse üle võetud võõrterminid (nt episood vs episode, enormne vs enormous) Oma- ja võõrtermineid eristavad väljendus- ehk täpsusvõime (kas sisevorm on läbinähtav?), moodustus-, süsteemivõime ning talitluserinevused (kellele on tekst suunatud?). Kas tuleks otsustada võõr- või omatermini kasuks? - Tuleb austada olemasolevat sõnavara oma keeles. - Tuleb arvestada mõiste tarvitamise ulatust. - Tuleb arvestada võõrtermini sobivust eesti keelde. - Tuleb uurida, kui head omaterminit õnnestub luua. - Tuleb uurida eksotismide põhimõtet mõni mõiste on seotud üksnes teiste rahvastega. - Tuleb kindlaks teha järjekindlus ühes liigituses - Kas mõiste on püsiv? On olemas n-ö moetermineid, mis pole kuigi püsivad. Termini lühidus: - Termini lühidus on eelis. Lihtsus ja kiiresti haaratavus on lugemisel olulised. - Tuleb arvestada keele keskmist fraasi- ja sõnapikkust.
sõnamänguks. õiguskeeles peaks ka sõnamaängu variant olema välistatud. 4) Polüseemia – sõna mitmetähenduslikkus (N: kantima – kandiga ääristama; midagi ebaausalt omandama jne.) Igale mõistele peaks ideaalvariandis vastama l termin, praktiliselt on see saavutamatu. Seepärast peetakse lubatavaks kahesuguste sünonüümipaaride esinemist oskuskeeles : 1) Termini grammatilised variandid; 2) Oma-ja võõrtermini paralleelsus Võõrterminite kasutamist põle põhimõtteliselt võimalik vältida (EL mitmekeelsuses esinev võrdõiguslikkus). 4. Analüütiline jurisprudents ja kõneaktiteooria tänapäeva õigusmõtlemises Analüütilisel ja keelefilosoofilisel lähenemisel õigusele on mitmeid võimalusi ja teid, mis sõltuvad üldiselt sellest: 1) Mida hõlmab õigus inimese jaoks; 2) Kuidas sisustatakse jurisprudentsi ja õigusteadust tervikuna;