A Ab altero exspectes, alteri quod feceris kuidas küla koerale, nii koer külale. Ab imo pectore kogu südamest, kogu hingest. Abyssus abyssum invocat eksisamm põhjustab eksisammu. A capillis usque ad ungues pealaest jalatallani. Accidit in puncto, quod non speratur in anno ühel hetkel juhtub see, mida ei loodeta aasta jooksulgi. Acta est fabula etendus on lõppenud. Actum, aiunt, ne agas kes vana asja meelde tuletab, silm peast välja. Ad finem saeculorum ajastute lõpuni, lõpmatuseni. Ad meliora tempora paremate aegadeni. Ad praesens ova cras pullis sunt meliora parem varblane peos kui tuvi katusel. Ad turpia nemo obligatur keegi ei saa kedagi sundida tegema alatut tegu. Adversus solem ne loquiturkindlale faktile pole mõtet vastu valielda. Adversus necessitstem ne dii quidem resistunt vajaduse vastu ei saa isegi jumalad mitte. Aequo animo rahuliku hingege, rahulkult. Aliena vitia in oculis habemus, a tergo nostra sunt võõra silmas nä...
Ladinakeelsed väljendid 1. tegelikult de facto 2. läbi raskuste tähtede poole per aspera ad astra 3. eluülikool alma mater 4. kiitusega lõpetama cum laude 5. tundmatu maa terra incognita 6. soovimatu isik persona non grata 7. puhas leht tabula rasa 8. CV e. elulugu curriculum vitae 9. karm seadus, aga (selline on) seadus dura lex, sed lex 10. olgu muld sulle kerge sit tibi terra levis 11. iseenesest per se 12. raha ei haise pecunia non olet 13. käsi peseb kätt manus manum lavat 14. puhkus taastab jõu otium reficit vires 15. mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale quad licet Jovi, non licet bovi 16. hunt jutus; kus hundist juttu lupus in fabula 17. inimene on inimesele hunt homo homini lupum est 18. hunt hunti ei murra lupus non mordet lupum 19. hüüdja hääl kõrbes vox clamantis in deserto 20. tulin nägin võitsin veni vidi vici 21. ei mill...
väljaandmine Tallinna Pühavaimu eesti koguduse õpetaja Eberhard Gutsleff noorema ülesandeks (kes oli trükki toimetanud ka käsiraamatu). Gammatikale on lisatud ulatuslik sõnavarakogu, mis on küll esimene trükitud eesti-saksa sõnastik, kuid pole siiski originaalmaterjal, vaid tugineb S. H. Vestringi (märksa mahukamale) käsikirjalisele sõnastikule. Sõnastikule on lisadena liidetud 16 temaatilist eriloendit saksa (ositi ka ladina ja vene) vastetega ning saksakeelsete selgitustega, mis väljaandja sõnul pärinevad Thor Hellelt ja teistelt pastoritel. Sõnastikule järgnevad eesti vanasõnad ja mõistatused saksa vastetega, mis ei ole samuti Thor Helle enda kogutud, vaid pärinevad väljaandja sõnul samalt ,,kristlikult sõbralt", kellelt sõnastikuosagi, ent sisaldavad ometi palju rikkalikumat materjali kui Vestringi käsikirja sõnaartiklitest leida, mistõttu on oletatud, et Thor Helle kas lisas neile
Ligi sada kontserti on säilinud 2-4 solistile orkestriga. Vivaldi tuntuimad teosed on ,,Aastaajad'' neli esimest viiulikontserti kogumikust ,,Il cimento dell'armonia e dell'invenzione'' (,,Harmoonia ja leidlikkuse võistlus'', op. 8, 1724), mis kujutavad helimaali võtetega nelja aastaaega. Kontsertide aluseks on (ilmselt Vivaldi enese loodud) sonetid, mille eredamad kujundid on kirjutatud partituuri koos teravmeelsete muusikaliste vastetega, samas on see kujundlik programm elegantselt ühendatud traditsioonilise vormiskeemiga. Kiirete osade traditsioonilises vormis vaheldub refräänilaadne orkestriteema (ritornell) muutuvate soololõikudega. Vivaldi annab orkestriritornelli kanda osa üldkujundi ning kirjutab värvikalt ja dünaamiliselt vahelduvad helipildid peamiselt viiuli soololõikudesse. Aeglastes teistes osades kuuleme sageli mitut kontrastset kujundit
inglise-eesti ja prantsuse-eesti põhiosast. Sõnastik on ülesehituselt makrostruktuurne, lihttähestikulises järjekorras. Sõnastik on jagatud kahte ossa: esimene pool on inglise-eesti suunaga, teine pool prantsuse-eesti omaga. Sõnastikku kuulub ligi 7000 märksõna ja väljendit. Terminite arv selgub sõnastiku eessõnas. ,,Müügi- ja turundussõnastik" on tõlkepõhine tõlkesõnastik, sest sisaldab loetelu mitme eriala võõrkeelseist termineist koos vastetega eesti keeles. Sõnastiku on koostanud tõlkijad Ivika Arumäe, kes vastutab ingliskeelse poole eest, ning Liina Paroll, kes vastutab prantsuskeelse poole eest. Toimetaja on Lea Noorma, tehniline toimetaja Tea Vassiljeva ning kaane on kujundanud Kalev Tomingas. Sõnastik on mõeldud abistamaks eelkõige üliõpilasi, kes õpivad majandusteadust või turundust ja peavad tihti võõrkeelset kirjandust lugema. Samas saavad sellest sõnaraamatust
4. Õilistamine Luules käsitletakse seda poetiseerimisena, proosatekstide puhul retoorika valimisega. See väljendub keerukate, elegantsete lausete moodustamises algteksti baasilt ehk originaali toormaterjalist. Tegemist on originaali täiendamisega teksti elegantsemaks muutmise teel; stiiliharjutusega, mille tulemuseks võib olla aga liigne ilustamine. 5. Kvalitatiivne vaesustamine ehk originaalteksti sõnade ja väljendite asendatakse puudulike vastetega sihtkeeles. Eeskätt peab Berman siinkohal silmas kõlalist vaesust ja ka sõnakuju, mis mõlemad seostuvad mingil moel sõna olemuse ja tunnetamisega. 6. Kvantitatiivne vaesustamine Siinkohal viidatakse puudulikule sõnavarale või sõnade mitmetähenduslikkuse kadumisele. Selline teksti vaesustamine toimub käsikäes tõlke laiendamisega, kus sõna mitmetähenduslikkuse kadumist püütakse kompenseerida suurema tekstimassiiviga
b) 2-keelne - Eesti-vene, eesti-inglise, eesti-ladina = palju õppesõnastikke c) 3-keelne (nt eesti-inglise-vene) d) Enamakeelne (49-keelsed sõnastikud, nt 9-keelne keskonnasõnastik) Keeled kombineeritakse sõnastikus · võrdväärseteks sõnastikuosadeks, nt inglise-eesti ja eesti-inglise turismisõnastik · põhikeelseks märksõnastikuks + teiskeelsete vastete registriks (viited lk-ga, mõistenumbriga, tähe- ja mõistenumbri kombinatsiooniga või põhikeelsete vastetega) Mõistete avamine oskussõnastikes: - seletusteta oskussõnastik (teiskeelsete vastetega) - piirdeselgitused - määratlused ehk definitsioonid - entsüklopeediline kirjeldus - kontekstpiiritlus - tsitaatnäited (nt vastava koolkonna esindajalt) - käsitlusviited (kust saab täpsemaid viiteid?) - seled - terminiloomeandmed TERMIN POLE SAMA MIS MÕISTE SELETUS. Oskussõnastike normatiivsus: 1) normatiivne ehk preskriptiivne - sisu kohustuslik õpikutes
vabaduse tuua sellesse uurimistöösse sisse andmeid internetist, andmeid kasutaja arvitavast vikist, ehkki vikide kasutamine andmeallikana on ülikooli akadeemilistes tekstides ja ka üliõpilaste töödes taunitav. Siiski nõuab antud sõnastike võrdlus just interneti originaaltekstidega arvestamist, sest juttu on arvutisõnastikest, mille tekkepõhjuseks oli internetis oli personaalarvutite massiline levik ja võrkude jõuline areng ning aines, mille jaoks sõnastikku koos terminite ja vastetega vaja, on suures osas internetis. prantsuse terminit, 10426 eesti terminit, 648 soome terminit. Praeguseks see sõnastik enam veebis vikis ja arvutikasutaja sõnastiku paberversiooni kasutatud terminiallikates toodud aadressil kättesaadav ei ole ning ei saa ka väita, et veebisõnastikus paberväljaande esmatrüki ilmumise ajal nii palju mõisteid, termineid ja keeli kasutusel oli. 1996. a arvutikasutaja sõnastiku kasutatud terminiallikate loetelus on
NB: Eesti õ ei ole huulvokaal ega keskvokaal, vaid tagavokaali u illabiaalne vaste []. Tema kirjeldamine keskvokaalina võib olla põhjendatud puht-akustilises plaanis (formantanalüüsi tasemel), fonoloogia ja häälduspraktika (nt keeleõppe) seisukohast aga eksitab, kuna just suund (ees või taga) on eesti vokaalimoodustuse olulisemaid tunnuseid. Ka eesti ü ja ö ei ole keskvokaalid vaid õige pisut võib nende moodustus olla tagapoolsem, võrreldes illabiaalsete (huulestamata) vastetega i ja e. NB! skeemil punktide juures märgitud kardinaalid on nn primaarvokaalid. Neist igaühele saab "sekundaarse" vaste, kui eesvokaalid ja [] huulestada, ülejäänud tagavokaalid aga delabialiseerida (vt Ladefoged). Sekundaarvokaalide sümbolid IPA järgi (sulgudes vastava primaarvokaali märk). Eesvokaalid alanevas järjekorras: y (i), (), ø (e), oe (), OE (æ). Tagavokaalid: (u) analoog meie õ-le, () inglise luck (praeguseks arhaism, enamasti asendunud keskvokaaliga
Viimane püüab olla lähtekohaks, mis lubaks ületada erinevate suundade vastasseisud, mis olid filosoofias seni lahkarvamusi tekitanud. dogmatism ratsionalism kriitiline filosoofia empirism skeptitsism Kriitilise filosoofia mõiste. Sõna “kriitika” pärineb kreeka keele verbist krinein, mida võiks tõlkida vastetega “piiritlema”, “eristama”. Sõna kritike tähendas “otsustamist” või “hindamist” ja oli käibel eel- kõige juriidilises või eetilises valdkonnas. Näiteks võis see tähenda kohtuotsust, millelt oodataksegi ju seda, et see piiritleks õigusvastase käitumise õiguspärasest käitumisest. Seega tähendas “kriitika” kreeklaste sõnakasutuses eetilis-praktilist otsustusvõimet. Spetsiifilisema tähenduse omandas sõna “kriitik” umbkaudu
linnad ning teise omavalitsustasandi (valitud esinduskogudega) 15 maakonda ja 6 vabariiklikku linna. Kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse vastuvõtmisega 1993. aastal otsustati lõpuks ühetasandilise omavalitsussüsteemi kasuks ning maavalitsused said edaspidi riigi ametiasutuse staatuse. Seisuga 1. jaanuar 2006 oli Eestis 227 kohaliku omavalitsuse üksust 33 linna ja 194 valda, sealhulgas 14 vallasisest linna. Eesti kohaliku omavalitsuse sisemine struktuur sarnaneb põhijoontes selle vastetega lääneriikides. Selles ülesehituses on kaks kandvat institutsiooni: volikogu ja valitsus. Volikogu elanike esinduskogu valivad elanikud ametisse neljaks aastaks. Volikogu määrab omakorda omavalitsuse täitevorgani ehk valitsuse. Volikogu peamised ülesanded on teha olulisemaid otsuseid kohaliku elu kohta, suunata omavalitsuse arengut, kontrollida valitsuse tegevust ning võtta vastu valla- või linnaeelarve. Valitsus vastutab seevastu peamiselt jooksvate ülesannete täitmise eest
13. Kirjelda eesti keele omatüvede häälikulist struktuuri. Too näiteid. Omatüved enamasti 2silbilised. Omatüved – tüved, mis esinevad üksnes sugulaskeeltes ja millele pole leitud laenuallikaid. Eesti keeles rühmitatakse omatüvesid selle järgi, millistes sugulaskeeltes neile vasteid on. Nt tüved, millel on vasteid ugri keeltes, moodustavad soome-ugri tüvevarakihi. Veel on tüvesid lms-permi, lms-volga, soome-volga jt keelte vastetega. Omatüved moodustavad u 47–60% sõnadest (jalg, käsi, ilm, söö-, näge-, mine-, kõne, peenar, kahisema, sõna). Omatüvedel ei ole omasõnadega sarnaselt võõrapäraseid struktuurijooni. Omatüved kuuluvad meie igapäevasõnavarasse. 14. Kirjelda eesti keele laentüvede häälikult struktuuri (nt soome, vene ja inglise laenude näitel). Mis iseloomustab laentüvede eesti keelde integreerumist (mugandumist)
abina, mida osutatakse üldhaiglates ja akuutpsühhiaatria osakondades võrdsetel alustel teiste vältimatu abi juhtudega; 2. Detoksifikatsiooni algatatakse sõltuvuse diagnoosi ja isiku vaba tahte avalduse alusel, s.t. isiku soovil või teadval nõusolekul lõpetada uimastite kuritarvitamine; 3. Detoksifikatsiooni käigus asendatakse opiaate sisaldavad narkootilised ained nende meditsiinis kasutatavate vastetega (metadoon, kodeiin jt) või kasutatakse uimastivaba meetodit (ei kasutata opiaate sisaldavaid ravimeid) pakkudes patsiendile psühholoogilist nõustamist, psühhoteraapiat; 4. Ainult detoksifikatsioonist ei piisa stabiilse ja kauaaegse remissiooni saavutamiseks; 5. Detoksifikatsiooni edukuse tagamiseks peab sellele koheselt järgnema rehabilitatsioon; 6. Detoksifikatsiooni teenust võivad osutada ainult vastava
lähtuvad evolutsiooniteooriast, käsitlevad raamatus “Varjatud maailma looduslugu” härjapõlvlasi halflingide mitte haldjate alamliigina (Levy 2001:152). 1.2. Tänapäeva haldjad ehk segadus sõnadega Eriti raskeks teeb haldja mõiste määratlemise ingliskeelsete vastete rohkus. Haldjana on tõlgitud sõnu fairy, pixie (ka pixy), elf ja sprite. Kuigi ingliskeelne kultuur teeb siinkohal neil siiski ka mõningast vahet, on tegemist pigem eestikeelse haldja erinevate liikide vastetega, kui erinevate olenditega. Põhijoonteks on võluvõimed ja soovil omandatav antropomorfne välimus, mis iseloomustab ka meie haldjaid. Tänapäeval on siiski hakatud eesti keeles kasutama ka sõnu “elf”, “piksi” ja “fee”, millest viimane on tihti samatähenduslik ingliskeelse fairy’ga, kuigi fairy märgib ka haldjat üldisemas mõttes. Selline tõlkereeglite muutumine on jõudnud põhjustada ka parajalt segadust. 1.2.1. Elfid
· Kohtuotsused · Võrdlev õigus · Õigusajalugu · Õigusteadus · Teleoloogilised argumendid · Väärtused · Analoogia argumendid TÕLGENDAMINE LÄBI KEELE 1935 sõdurivanne Keele uuendusliikumine (olgem eestlased, saagem eurooplasteks) ning keele korralduslik liikumine (tasa ja targu keele arendamine) Iga oskuskeele jaoks on vaja üldkeele arengutase. Töö algas 1920 aastal. Töö võeti ette tervikuna, 1934 aastal esimene eesti sõnastik (saksa ja vene keelsete vastetega). Keel on avalikuks saanud mõistus. Seadusandja peab mõtlema nagu filosoof, aga rääkima nagu talupoeg. Õigustloovate aktide tekste lugedes võime kindlalt öelda, et need ei ole täpsed. Need on kas ebatäpsed või mitmetähenduslikud. Probleem on sama, mis ühikeelegi puhul. On ju hea, et keel on väljenduslikult rikas. Sõnadel on suur tähendusulatus. Probleem seisneb selles, et nii muutub ta oskuskeele jaoks ebatäpseks või mitmetähenduslikuks
senine praktika. Kohaliku omavalitsuse korraldus Kohalikuks omavalitsusüksuseks Eestis on vald ja linn. Institutsionaalselt struktuurilt on Eesti omavalitsussüsteem ühetasandiline, s.t elanike valitav esinduskogu regionaalsel valitsemistasandil puudub. 2006. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 227 kohaliku omavalitsuse üksust -- 33 linna ja 194 valda, sealhulgas 14 vallasisest linna. Eesti kohaliku omavalitsuse sisemine struktuur sarnaneb põhijoontes selle vastetega lääneriikides. Selles ülesehituses on kaks kandvat institutsiooni: volikogu ja valitsus. Volikogu -- elanike esinduskogu -- valivad elanikud ametisse neljaks aastaks. Volikogu määrab omakorda omavalitsuse täitevorgani ehk valitsuse. Volikogu peamised ülesanded on teha olulisemaid kohalikku elu puudutavaid otsuseid, suunata omavalitsuse arengut, kontrollida valitsuse tegevust ning võtta vastu valla- või linnaeelarve.
senine praktika. Kohaliku omavalitsuse korraldus Kohalikuks omavalitsusüksuseks Eestis on vald ja linn. Institutsionaalselt struktuurilt on Eesti omavalitsussüsteem ühetasandiline, s.t elanike valitav esinduskogu regionaalsel valitsemistasandil puudub. 2006. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 227 kohaliku omavalitsuse üksust -- 33 linna ja 194 valda, sealhulgas 14 vallasisest linna. Eesti kohaliku omavalitsuse sisemine struktuur sarnaneb põhijoontes selle vastetega lääneriikides. Selles ülesehituses on kaks kandvat institutsiooni: volikogu ja valitsus. Volikogu -- elanike esinduskogu -- valivad elanikud ametisse neljaks aastaks. Volikogu määrab omakorda omavalitsuse täitevorgani ehk valitsuse. Volikogu peamised ülesanded on teha olulisemaid kohalikku elu puudutavaid otsuseid, suunata omavalitsuse arengut, kontrollida valitsuse tegevust ning võtta vastu valla- või linnaeelarve. Valitsus seevastu
Kohaliku omavalitsuse korraldus Kohalikuks omavalitsusüksuseks Eestis on vald ja linn. Institutsionaalselt struktuurilt on Eesti omavalitsussüsteem ühetasandiline, s.t elanike valitav esinduskogu regionaalsel valitsemistasandil puudub. 2006. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 227 kohaliku omavalitsuse üksust -- 33 linna ja 194 valda, sealhulgas 14 vallasisest linna. Eesti kohaliku omavalitsuse sisemine struktuur sarnaneb põhijoontes selle vastetega lääneriikides. Selles ülesehituses on kaks kandvat institutsiooni: volikogu ja valitsus. Volikogu -- elanike esinduskogu -- valivad elanikud ametisse neljaks aastaks. Volikogu määrab omakorda omavalitsuse täitevorgani ehk valitsuse. Volikogu peamised ülesanded on teha olulisemaid kohalikku elu puudutavaid otsuseid, suunata omavalitsuse arengut, kontrollida valitsuse tegevust ning võtta vastu valla- või linnaeelarve
окулист, разг. глазник Võtmata seisukohta teemal, kas näite 46 terminite designeeritavad mõisted ja/või denoteeritavad objektid langevad ka tegelikult kokku või mitte, tundub neist ilusti korrapärastest sõnastikuartiklitest välja paistvat koostaja selge seisukoht, et окулист ja офтальмолог on küll sünonüümid, nagu öeldud viidetega, aga päriselt siiski ei ole ka, nagu öeldud vastetega. Окулист ei ole oftalmoloog ja офтальмолог ei ole okulist, kuigi nad on sünonüümia- ja vasteseostest tulenevalt üks ja seesama. Nähtavasti on koostaja vasteid kirjutades sünonüümia enda Sõnastike sisevastuolud 109 jaoks defineerinud designaatsamasusena (need terminid ei ole sünonüü- mid, kuna designeeritavad mõisted kuuluvad eri mõistesüsteemidesse)
Konstante t¨ahistatakse matemaatilises anal¨ uu ¨sis t¨ahestiku algust¨ahtedega a, b, c, ... . Muutuvaks suuruseks nimetatakse suurust, mis v~oib omandada mistahes v¨a¨artust mingisugusest piirkonnast. Muutuvid suurusi t¨ahistatakse t¨ahestiku l~oput¨ahtedega x, y, z, ... . T¨aisarvuliste muutujate t¨ahistamiseks kasutatak- se t¨ahti i, j, k, l, m ja n. Funktsioone t¨ahistatakse t¨ahtedega f, g, h ja nende kreeka vastetega (fii), (psii) (hii). Matemaatilise anal¨ uu¨si kursuses on muutuvateks suurusteks reeglina (kui ei ole tehtud t¨aiendavat eeldust) reaalarvulised muutujad. Kirjaviisi x X loetakse: suurus x kuulub piirkonda X. ¨ Uldlevinud on kahe nn kvantori - universaalsuskvantori ja olemasolu- kvantori kasutamine. S¨ umbolit loetakse teksti sees "iga"ja s¨ umbolit loetakse "eksisterib"v~oi "leidub". Kirjaviisi x > 0 [a; b] loetakse: iga
olulisemast lihtsalt aru saada ja see meelde jätta. Õpiku koostajad on maksimaalselt püüdnud kasutada meie meditsiinikultuurile iseloomulikku ladinakeelset erialaterminoloogiat, andes igas peatükis nendele ka eestikeelse vaste. See hõlbustab erakorralise meditsiini tehnikutel paremini aru saada oma patsientide diagnoosidest ja raviprotseduuridest ning ka ise neid termineid õigesti vormistada. Vajalikul määral on õpikus toodud levinumad ingliskeelsed terminid koos nende eestikeelsete vastetega. Suurt tähelepanu on pööratud kiirabitöö eetikale, tööstressile ja töös esinevatele ohtudele. Realistlikud näidisjuhtumid annavad ettekujutuse kiirabi töökeskkonnast, kuid ka õige ja ratsionaalse lahenduse keerukamatele situatsioonidele. Mahukas praktiliste oskuste peatükk annab teoreetilised alused töö professionaalseks sooritamiseks nii individuaalselt kui kiirabibrigaadi koosseisus.
annaabi.ee 
