Arvutihiir Üldiselt Arvutihiir ehk hiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Nii ei pea klaviatuurilt käske andma. Leiutajaks on Douglas Engelbart 1963.a. Hiiri on kolme tüüpi: 1. Mehaaniline 2. Optomehaaniline 3. Optiline Hiire nuppude arv on varieeruv. Tavalisim on 2-3 nuppu, kuid spetsiaalsetel mängudele mõeldud hiirtel on ka neli ja enam nuppu. Optiliste hiirte tähtsaimad tehnilised parameetrid 1. Pildi sensori suurus 16*16 kuni 30*30 pixelit 2
Leiutaja Click to edit Master text styles Douglas C. Engelbart Second level Sündinud: 30.01.1925 Third level Elukoht:Ameerika Fourth level Tema leiutatud on : Fifth level * windows * arvutihiir * videokonverents * hüpermeedia * e-mail * aitas kaasa interneti levitamisele ja loomisele. Esimene hiir Click to edit Master text stylesEsimene · arvutihiir leiutatati 1963. aastal.
Hiir Õpilane 2009 Hiire ajalugu Maailma esimene arvutihiir nägi ilmavalgust 46 aastat tagasi. 1970. aastatel arendas seadet firma Xerox, aga esimene hiirega varustatud kommertstoode lasti välja 1981. aastal. Hiire leiutas 1963. aastal Douglas Engelbart. Maailma kõige esimene arvutihiir 296 000 krooni maksev 18 karaadisest valgest kullast 59 teemantikilluga maailma kalleim arvutihiir Mis on Hiir ? Hiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Hiirel on tavaliselt 2-3 nuppu, kuid spetsiaalsetel mängudele mõeldud hiirtel on ka neli ja enam nuppu. Hiire funktsioonid: Osutamine Klõpsutamine Lohistamine ehk vedamine Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Arvutihiir http://forte.delfi.ee/archive/article.php?id=20531616& http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_cont http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_con Tänan Kuulamast!
Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.Arvutihiirte ajalugu...............................................................................................................4 2.ARVUTIHIIRTE TÜÜBID.....................................................................................................5 2.1.Mehaaniline arvutihiir...................................................................................................5 2.2.Optiline arvutihiir ........................................................................................................5 2.2.1.Laserhiir................................................................................................................6 2.2.2.Optiliste hiirte tähtsaimad tehnilised parameetrid................................................7 3
Elasid kord emane printer ja isane lauaarvuti, kes ei olnud üksteist aastaaega näinud. Ühel päeval juhtus midagi eris kummalist. Printer ja Arvuti said üksteisega kokku ja hakkasid üksteisega muljeid vahetama. Arvutil oli kord paha tuju ja ta ei tahtnud printeriga mitte üldse kokku saada. Printer kutsus arvuti endaga kaasa huvitavaid kohti avastama, aga arvuti ei tahtnud tulla. Arvuti muudkui jonnis ja jonnis, kuni neil sündis tütar, kes oli Arvutihiir. Arvuti ei tahtnud lapsi saada, sest see oli tema jaoks nii tüütu, et oli kahju printerit juba vaadata. Kui esimene laps käes, siis nad tegid suurejoonelised pulmad nii, et terve maailm oli kokku kutsutud sellest pulamapeost osa saama ja pulmi nautima. Järgmistel päevadel ei tahtnud Arvuti oma nägu Tartu linnas mitte kellelegi näidata, sest ta kartis, et Printer lööb ta õhtul kodus lihtsalt maha. Kui õhtu käes, tuli Arvuti Printeri juurde
Hiire leiutas douglas Engelbart 1963.a. Arvutihiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Nii ei pea klaviatuurilt käske andma. Eriti mugav on kasutada seda graafilises töökeskkonnas. Kuigi kursori liigutamiseks saab kasutada ka klaviatuuri kursorijuhtimisklahve, on töö hiirega siiski käepärasem. Töö graafiliste kujutistega ilma hiireta, on kui mitte võimatu, siis vähemalt äärmiselt ebamugav. Tavalisim on 23 nuppu, kuid spetsiaalsetel mängudele mõeldud hiirtel on ka neli ja enam nuppu. On kolme tüüpi hiiri: · Mehaaniline · Optomehaaniline · Optiline Traditsiooniline hiir kujutab endast väikest nuppudega varustatud karbikest, mis on juhtme abil arvutiga ühendatud ja mille sisemuses pöörleb väike kummist või plastist kuulike. Selliseid hiiri kasutati siis, kui arvuti leiutati. Sama mis mehaaniline hiir, kuid ta...
Hõõrdumine Liis ja Johanna Mis on hõõrdumine? Hõõrdumine on füüsikaline nähtus, kus keha või aine liikumist takistab aineosakeste vaheline jõud hõõrdepindadel. Hõõrdumise tõttu muundub osa liikumist põhjustavat energiat soojuseks. Hõõrdumise näited Suusk libiseb Kelg tuleb mäest alla Arvutihiir liigub mööda lauda Hõõrun käsi kokku Uisutamine Teisele inimesele pai tegemine Hõõrdumise liigid Liikumise järgi: Liugehõõrdumine Seisuhõõrdumine Veerehõõrdumine Sisehõõrdumine Välishõõrdumine Mõjutavad tegurid. Hõõrdejõu põhjustab aineosakeste vaheline vastasmõju. Peamiselt on see põhjustatud aatomite koostisse kuuluvate elektronide elektromagnetilisest vastastikmõjust.
elektroonikakomponentide toiteks sobivaks alalispingeks. Arvutikorpus Arvutikorpus on arvuti riistvara osa, mis majutab arvutisiseseid komponente. Kuvar Kuvar on arvuti väljundseade, mis muudab analoog- või digitaalinfo pildiks. Kuvar on üks tähtsamaid arvuti komponente kasutajasuunalise väljundseadmena. Klaviatuur Klaviatuuriga saab andmeid ja korraldusi arvutisse sisestada. Arvutihiir Arvutihiir ehk hiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Printer Arvutitehnikas on printer seade, mis toodab teksti või graafikat elektrooniliselt salvestatud dokumentidest füüsilistele meediakandjatele, näiteks paberile või kilele. Printerid jaotatakse: maatriksprinter, tindiprinter, laserprinter. Maatriksprinter Trükisõlmes on 9...47 maatriksitaoliselt asetatud nõela. Trükipea liigub piki rida
10 asja, mis muutsid maailma 20. sajandil. Elly-Liis Kurg Ev112 Elektriline pardel • 1939 tutvustati esimest pardlit , mis kandis nime the Philishave nagu teada siis meestel oli raske habet ajada siis oli see meestele väga kasulik asi. Arvutihiir • 1963 leiutati arvuti hiir mille esialgne nimi oli inglise keeles X-Y Position Indicator for a Display System ehk X-Y asukoha ekraani näitamise süsteem. • Üks esimestest arvutihiirte prototüüpidest. Autoraadio • 1949 jõudis raadio autodesse armatuuri sisse • 1968 lisandus kasettimakk Käekell • 1920 leiutati käekell , tavaliselt kanti kella kas taskus või keti otsas • Esimene dikitaal kell leiutati 1970
Arvuti mäluühikud viiendale klassile bitt (b) Kõige väiksem ühik Bait (B) 1B= 8b (1 täht, 1 kirjavahemärk või 1 tühik) (Kb) 1Kb= 1024 B (näiteks üks lehekülg teksti võib olla 2 Kilobait Kb) Megabait (Mb) 1Mb= 1024 Kb Gigabait (Gb) 1Gb= 1024 Mb Terabait (Tb) 1Tb= 1024 Gb Personaal arvuti ehk PC Komplektis on · Arvutihiir · Klaviatuur · Monitor · Põhiplokk Emaplaat (Motherboard) Peamine trükkplaat, mis ühendab omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Tootjad: ASUS, ABIT, GIGABYTE jne. Protsessor CPU (central processing unit) Sooritab loogika ja arvutustehteid. Iseloomulikuks kiiruseks on tal Ghz, tuumade arv. Tootjad: AMD, Motorola, Intel. Operatiivmälu RAM (random access memory)
Arvuti mäluühikud viiendale klassile bitt (b) Kõige väiksem ühik Bait (B) 1B= 8b (1 täht, 1 kirjavahemärk või 1 tühik) (Kb) 1Kb= 1024 B (näiteks üks lehekülg teksti võib olla 2 Kilobait Kb) Megabait (Mb) 1Mb= 1024 Kb Gigabait (Gb) 1Gb= 1024 Mb Terabait (Tb) 1Tb= 1024 Gb Personaal arvuti ehk PC Komplektis on · Arvutihiir · Klaviatuur · Monitor · Põhiplokk Emaplaat (Motherboard) Peamine trükkplaat, mis ühendab omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Tootjad: ASUS, ABIT, GIGABYTE jne. Protsessor CPU (central processing unit) Sooritab loogika ja arvutustehteid. Iseloomulikuks kiiruseks on tal Ghz, tuumade arv. Tootjad: AMD, Motorola, Intel. Operatiivmälu RAM (random access memory)
-1920 Tank ( De La Mole) Ristsõna Gaasimask Rinnahoidja (Mary Phelps Jacob) Riidelukk Roostevaba teras (Henry Bearly) -1930 Esimene robot Insuliin 3D prillid Spiraalköidetud märkmik PEZ kommid `raudkops' Penitsiliin Mullinäts -1940 Reaktiivmootor Elektromikroskoop Raadioteleskoop LSD Teflon -1950 Tuumapomm Mikrolaineahi Text 20. sajandi teine pool Rasestumisvastased tabletid `Barbie' Erinevad arvutikeeled Arvutihiir (Douglas Engelbart) Pehmed läätsed Videomäng- `Pong' Mobiiltelefon Apple Macintosh Windows prgramm HD telekas World Wide Web Java arvutikeel TÄNAN KUULAMAST!
protsessorid täidavad ühe taimeri signaali ajal erineva arvu operatsioone. Täpsemalt kirjeldab protsessori kiirust MIPS (Million Instructions Per Second, miljonit operatsiooni sekundis). Sisendseadmed on arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed. Sisendseadmed on klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon, mängukonsool jms. Klaviatuur on mõeldud andmete ja tekstide sisestamiseks arvutisse, samuti korralduste andmiseks. Arvutihiir ehk hiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Nii ei pea klaviatuurilt käske andma. Hiiri on kolme tüüpi: 1. Mehaaniline 2. Optomehaaniline 3. Optiline Skänner - seade, mille abil saab arvutisse sisestada juba olemasolevaid pilte. Skanneri lugemispea liigub üle skanneris oleva kujutise (skaneerib selle) ja edastab info. Mikrofon on andur, mis muundab helivõnkumised elektrilisteks võnkumisteks. Mängukonsool - Sõnaga konsool (ingl. k
teevad vähem müra ja nende puhul pole probleem ka see, et vedrukontaktid kipuksid "ära väsima". Kileklaviatuure on kergem remontida, kui klaviatuuri sisse peaks mingeid võõrkehi sattuma (kilet saab üsna lihtsalt pesta, vedrukontaktid tuleb aga üldjuhul ära vahetada, kui mõni neist ei tööta ). 1.2 Hiir Hiire leiutas 1963. aastal Douglas Engelbart, kelle jooniste järgi valmis samal aastal esimene prototüüp. Laiemale publikule esitleti arvutihiirt esmakordselt 1968.aastal. Arvutihiir ehk hiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Hiirt kasutades saab paljud käsud arvutile edastada ilma täiendavate tööriistadeta, väheneb sõrmistikud kasutamise vajadus, kuid see ei kao täielikult. Traditsiooniline hiir kujutab endast väikest nuppudega varustatud karbikest, mis on juhtme abil arvutiga ühendatud ja mille sisemuses pöörleb väike kummist või plastist kuulike. Kui hiirt libistada laual (alusmatil),
Foto Abivahendikeskus Invaru lehelt kasutamiseks. 20 LÄVEPAKU KALDTEE Foto Abivahendikeskus Invaru lehelt 21 KOLMERATTALINE JALGRATAS Foto Abivahendikeskuse lehelt 22 Kuulmisabivahendid Pildid Terviseabi E Poe lehelt 23 JUHTKANGIGA ARVUTIHIIR Foto Abivahendikeskus Invaru lehelt 24 Juhtmevaba enureesiravi aparaat Rodger Rodger alarmaparaat sobib alates 5.ndast eluaastast. Pakutaval tootel puuduvad tülikad juhtmed! Standardlahendus
klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Mõnedes maades on isegi arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine, kestev töö) tingitud probleeme hakatud nimetama "hiirekäeks", mille puhul liigsest pingest tursunud küünarvarre lihased suruvad nende vahel kulgevatele närvidele ja veresoontele, põhjustades valu ning raskusi sõrmede liigutamisel. Hiire käsitsemisel tasub seega meeles pidada, et erinevalt päris hiirest arvutihiir plehku ei pane ning pigistada teda pole vaja; paljud hiire funktsioonid on dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega. Optimaalse arvutitöökeskkonna kujundamise ABC, s.o. sobiliku mööbli valiku ning töövahendite Kokkuvõte Tutvusin Arvuti kahjulikkuse valtimise abinõudega! Istunud juba kord arvuti taha ei saa me arugi kui tunnike on möödunud
võimalusi, kuid ei ole üldjuhul hädavajalikud. Lisaks riistvarale on arvuti tööks tarvilik ka tarkvara, mis kõige lihtsamalt öeldes sisaldab instruktsioone riistvarale. 5. Sisendseadmed 6. Klaviatuur - klaviatuur ehk sõrmistik on klahvide kogu, mis on kergelt ühendatav arvutiga. Selle abil on hea lihtne koostada tekstist koosnevaid faile. Samas sisaldab klaviatuur peale tavaliste täheklahvide ka funktsiooniklahve, lühipäringutes vaja minevaid klahve ja ka numbreid. 7. Hiir - arvutihiir ehk hiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Nii ei pea klaviatuurilt alatasa käske andma. Leiutajaks on Douglas Engelbart 1963.aastal. Hiiri on kolme tüüpi mehhaaniline, optomehhaaniline ja optiline. Hiire nuppude arv on varieeruv. Tavaliselt on 2-3 nuppu, kuid spetsiaalsetel mängudele mõeldud hiirtel on ka neli ja enam nuppu. Hiire ühendusviisid arvutiga on: · ADB-port (tootmisest eemaldatud) · InPort? port (tootmisest eemaldatud) · RC-232C port
klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Mõnedes maades on isegi arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine, kestev töö) tingitud probleeme hakatud nimetama "hiirekäeks", mille puhul liigsest pingest tursunud küünarvarre lihased suruvad nende vahel kulgevatele närvidele ja veresoontele, põhjustades valu ning raskusi sõrmede liigutamisel. Hiire käsitsemisel tasub seega meeles pidada, et erinevalt päris hiirest arvutihiir plehku ei pane ning pigistada teda pole vaja; paljud hiire funktsioonid on dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega. Mõju silmadele Mõju silmadele sõltub peamiselt kahest tegurist - töö reziimist ehk töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle
hääletamisretkel Urvaste ja Kanepi vahel pärast kümne kilomeetri pikkust jalgsikõmpimist, mil üks jalg kõndis reaalses, teine aga ilmselt fantaasiamaailmas. Loos põimub kolm liini: Eesti Vabariigi presidendi Kornelius Sähka jaburavõitu reis Suurevarba internetipunkti avamisele, Sokiküla laste seiklusrikas jaht vaenulikule residendile (kes nende üllatuseks osutub presidendiks) ja värsse deklameerivate majahiirte sõjakäik inimeste terrori vastu (liidus arvutihiir Mousega). Tegelaste nimed on laenatud Contra tutvusringkonnast, kuid reaalsed prototüübid on väidetavalt olnud vaid hiirtel. Lastele on ilmunud veel mõned absurdimaigulised proosalood raamatus ,,Ruttu tuttu!", näidend kogumikus ,,Kuldmuna", luuletusi ajakirjades ja kahe raamatuna. Contra lauseid intervjuudest: ... Peeter Sauter: ,,Contraga on nii, et küsi talt ükskõik mida, tal on kohe muhe vastus valmis. Ta justkui ei tahagi nalja teha, justkui
aitab leevendada õhu kõrgem relatiivne niiskus ning suurem värske õhu juurdevool. Arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine, kestev töö) tingitud probleeme hakatud nimetama "hiirekäeks", mille puhul liigsest pingest tursunud küünarvarre lihased suruvad nende vahel kulgevatele närvidele ja veresoontele , põhjustades valu ning raskusi sõrmede liigutamisel. Hiire käsitsemisel tasub seega meeles pidada , et erinevalt päris hiirest arvutihiir plehku ei pane ning pigistada teda pole vaja; paljud hiire funktsioonid on dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega. Vaata hiire alla, kui sa seda viimase paari kuu jooksul teinud pole . Kuidas tundub? Väikegi takistus hiire liigutamisel väsitab kätt rohkem , kui arvata oskame, sest tööpäeva jooksul teed hiirega kokku tuhandeid liigutusi. Hoolitse selle eest, et hiir ja hiirematt oleksid
valdkonnad /assistentide kaasamine I Sissejuhatus Õpetaja kutsub lapsed vaiba peale ringi istuma. Hommikuringi Mina ja Paneb keskustesse Arvutihiir, alustatakse tervituslauluga: „Anna käsi, teine ka, tervitan teid kõiki ma, keskkond, vahendid valmis ja klaviatuur, täna tuleb tore päev, sõpru enda ümber näen, tere sõber, tere-tere, koos Keel ja kõne, jaotab keskused kuvar, arvuti. on kogu meie pere“ Matemaatika, värvide järgi. Päevaplaan
allpool, mis on optimaalseks vaatenurgaks. Ülakeha ebamugavustunde ja väsimuse vähendamiseks on olulised töövahendite käepärasus. Pikaajalise sisestustöö juures on vajalikuks abivahendiks dokumendihoidja, mis paigutatakse sageli kuvari külge või ekraani kõrvale. Oluline on ka randmetugi, mille eesmärgiks on randme fikseerimine liigesele kõige sobivamasse asendisse. Oluline on hoida randmed ühel joonel küünarvarre suhtes. Arvutihiir peab olema sobiv käe mõõtmetega ja selle liigutamine peab olema kerge. Uue arvutihiire muretsemisel on kõige parem ise proovida järele, milline hiire kuju sobib teie käega. Ka klaviatuuri valik on lai. Tuleb ainult välja valida see sobivaim. Näiteks kaheks jaotatud klaviatuur säilitab käte loomuliku asendi, kuna mõlemad klaviatuuri pooled on keeratud üksteise suhtes sobiva nurga alla. Minu arvamus. 5 Kasutatud materjalid.
tagab jalgadele piisava kahjustamine, eeskätt esemeid, mis sinna ei kuulu liikumisruumi ning töötaja selja- ja kaelapinge ning, mis takistavad jalgadel saab istuda ergonoomilises ning jalgade vaba liikumist ning vähendavad tööasendis. koormamine. põlveruumi. 5.6. Klaviatuur ja arvutihiir, ruum tööpinnal Kasutatakse sülearvutit ning Tegevjuht Randmete probleemid Jälgida alati, et klaviatuur ja II eraldi arvutihiirt, mis asuvad (karpaalkanalisündroom arvutihiir asuksid samal samal tasapinnal. Töölaual on ), kätevaevused tasapinnal ning, et käed piisavalt ruumi, et tagada käte toetuksid täielikult laua pinnale
valgus. Mõnedes maades on isegi arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine, kestev töö) tingitud probleeme hakatud nimetama "hiirekäeks", mille puhul liigsest pingest tursunud küünarvarre lihased suruvad nende vahel kulgevatele närvidele ja veresoontele, põhjustades valu ning raskusi sõrmede liigutamisel. Hiire käsitsemisel tasub seega meeles pidada, et erinevalt päris hiirest arvutihiir plehku ei pane ning pigistada teda pole vaja; paljud hiire funktsioonid on dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega. 2.3. Mõju silmadele Mõju silmadele sõltub peamiselt kahest tegurist - töö reziimist ehk töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel
peegelduv valgus. Mõnedes maades on isegi arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine, kestev töö) tingitud probleeme hakatud nimetama "hiirekäeks", mille puhul liigsest pingest tursunud küünarvarre lihased suruvad nende vahel kulgevatele närvidele ja veresoontele, põhjustades valu ning raskusi sõrmede liigutamisel. Hiire käsitsemisel tasub seega meeles pidada, et erinevalt päris hiirest arvutihiir plehku ei pane ning pigistada teda pole vaja; paljud hiire funktsioonid on dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega. 1.1.2. MÕJU SILMADELE Mõju silmadele sõltub peamiselt kahest tegurist - töö reziimist ehk töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, mis võib
- tehisloomest a) vaba ehk suvaline kombineerimine (nt raal) b) aluskeelendile toetumine: raie (malev male), täiendamine (ürp türp), jrk vahetamine (elevandiluu vandel), assotsiatsioonide kasutamine (vaip laip) - võõrkeelte laenud. Laenatakse nt sugulaskeeltest, eriala juhtkeeltest (nt ingl k geim ja sett). a) Tsitaatlaenud (nt de iure) b) Pärislaenud võõrsõnana (nt disain) c) Tõlkelaenud (nt viisaastak) d) Tähenduslaenud (nt arvutihiir) e) Laenlühenditega liitsõnad (nt e-hääletus, m-pilet) f) Ladina ja vanakreeka morfeemid (nt hüper-, -loogia). Soovitatavalt otseülevõtt (nt küberneetika, mitte saibernetiks). Kasutatakse juurmorfeeme, järelliiteid, eesliiteid, prefiksoide, sufiksoide. VÕÕRTERMINID OMATERMINID Lihtsam võõrkeelset kirjandust lugeda. Segab võõrkeelse kirjanduse lugemist. Rahvusvaheline suhtlus on lihtsam
selleks võib kuluda isegi 8 tundi päevas. Kuvariga töötamise riskitegurite hindamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 15.11.2000 määrusest nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. Õppija töökoht asub paneelmaja 2-toalises korteris. Korteri elutoas on sisse seatud õppija töölaud (vt pilt 1), milleks on sahtlitega kirjutuslaud. Kirjutuslaud asetseb kindlalt põrandal ja vastu seina. Põrandapind on tasane ja sirge. Töölaual asetseb sülearvuti ja arvutihiir. Töölaud asetseb ruumis selliselt, et aken jääb toa teise otsa, õppija selja taha. Akna ees on valgust reguleeriv ruloo. Lisaks üldvalgustusele ruumis, on töölaua vasakule poole seatud ka kohtvalgusti, mis tagab piisava valgustatuse arvutiekraanile. Õppija töötooliks on ratastel kontoritool, mille kõrgus on reguleeritav. Seljatugi reguleeritav ei ole. Töötooli istmematerjaliks on kunstnahk. Töötool on põranda suhtes püsikindel. 1. Pilt 1. RISKIHINDAMINE
vahel pärast kümne kilomeetri pikkust jalgsikõmpimist, mil üks jalg kõndis reaalses, teine aga ilmselt fantaasiamaailmas. Loos põimub kolm liini: Eesti Vabariigi presidendi Kornelius Sähka jaburavõitu reis Suurevarba internetipunkti avamisele, Sokiküla laste seiklusrikas jaht vaenulikule residendile (kes nende üllatuseks osutub presidendiks) ja värsse deklameerivate majahiirte sõjakäik inimeste terrori vastu (liidus arvutihiir Mousega). Tegelaste nimed on laenatud Contra tutvusringkonnast, kuid reaalsed prototüübid on väidetavalt olnud vaid hiirtel. Lastele on ilmunud veel mõned absurdimaigulised proosalood raamatus ,,Ruttu tuttu!", näidend kogumikus ,,Kuldmuna", luuletusi ajakirjades ja kahe raamatuna. ,,Tähekaardid" (2002) 32 salmi tähestiku kohta (koos võõrtähtedega) on sündinud tellimustööna. 32-le eraldi kaardile trükitud luulekogu eriti kaua
köögitarvikud, Liviko kinkekomplektid ja palju-palju muud. Avalik oksjon viidi läbi showprogrammina. Läbiviijaks oli õhtujuht- Vahur Jüris (2006.a. jõuluvanade maailmamameister Eesti tiimi liige). Show'd toetas slideshow suurel screenil. Screenil kuvati oksjonitoote pilt, toote väärtus, toote annetanud sponsori nimetus, sponsori logo ja kodulehekülje aadress. Avalikule oksjonile seati ülesse 9 suuremat toodet. Oksjonitooted avalikul oksjonil: Logiteq autokõlarid ja arvutihiir, jõulunulg, köögikomplekt, Altia Eesti väärtuslik aastanumbriga Whisky, aiamaja jm. Oksjonilt lunastati tooted sularaha eest. Kindlustamaks sularaha olemasolu, teavitati külalisi eelnevalt pangaautomaadi olemasolust Tallinna Lauluväljaku hoone välisseinas. 3 . ÜRITUSE EESMÄRK 6 Ettevõtmisel oli 3 eesmärki a) oksjonitoodete müügist koguda vähemalt 40 000,- krooni, milline on piisav aparatuuri hankimiseks.
olemas. Tänapäeval, nagu enne rääkisin pole klaviatuur enam lisaseade, kuna see on juba sellele sisse ehitatud. Mina ootaks ikka, et tulevikus saaks kirjutada oma mõtetes( Oma ajus näiteks annad käskluse ja siis kiip laseb selle teksti kirjutada arvutisse). Tänapäeval on veel olemas klaviatuure mis reageerivad hologrammidele mingil pinnal (näiteks hologramm näitab lauale kalviatuuri ja kui sa laua peal olevat hologrammi toksad sisestab see märgi arvutisse) Hiired Arvutihiir ehk hiir on arvuti riistvaraline osutusseade. Hiirt kasutades saab paljud käsud arvutile edastada ilma täiendavate tööriistadeta, väheneb sõrmistiku kasutamise vajadus, kuid see ei kao täielikult. Hiire leiutas 1963 Douglas Engelbart, kelle jooniste järgi valmistas Bill English samal aastal esimese prototüübi. 9. detsembril 1968 esitles Engelbart San Franciscos kolmenupulist hiirt esmakordselt laiemale publikule. 1982 leiutas Steve Kirsch
klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Mõnedes maades on isegi arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine, kestev töö) tingitud probleeme hakatud nimetama "hiirekäeks", mille puhul liigsest pingest tursunud küünarvarre lihased suruvad nende vahel kulgevatele närvidele ja veresoontele, põhjustades valu ning raskusi sõrmede liigutamisel. Hiire käsitsemisel tasub seega meeles pidada, et erinevalt päris hiirest arvutihiir plehku ei pane ning pigistada teda pole vaja; paljud hiire funktsioonid on dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega. 1.2 Mõju silmadele Mõju silmadele sõltub peamiselt kahest tegurist - töö reziimist ehk töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle
trükkplaadi peal. · Videokaart genereerib ja väljastab signaale kuvarile. · Võrgukaart - võimaldab arvuti ühendamist võrguga · Kõvaketas põhiandmekandja informatsiooni säilitamiseks. Informatsioon säilitatakse voolust sõltumatult. · Sisend-väljund seadmed: · Kuvar transformeerib graafikaprotsessori loodud analoog- või digitaalinfo pildiks. · Klaviatuur kasutakse andmete või käskude süsteemi sisestamiseks. · Arvutihiir osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. See on ühtlasi lisavõimalus arvutil operatsioonide tegemiseks klaviatuuri abita. · Disketiseade magnetiline salvestusseade. · Optilised sisend-väljund seadmed võimaldavad salvestada CD või DVD peale ja neilt andmeid lugeda. · Printer väljastab infot paberile. · Skanner digitaliseerib paberil oleva kujutise. · Kõlarid muusika ja muude helisignaalide väljastamiseks.
Selle all peeti silmas pinginaabriga kätte kokku põrkamist ning samuti seda, et teatud asendid võivad varjata valgust, mis langeb paberile. Grammatika ehk õigekirja all peeti silmas kirjutamise selgeks õppimist ning käekirja. Sellega on raskusi just kooli alustades. Kudumine/heegeldamine osutub probleemiks paljudel tüdrukutel põhikoolis, kus on raske jälgida õpetaja juhendamist parema käega. Toodi välja ka arvutihiire kasutamist. See tähendab seda, et arvutihiir on arvutist paremal pool, kuigi vasakukäelised eelistaksid teistpidi. 1.-6. klassi õpetajate sõnul osutub vasakukäelisus esimestes klassides probleemiks peamiselt kirjutamisel. Raske on lastel tahvlile kirjutada, sest oma käega nühitakse eelnev tekst laiali. Ka tintenpennide kasutuselevõtmisel läheb kirjutatu kõik laiali. Samuti tuleb väga tihti ette, et käekiri on vasakukäelistel valepidi kaldus ning seda on üsna keeruline ümber harjutada.
annaabi.ee 
